Tsiviilasi 2-10-33951
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Aksana Rei vastu 310.57 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
155.31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Julianus Inkasso, rk 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 1015 Tallinn; esindaja Silver Eensaar, [email protected] kostja Aksana Rei, ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx. kirjalik
Menetlus
Hagi rahuldada.
Välja mõista Aksana Reilt (Rei) Julianus Inkasso OÜ kasuks 310 (kolmsada kümme) eurot 57 senti. Menetluskulud jätta Aksana Rei kanda. Välja mõista Aksana Reilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot 91 senti menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis 30.06.2007 kostjaga järelmaksulepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma teenuse osutaja poolt osutatud teenuse ja müüdud mobiiltelefoni eest. 28.12.2008
oli kostja teenuse osutajale võlgu 155.31 euro suuruse summa. Nimetatud summa ja kõrvalnõuete nõudeõigus loovutati hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja ei tasunud võlga ka hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 155.31 eurot põhivõla katteks, põhivõla suuruseni vähendatud viivise 155.26 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole kostjaga kunagi ühendust võtnud ja mingeid meeldetuletusi ei ole kostja saanud. Kostja sulges Elisa telefoninumbri septembris 2007. Võlgu ei olnud, kuid järelmaks jäi tõepoolest maksmata. 2009. aastal maksis kostja võla Elisale ära, pärast seda helistas ja temale öeldi telefoni teel, et kõik on korras. Maksehäireregistrist kustutati kostja nimi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sõlmis Elisa Eesti AS-ga 30.06.2007 liitumislepingu nr 1619018 (tl 17). Lepingu kohaselt andis Elisa Eesti AS kostjale üle mobiiltelefoni Samsung E570 kogumaksumusega 2 629 krooni, millest järelmaksuna jäi tasuda 18 kuu jooksul 2 430 krooni. Lepingu kohaselt on müüjal maksete tähtajaks laekumata jäämise korral õigus nõuda viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud OÜ-le Julianus Inkasso 30.12.2008, mille kohta on saadetud teade kostjale Aidu küla aadressil (tl 33). Võlateatis 23.02.2009 on tõepoolest hageja poolt saadetud A. Reile Tallinna aadressil, aga kostja väitel tasus ta hageja poolt nõutava põhivõla 2009. aastal, olles seega võlast teadlik. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta on teinud hagejale või Elisa Eesti AS-le 2009. või 2010. aastal pangaülekande 2 430 krooni tasumiseks. Hageja esindaja on esitanud kohtule Elisa Eesti AS kinnituskirja 14.09.2011, mille kohaselt ei ole A. Rei tema poolt järelmaksuga ostetud sideseadme eest tasunud Elisa Eesti AS-le. Ka hageja ei ole esindaja kinnitusel sellist makset saanud. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtule hageja 15.06.2010 hagihoiatuse, mis saadeti kostjale tema elukohta Aidu külas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus rahuldab hageja nõuded põhivõla ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Ostetud asja eest tasumise tõendamiseks tuleb ostjal esitada tasumist tõendav dokument. Müüja ja nõude loovutuse saaja on kohtule tõendanud, et kumbki nendest ei ole saanud kostjalt raha müüdud mobiiltelefoni Samsung E570 eest. Kostja ei ole tõendanud tasumist. Viivis on kokku lepitud müügilepingus. Hageja on arvutanud viivist 211.30 eurot ning on siis nõuet vähendanud põhivõla suuruseni. Lepinguga võetud kohustused tuleb täita. Täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Hageja on hagiavaldusele lisanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 63.91 eurot ja kirjalikus menetluses otsuse tegemise tõttu hageja põhjendatud ja mõistlikud kulutused õigusabile 100 euro ulatuses, kokku 163.91 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.