Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
11.novembril 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
9138,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 10140 Tallinn)
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi osaühingu Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hageja lepinguline esindaja Külli R (XXX) Kostja osaühing Z (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja AN(isikukood XXX; elukoht XXX) Asja arutatud kohtuistungil
27.10.2011
Kohtuistungil osalesid
K. R ja A. N
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista osaühingult Z (registrikood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks 9138,10 eurot (üheksa tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 10 senti).
3.Välja mõista osaühingult Z Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis 0,25 % põhinõudest (hagi esitamise seisuga 9138,10 eurot) päevas alates 02.05.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulud jätta täies ulatuses osaühingu Z kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
02.05.2011 AS Swedbank Liising esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Z vastu liisingulepingu alusel tekkinud võlgnevuse 9138,10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus IS250 2.5. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Samuti kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandja regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja vastavad summad hagejale hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 11.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt kindlustusandjaks oli AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes näidatud tähtajaks. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse maksed. Kostja jättis hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel esitatud arved (debitoorne võlgnevus ehk põhiosa- ja intressivõlgnevus) 2267,79 eurot. Kostja jättis tasumata liikluskindlustusmaksed, mistõttu hageja tasus kostja eest AS-ile Hansa Varakindlustus liikluskindlustusmakse summas 455,82 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25 % päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 175,10 eurot. Seoses kostja võlgnevusega hageja saatis kostjale 28.01.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda täiendava tähtaja jooksul. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu ütles hageja lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3. tuginedes lepingu erakorraliselt üles. Seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega oli kostja lepingu p 7.5. kohaselt kohustatud andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R OÜ poole. Vara valdus taastati 21.04.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle MAAS-ile. R OÜ ja MAAS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 978,35 eurot. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 28 844,19 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 24 967,13 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 2 267,79 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest summas 978,35 eurot (käibemaksutaI, kindlustusmaksete võlgnevusest 455,82 eurot ja viivismaksete võlgnevusest 175,10 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 19 706,09 eurot (käibemaksuta). Vara realiseerimisest saadu ei katnud lepingust tulenevat hageja nõuet kostja vastu. Lepingu üldtingimuste punkti 7.4. kohaselt hageja kustutas vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt esmalt lepingute ülesütlemise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kostja poolt lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate
kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad liisingumaksed (intressita). Punktist 7.4.1. tulenevalt juhul, kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Eeltoodu alusel kostjal on kohustus hagejale hüvitada 9138,10 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivis lepingus kokkulepitud määras. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
08.08.2011 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja seaduslik esindaja AN kinnitas, et allkirjastas 11.10.2008 liisingulepingu nr XXX, kuid oma kompanjoni palvel. Kevadel 2009 tuli kaks kirjalikku meeldetuletust liikluskindlustuse mittemaksmise kohta. Kostja seaduslik esindaja rääkis kompanjoniga ja probleemid lahendati. Varsti kompanjon informeeris, et liisinguprobleemid on kõik täielikult kõrvaldatud. 1,5 aasta jooksul kostja ei saanud ühtegi kirja posti ega e-posti teel. A. N märgib, et tema kellelegi volitust ei andnud ega tea, kuidas oli sõiduauto pandud registrisse. Samas kostja tunnistab, et oli liisinguvõtja.
KOHTUISTUNG
Hageja kohtuistungil jäi nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja leidis, et tema ei ole õige kostja, hageja pidanuks nõude esitama R i (perenime kostja esindaja ei mäleta)vastu. Kostja väidetel liisinguandja teadis, et leping on mõeldud kolmandale isikule, kes tegelikult tasus lepingujärgseid makseid. Kostja selgitas, et sõlmis OÜ Z nimel liisingulepingu ja allkirjastas liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid lepinguesemeks olnud sõiduauto võtmed ja auto valdus anti R ile, kostja seaduslik esindaja autot ise näinud ei ole, liisingulepinguga seoses kostja ühtegi makset teinud ei ole. A. N sõlmis liisingulepingu, mille alusel sõiduk anti R , oma tuttava BM palvel. R ütles, et tal on Hansa Liisingus tuttavad, et lepingu selliselt vormistamisega probleeme ei tule. R kinnitas samuti, et tasub ise kõik liisingumaksed. Kirjalikku lepingut R iga kostja ei sõlminud. Kostja esindaja kinnitas, et kui tulid teated võlgnevuste kohta ja ta pöördus M poole, et võlgnevused likvideeritaks, siis sai ta aru, et kostja on lepingupooleks ja vastutab lepingu täitmise eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2008 liisingulepingu nr XXX; - kostja seaduslik esindaja A. N allkirjastas 11.09.