Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja lepinguline esindaja Anneli A (XXX); Kostja: KP(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX, hagiavalduse kohaselt XXX).
esindajad
Hagihind
818,38 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista KP’ilt Swedbank AS-i kasuks kokku 973,19 eurot, millest põhivõlgnevus 818,38 eurot, intress 75,69 eurot ja viivis 79,12 eurot.
3.Välja mõista KP’ilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt, s.o 818,38 eurolt VÕS § 113 sätestatud määras alates 20.12.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
Välja mõista KP’ilt Swedbank AS-i kasuks menetluskuluna 191,73 eurot.
3.Välja mõista KP’ilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele
luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 20.09.2010.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhinõudena kokku 12 804,87 krooni ja kõrvalnõuetena kokku 2 224,04 krooni. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 30.11.2010.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 20.12.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 24 000 krooni. Lepingu ja üldtingimuste punkt 4.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 30.kuupäeval. Laenu tagastamise kuupäevaks märgiti lepingus 30.10.2009.a. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasimaksmata laenusummalt. Lepingus oli märgitud intressimääraks 18 % aastas. Kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 10.07.2006.a. teleteenuste lepingu tingimustega kooskõlas käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 9 000 krooni. Lepingu ja üldtingimuste punkt 4.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 30-ndal kuupäeval. Laenu tagastamise kuupäevaks märgiti lepingus 30.10.2009.a. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasimaksmata laenusummalt. Lepingus oli märgitud intressimääraks 18 % aastas. Kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 8 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga . Vastavalt lepingu p 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16 %. Hageja arvestas intressi igal kalendripäeval. Lepingu p 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval so iga kuu 12. kuupäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas 320 krooni tagasi maksma. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ja kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust ja hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Hageja saatis 27.07.2009.a. kostjale teatise võlgnevuse kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Ühtlasi teavitas hageja kostjat asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevusi ei tasunud ja hageja ütles lepingud üles. Hagi esitamise päeva seisuga ei
ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 9 449,42 krooni, millest põhiosa 7 844,67 krooni, intress 841,14 krooni, viivis põhisosalt 763,61 krooni, väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4 248,58 krooni, millest põhiosa 3 560,25 krooni, intress 341,76 krooni, viivis põhisosalt 346,57 krooni ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 529,07 krooni, millest põhiosa 1 399,95 krooni, intress 1,40 krooni, viivis 127,72 krooni. Hageja nõuab kostjalt kokku summa 973,19 euro (15 227,07 krooni) tasumist, millest nõude põhiosa on eelpoolnimetatud lepingute alusel 818,38 eurot (12 804,87 krooni), tasumata intress 75,69 eurot (1 184,30 krooni), viivis hagi esitamiseni 79,12 eurot (1 237,90 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhistamata ega ei ole üheselt arusaadav. Väikelaenulepingu osas märgib kostja, et ei ole väikelaenu üldtingimustega tutvunud. Kostja ei saa aru kuidas kujuneb võlgnevus. Hagiavaldusest on puudu lisade leheküljed. Väikelaenulepingu osas märgib kostja, et on hagejale tasunud kokku 9 100,04 krooni saadud laenu 9 000 krooni eest ja ei saa aru võlgnevuse tekkest. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas märgib kostja, et on saanud krediiti summas 2 790,90 krooni ja tagasi maksnud 29 469,54 krooni, siis on kostjale arusaamatu, millest tuleneb tema võlgnevus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Käesoleva asja hind on 818,38 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.
5.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt sõlmisid pooled 23.05.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1 533,88 eurot (24 000 krooni), 10.07.2006.a. teleteenuste lepingu tingimustega kooskõlas käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 575,20 eurot (9 000 krooni), 16.05.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 8 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga .
6.Kostja ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt ja hageja saatis 27.07.2009.a. (t/l 35) kostjale teate lepingute ülesütlemise kohta. Teates andis hageja kostjale 14 päevase tähtaja (11.08.2009.a.) tekkinud võlgnevuse kustutamiseks, vastasel korral loeb hageja lepingud ennetähtaegselt lõppenuks ja nõuab laenud koos kõrvalnõuetega ennetähtaegselt sisse. Kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud.
7.Väikelaenulepingu võlgnevuse arvestamise tabeli (t/l 36-39) nähtub, et alates aprillist 2009.a. on kostjal tekkinud võlgnevus osamaksete tasumisel. Kostja on tasunud osamakseid veel kahel korral juunis summas 723 krooni ja septembris 399 krooni. Kostja on viivituses kolme kuu - juuli kuni september 2009.a. osamaksete tasumisega. Hageja on lepingu üles öelnud 30.10.2009.a. Kostja tasutud summad ei võimaldanud hagejal intressi kinni pidada maist 2009.a. Kokku võlgneb kostja 603,93 eurot (9 449,42 krooni), millest laenulepingu põhiosa tasumata jääk on summas 501,37 eurot (7 844,67 krooni), tasumata intress lepingu ülesütlemisel 53,76 eurot
(841,14 krooni), viivis põhiosalt 48,80 eurot (763,61 krooni). Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale eelnimetatud summasid hüvitanud.
