2-11-22380
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
14.novembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-11-22380 Tsiviilasja number Hagi ese Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Swedbank AS hagi K. T. lisanduva viivise nõudes 2 593, 70 eurot
vastu 3 235, 17 euro ja
hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn), esindaja Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi, e-mail: [email protected]; kostja K. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx; epost: [email protected].
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikes vastustes kohtule hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostjate õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi K. T. vastu 3 235, 17 euro nõudes ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (2 593, 70 eurolt) alates 14.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.mail 2009 laenulepingu nr 09-038513-VV summas 40 582, 64 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.04.2014. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.08.2009. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 04.08.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 19.08.2009 ja hoiatusega lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. 10.11.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Seisuga 13.05.2011 moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 3 235, 17 eurot, sh põhiosa 2 593, 70 eurot, intress 328, 81 eurot ajavahemiku 20.05.2009-10.11.2009 eest ja põhiosa viivis 312, 66 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud laenulepingust koos laenu tagastamise graafikuga, lepingu andmetest ja sooritatud operatsioonidest, kostjale saadetud ülesütlemise kirja ( tl 9-16). VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on 2 (4)
võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 235, 17 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 2 593, 70 eurolt alates 14.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 312, 66 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 217, 48 krooni, so 77,81 eurot. Hageja on esitanud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (tl 7-8). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskuluna hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel seadusest tulenev riigilõiv kokku 557, 14 eurot. Hageja
3 (4)
taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 557, 14 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõude suurust.
Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.