lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-38246/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-38246/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungiltTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-38246

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-38246

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi OÜ CEC, A N (registris A N ) ja DE vastu võlgnevuse saamiseks

Hagihind

4 523,85 eurot (70 782,92 krooni) Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja I OÜ CEC (registrikood XXX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja A N Kostja II A N (A N , isikukood XXX, elukoht teadmata)

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

Kostja III DE(isikukood XXX, elukoht teadmata) 01.11.2011 Hageja lepinguline esindaja Krista Arraste

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt CEC, A N ’lt ja DE’lt solidaarselt võlgnevus 3 466,89 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot (54 245,04 krooni) Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt OÜ CEC, A N ja DE kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

2-10-38246 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik

1.06.08.2010 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaali Harju Maakohtule hagi OÜ CEC, A N (registris A N ), A S `i, DE ja M Z vastu võlgnevuse saamiseks.
2.07.03.2011 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja M Z osas, seoses hageja loobumisega, kuna M Z tasus hagejale peale hagiavalduse esitamist kompromissina 3 195,58 eurot (tl 91-95, 164).
3.14.11.2011 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse ja kinnitas Danske Bank A/S Eesti filiaali ja kostja A S ’i vahelise kompromissi, mille kohaselt A S tasub hagejale kompromissina põhivõla ja viivisenõude katteks 1 155,63 eurot. Asjaolud
4.13.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja OÜ CEC (edaspidi kostja I) laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 225,86 eurot, intressiga kuue kuu euribor + 3% aastas, viivisega 0,3% päevas ja tähtajaga 16.04.2011 (tl 9-13).
5.13.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja A N (edaspidi kostja II) käenduslepingu , mille kohaselt käendaja kohustub panga ees vastutama panga ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud laenulepingu laenu summas 10 225,86 eurot m umsummas 10 225,86 eurot (tl 19-20).
6.13.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja DE(edaspidi kostja III) käenduslepingu , mille kohaselt käendaja kohustub panga ees vastutama panga ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud laenulepingu laenu summas 10 225,86 eurot m umsummas 10 225,86 eurot (tl 25-26). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 3 466,89 eurot (54 245,04 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2.
8.Kostja I kohustus laenu tagastama laenulepingu lisa 1 kohaselt maksegraafiku järgselt iga kuu 16. kuupäeval (tl 15-16). Alates 16.11.2009 tekkis kostjal I viivitus laenulepingust tulenevate laenumaksete tasumisega. 17.11.2009, 02.12.2009, 12.12.2009 ja 09.02.2010 edastas hageja kostjale I teate laenulepingu mittenõuetekohasest täitmisest.
9.17.11.2009, 14.12.2009 ja 09.02.2010 edastas hageja laenulepingu käendajatele teated, milledega teavitas käendajaid nende poolt käendatava laenulepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja pöördus nõude käendajate poole ettepanekuga käendatava summa tasumiseks. Nimetatud teavitusele reageeris vaid käendaja M Z , kes edastas 26.12.2009 hagejale kirjaliku pakkumise (tl 17), mille kohaselt tegi ettepaneku, et tasub 30% kostja I võlast seisuga 25.12.2009, peale mida hageja ja M Z vaheline käendusleping lõpetatakse. 08.01.2010 edastas hageja vastuse (tl 18) M Z poolt edastatud pakkumisele, millega ei võtnud vastu M Z poolt tehtud pakkumist, põhjendades seda sellega, et hageja saab tehtud pakkumist arutada juhul, kui on teada kogu laenuvõlgnevuse tasumise viis ja tingimused.
10.12.03.2010 edastas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 27), milles märkis, et kostja I on korduvalt jätnud kohaselt täitmata laenulepingust tulenevaid kohustusi ning vaatamata korduvalt saadetud kirjalikele meeldetuletustele ei ole asunud laenulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt täitma, mistõttu hageja ütleb märgitud avaldusega laenulepingu erakorraliselt üles

2-10-38246 alates 22.03.2010 ning nõuab võlgnetava summa kohest ja täielikku tasumist. Kostja I maksekohustuse tähtpäevaks kohustust ei täitnud.

11.12.03.2010 edastas hageja kirjad ka käendajatele käenduslepingute täitmiseks, kuid ka käendajad ei ole kohustust täitnud (tl 28-38). Kostjate vastuväited
12.Kostja ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus kutsus kostjaid OÜ-d CEC, A N ’t ja DE’t 01.11.2011 kell 9.30 kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milline on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.10.2011. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohtu mitteilmumise põhjustest. Kohus lahendab antud asja tulenevalt hageja taotlusest ja juhindudes TsMS § 410 sisuliselt.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 13.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 225,86 eurot, intressiga kuue kuu euribor + 3% aastas, viivisega 0,3% päevas ja tähtajaga 16.04.2011 (tl 9-13). Puudub vaidlus, et leping lõppes 22.03.2010 (tl 27).
17.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tõendatud on, et 13.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu , mille kohaselt käendaja kohustub panga ees vastutama panga ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud laenulepingu laenu summas 10 225,86 eurot m umsummas 10 225,86 eurot (tl 19-20) ning, et 13.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu , mille kohaselt käendaja kohustub panga ees vastutama panga ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud laenulepingu laenu summas 10 225,86 eurot miinimumsummas 10 225,86 eurot (tl 25-26). Seega on hagejal õigus esitada nõue kõigi kostjate vastu.
18.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

2-10-38246 täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt laenas hageja kostjale I 10 225,86 eurot, intressiga kuue kuu euribor + 3% aastas, viivisega 0,3% päevas ja tähtajaga 16.04.2011. Kostja I ei täitnud laenulepingut ega tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles 22.03.2010. Hagiavalduse seisuga võlgnesid kostjad hagejale põhivõlgnevuse 4 179,05 eurot, intressid 50,65 eurot, viivised 3 247,12 eurot ja muud tasud 344,80 eurot. Kuna käendajad M Z ja A S on tasunud võlgnevuse katteks kokku 4 351,21 eurot, mille hageja on arvestanud osaliselt põhivõla, viiviste, intresside ja tervikult muude tasude katteks, siis käesolevaks ajaks on kostjatel tasumata põhivõlgnevus summas 3 466,89 eurot, millisele summale kostjad ei ole vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele võlg summas 3 466,89 eurot. Menetluskulud

19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind on vastavalt hagi esitamisel põhivõlgnevus 65 387,92 krooni ja muud tasud 5 395 krooni, kokku 70 782,92 krooni ehk 4 523,85 eurot. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium