10.november 2011, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
A. S. E. M. T. M. M. 1209,72 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
77,32 eurot (1209,72 krooni) Hageja: AS EMT– registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: O. J. I. xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxx, esindaja M. T. , e-post Kostja: M. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Põlva maakond
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista M. M. . S. E. M. T. 19.12.1997 lepingu alusel põhivõlg 1209,72 krooni ja viivis 1208,72 krooni, kokku 2418,44 krooni, s.o 154,57 eurot (ükssada viiskümmend neli eurot ja viiskümmend seitse senti) .
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud M. M. .
6.Välja mõista M. M. . S. E. M. T. menetluskulude katteks 1 500 krooni, s.o 95,87 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend seitse senti). Kaja esitamine
7.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415).
8.Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2).
9.Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
11.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
11.1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 03.08.2009.a., need on vastu võtnud aadressil Aasa tn.4-25 kostja ema Kaja Linde (tl.28). A. S. E. M. T. Julianus Inkasso OÜ esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule 21.10.2011.a.(tl.30). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
11.2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse 2/4
täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras ehk 0,1% päevas. Kooskõlas hea usu põhimõttega nõuab hageja viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. 1208,72 krooni.
11.3.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. 11.4.Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka M. M. A. S.
E. M. T. .
11.5.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 500 krooni (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni) (tl.7) ja esindajatasu – 2500 krooni (tl.6) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ( võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada), välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud samas nõudes hiljem, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 20.11.2008 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada ning hagi on esitatud kohtule 19.12.2008.a., seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
11.6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianus Inkasso OÜ 16.12.2008.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase
M. M. .
11.7.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses ei ole käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ega vajalik. Lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse näol ei ole tegemist keeruka ega töömahuka õigusdokumendiga, kohtute menetluses on massiliselt konkreetse lepingulise esindaja poolt koostatud analoogseid õigusdokumente. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu ületab antud hagi hinna ning sisaldab käibemaksu (416,67 krooni), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja kulu 1000 kroonini. 11.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit 3/4
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 11.9.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.10.Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.
Epp Tombak Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.