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX, millega kinnitas, et OÜ Z on müüjalt RMOÜ-lt AS Hansa Liising Eesti nimel vastu võtnud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto Lexus IS250. - Kostja OÜ Z nimel A. N sõlmis 11.09.2008 hagejaga liikluskindlustusleppe. - 28.01.2009 hageja saatis kostjale lepingus näidatud ja äriregistrisse kantud kostja aadressile XXXTallinnas teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostjal oli hageja ees tekkinud võlgnevus 90 kalendripäeva eest kokku 31 143,13 eurot. Kiri tagastati hagejale tähtaja möödumisel. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja luges lepingu erakorraliselt ülesöelduks võlgnevuse tasumiseks määratud täiendava 14 päeva möödumisel. - 21.04.2009 liisinguese tagastati tuvastamata isiku poolt OÜ R vahendusel ning anti hoiule MAAS-ile.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigus esitada liisingulepingust tulenev nõue kostja vastu. Kostja leiab, et hageja pidanuks nõude esitama sõiduautot tegelikult kasutanud ja liisingumakseid tasunud isiku vastu. Nõude suurust ega koosseisu kostja vaidlustanud ei ole.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) 361 lg 1 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest lähtutakse lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandajale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). VÕS § 455 lg –st 2 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist, mille hageja kindlustuslepingus soodustatud isikuna on tasunud kostja kui kindlustusvõtja eest. Pooltevahelise liisingulepingu punkti 3 kohaselt tuli tasuda 61 liisingumakset vastavalt maksegraafikule, iga osamakse laekumise tähtpäev alates teisest osamaksest oli iga kuu 30.kuupäeval. Liisingulepingu punktis 11.1. kohustus liisinguvõtja sõlmima liisingueseme vahatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Pooltevahelise liikluskindlustusleppe punkti 1.1. kohaselt pooled leppisid kokku, et kindlustuslepingu sõlmib kliendi eest ja kliendi esindajana liisingufirma ning et kindlustusmaksete tasuja on klient (p 2.3.). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1.3. kohaselt liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- ja kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Lepingu punktis 7.5. kohustus liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel koheselt liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale. Kui liisinguvõtja ei täita nõuetekohaselt liisingulepingu punktis 7.5 nimetatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodu kulutused liisinguandjale hüvitama. Liisingulepingu punkti 7.4. sätestab, et liisingulepingu ülesütlemisel liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1. alusel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Tulenevalt üldtingimuste punktist 7.4.1. juhul kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandajale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.
5.Kostja ei ole esitle toonud, et vara võõrandamise hind ei vastanud selle liisinguandjale tagastamise aegsele turuväärtusele. Samuti kostja ei ole vaidlustanud vara tagastamise ja võõrandamisega seotud kulude suurust või põhjendatust. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude mõista kostjalt välja vara jääkmaksumuse, liisingueseme soetamiseks tehtud ja liisingulepingu ülesütlemise järel sõiduki tagastamise ja võõrandamisega seotud kulude ning vara võõrandamisest saadud rahasumma vahe summas 9138,10 eurot.
6.Kostja ei vaidlusta samuti asjaolu, et sõlmis liisingulepingu ning oli kohustatud lepingut täitma. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väidetud asjaolu, et hageja teadmisel reaalselt kasutas lepingueset ja lepingulisi makseid tegi keegi kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega ei muuda asjaolu, et kostja asemel on liisingumakseid tasunud keegi teine, asjaolu, et lepingupooleks ja kohustatud isikuks hageja ees on kostja. Tulenevalt VÕS § 78 lg-st 2 võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esile toonud, et ta ei olnud nõus, et liisingulepingust tulenevaid kostja kui liisinguvõtja kohustusi täidab nn R . Vastupidi – kostja kinnitas kohtuistungil, et tal oli R iga suuline kokkulepe, et R tasub liisingumakseid. Seega võis hageja R vastu võtta makseid hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingu täitmiseks. Kostja, võimaldades R saada liisinguesemeks oleva sõiduki otsene valdus ning usaldades R i antud lubadusi liisingukohustuste täitmise kohta, ei vabanenud liisingulepingu täitmise kohustusest hageja ees. Kostja kandis riski, et R oma lubadusi ei täida ning liisingulepingust tulenev võlgnevus tuleb tasuda kostjal.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma hagejale viivist lepingus kokkulepitud määras. Liisingulepingu punktis 5.1. on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,25 % päevas. Hagiavalduses on hageja mitmel pool märkinud, et viivist tuleb arvestada määraga 0,25 % aastas. Kuna samas on viide lepingu punktile 5.1. ning hagiavalduse lisale nr 4, milles mõlemas on viivisemääraks 0,25 % päevas, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse sõnastuses on hageja ilmselgelt eksinud ning tegelikult on nõudes silmas peetud viivisemäära 0,25 % päevas. VÕS § 367 võimaldab esitada viivisenõue koos põhinõudega hagiavalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid osaliselt või täielikult protsendina põhinõudest. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt alates hagi esitamisest välja viivised 0,25 % põhivõlast päevas.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.