Tagaseljaotsus Kohus
T. Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.november 2009.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-24249
Tsiviilasi
AS B. T. hagi C. I. ja T. L. võla 38 055 krooni, viivise 12 482,04 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
38 055 krooni (2432,16 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS B. T. – registrikood: xxxxxxxx, asukoht xxxx xxxx, xxxxx x. esindaja: M. R. , C. , xxxxxxx xxx xxxxxxx, E-post: Kostjad: C. I. – registrikood: xxxxxxxxx: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, E-post: T. L. : xxxxxxxxxxxx:
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kostjad võivad 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas T. Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku.
Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse T. Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ C. I. nimega O. M. ) 27.05.2008.a. müügilepingu nr BMT-14170-0508. Lepingu alusel müüs hageja kostjale tsementbetooni. Müüdud kauba eest on hageja esitanud kostjale arve nr T806022, summas 15 930 krooni, maksetähtajaga 23.06.2008.a. ning arve nr T806023, summas 22 125 krooni, maksetähtajaga 23.06.2008.a. Kostja on arvete alusel müüdud kauba kätte saanud, kuid ei ole arveid ei ole tasunud. Hagi esitamise aja seisuga oli kostjal tasumata 38 055 krooni. Kostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid 27.05.2008.a. hageja ja kostja juhatuse liige T. L. . Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja müügilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise eest. Samuti vastutab käendaja viivisvõlgnevuse tasumise eest. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS §-dele 76 lg 1, 82, 101 lg 1 p 1,108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ning 113 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt 50 537,04 krooni väljamõistmist, sealhulgas 30 055 krooni võlgnevuse ja 12 482,04 krooni seisuga 20.05.2009.a. arvestatud viivise katteks. Hageja taotleb kostjatelt ka alates 21.05.2009.a. lepingu p 4.1 alusel viivise- 0,1 % päevas põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja T. L. hagiavaldus koos lisadega 26.06.2009.a. kätte toimetatud, need on vastu võtnud T.L. registrisse kantud elukoha aadressil tema ema L. . (tl.23). C. I. -le hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 26.06.2009.a. osaühingu registrisse kantud aadressile xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx .27). Kumbki kostjatest ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o 20 päeva jooksul hagile kirjalikku vastust andnud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl .1-2).
Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada. Kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud ning hageja on hagiavalduses esitanud taotluse vastavate asjaolude esinemisel tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad.
2 (4)
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustise eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 142 lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib olla see seotud muu tingimusega. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjad võlgnevad hagejale solidaarselt tasumata kauba eest 38055 krooni. Viivis on hageja poolt arvestatud seisuga 20.05.2009.a. 12 482,04 krooni. Kuna hageja on taotlenud ka lisanduva viivise väljamõistmist, on kohus arvestanud viivisena alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 34 553,94 krooni. Viivise summa (12 482,04 + 34 553,94 eurot) ületab põhinõuet. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt viivise nõudmist põhinõuet ületavas ulatuses on käsitletud vastuolus olevana hea usu põhimõttega, vähendab kohus väljamõistetavat viivist põhinõude suuruseni, nimetatud põhimõtet aluseks võttes jätab kohus välja mõistmata ka pärast kohtuotsuse tegemist lisanduva viivise. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjatelt hageja kasuks välja mõista kokku 76 110 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 4864,32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
3 (4)
TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on hagejale esindaja E-posti aadressile saatnud teate, et kohtul on võimalik tsiviilasi lahendada tagaseljaotsusega ning andnud tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 23.septembriks 2009 (tl.25). Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu määrab kohus käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg 1 täielikult kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS §-st 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.