2-11-20514/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

02.05.2011 AS Swedbank Liising esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Z vastu liisingulepingu alusel tekkinud võlgnevuse 9138,10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus IS250 2.5. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Samuti kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandja regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja vastavad summad hagejale hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 11.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt kindlustusandjaks oli AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes näidatud tähtajaks. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse maksed. Kostja jättis hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel esitatud arved (debitoorne võlgnevus ehk põhiosa- ja intressivõlgnevus) 2267,79 eurot. Kostja jättis tasumata liikluskindlustusmaksed, mistõttu hageja tasus kostja eest AS-ile Hansa Varakindlustus liikluskindlustusmakse summas 455,82 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25 % päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 175,10 eurot. Seoses kostja võlgnevusega hageja saatis kostjale 28.01.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda täiendava tähtaja jooksul. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu ütles hageja lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3. tuginedes lepingu erakorraliselt üles. Seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega oli kostja lepingu p 7.5. kohaselt kohustatud andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R OÜ poole. Vara valdus taastati 21.04.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle MAAS-ile. R OÜ ja MAAS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 978,35 eurot. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 28 844,19 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 24 967,13 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 2 267,79 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest summas 978,35 eurot (käibemaksutaI, kindlustusmaksete võlgnevusest 455,82 eurot ja viivismaksete võlgnevusest 175,10 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 19 706,09 eurot (käibemaksuta). Vara realiseerimisest saadu ei katnud lepingust tulenevat hageja nõuet kostja vastu. Lepingu üldtingimuste punkti 7.4. kohaselt hageja kustutas vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt esmalt lepingute ülesütlemise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kostja poolt lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate

4.Võlaõigusseaduse (VÕS) 361 lg 1 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest lähtutakse lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandajale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). VÕS § 455 lg –st 2 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist, mille hageja kindlustuslepingus soodustatud isikuna on tasunud kostja kui kindlustusvõtja eest. Pooltevahelise liisingulepingu punkti 3 kohaselt tuli tasuda 61 liisingumakset vastavalt maksegraafikule, iga osamakse laekumise tähtpäev alates teisest osamaksest oli iga kuu 30.kuupäeval. Liisingulepingu punktis 11.1. kohustus liisinguvõtja sõlmima liisingueseme vahatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Pooltevahelise liikluskindlustusleppe punkti 1.1. kohaselt pooled leppisid kokku, et kindlustuslepingu sõlmib kliendi eest ja kliendi esindajana liisingufirma ning et kindlustusmaksete tasuja on klient (p 2.3.). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1.3. kohaselt liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- ja kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Lepingu punktis 7.5. kohustus liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel koheselt liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale. Kui liisinguvõtja ei täita nõuetekohaselt liisingulepingu punktis 7.5 nimetatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodu kulutused liisinguandjale hüvitama. Liisingulepingu punkti 7.4. sätestab, et liisingulepingu ülesütlemisel liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1. alusel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Tulenevalt üldtingimuste punktist 7.4.1. juhul kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandajale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.