8.10.07.2006.a. sõlmitud teleteenuste lepingu tingimustega kooskõlas käenduseta väikelaenulepingu võlgnevuse arvestamise tabelist (t/l 41-44) nähtub, et alates maist 2009.a. on kostjal tekkinud võlgnevus osamaksete tasumisel. Kostja ei ole kuni lepingu ülesütlemiseni 30.10.2009.a. rohkem ühtegi osamakset tasunud. Kostja on viivituses osamaksete tasumisel alates maist 2009.a. kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostja tasutud summad ei võimaldanud hagejal intressi kinni pidada maist 2009.a. Kokku võlgneb kostja 271,53 eurot (4 248,58 krooni), millest laenulepingu põhiosa tasumata jääk on summas 277,54 eurot (3 560,25 krooni), tasumata intress lepingu ülesütlemisel 21,84 eurot (341,76 krooni), viivis põhiosalt 22,15 eurot (346,57 krooni). Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale eelnimetatud summasid hüvitanud.
9.16.05.2006.a. poolte vahel sõlmitu püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 8 000 krooni ja, mis oli seotud arvelduskontoga võlgnevuse arvestamise tabeli (t/l 48-52) nähtub, et alates maist 2009.a. on kostjal tekkinud võlgnevus, kuna lepinguga seotud arvelduskontol puudusid vahendid võlgnevuse debiteerimiseks. Kostja on alates maist 2009.a. viivituses lepingu täitmisel. Hageja on lepingu üles öelnud 30.10.2009.a. Kostja tasumata intress moodustab summas 0,09 eurot (1,40 krooni). Kokku võlgneb kostja 97,73 eurot (1 529,07 krooni), millest lepingu põhiosa tasumata jääk on summas 89,47 eurot (1 399,95 krooni), tasumata intress lepingu ülesütlemisel 0,09 eurot (1,40 krooni), viivis põhiosalt 8,16 eurot (127,72 krooni). Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale eelnimetatud summasid hüvitanud.
10.Kostja vastuväite (t/l 70-71) kohaselt ei vaidle ta vastu eeltoodud faktilistele asjaoludele, kuid leiab siiski, et hageja nõue on käesolevas asjas põhistamata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
12.Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 23.05.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu (t/l 32-34), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 24 000 krooni. Lisaks sõlmisid pooled 10.07.2006.a. teleteenuste lepingu tingimustega kooskõlas käenduseta väikelaenuleping , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 9 000 krooni (t/l 40) ja 16.05.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (t/l 45-46). Kostja ei ole lepingute sõlmimist ja laenusumma saamist vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Ka ei vaidlusta kostja asjaolu, et ta ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 27.07.2009.a. saatis hageja kostjale teatise nr 200.103-030, mille järgi kohaselt kostja võlgnes hagejale kõikide vaidlusaluste lepingute alusel kokku 3 269,45 krooni (t/l 35) ning kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt
11.08.2009.a. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja eelpool nimetatud lepingud üles 30.10.2009.a.
14.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestustest (t/l 36-39, 41-44, 48-52) nähtuvalt tekkis kostjal aprillis-mais 2009.a. makseviivitus kuni lepingu ülesütlemiseni 30.10.2009.a. kõikide vaidlusaluste lepingute osas kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja on kõnealused lepingud ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevahelised 23.05.2006.a. ja 10.07.2006.a. sõlmitud väikelaenulepingud ja 16.05.2006.a. sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.
15.Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja 23.05.2006.a. väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 603,93 eurot (9 449,42 krooni). Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema hinnangul on hageja esitatud nõue ebaselge ja tõendamata, ta ei ole tutvunud lepingu tingimustega, samuti leiab kostja, et ta on hagejale tasunud summad, mis ületavad lepingutest tulenevaid põhinõudeid (t/l 70-71). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Asjakohane ei ole vastuväide, et ta ei ole lepinguid sõlmides tutvunud laenulepingu üldtingimustega. Asja materjalist nähtub, et väikelaenulepingud on sõlmitud internetipanga vahendusel. Internetipangas laenulepingu sõlmimise üks etapp on tingimustega tutvumine ja nendega nõustumine. Seega pidi kostja nendega enne lepingu sõlmimist tutvuma. Kui kostja jättis lepingu sõlmimisel nimetatud tingimused läbi lugemata, on see tema enda risk ning ei oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel. Leping on sõlmitud poolte vahel interneti teel ja selle sõlmimise üheks etapiks on laenulepingu tingimustega tutvumine, millele osundab ka hageja (t/l 75). Asjakohased ei ole kostja vastuväited ka hageja esitatud arvandmete ebaselguses. Nendega tutvumine vajab süvenemist.
16.Koos lepingutega esitas hageja ka lepingutest tuleneva võlgnevuse arvestuse (t/l 3639, 41-44 ja 47-52). Hageja esitatud arvestus on kontrollitav ja jälgitav. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et võlgnevuse arvestamise alustest arusaamiseks on vaja eriharidust. Raamatupidamislikke kandeid on tehtud rea kaupa ja on lihtsalt tuvastatav toimingu kuupäev, toimingu ese – saadud laen või selle tagasimakse. Võrreldes kõrvuti asuvaid ridasid on lihtsalt tuvastatav laenu jäägi suhe kostja poolt tehtud maksesse. Hageja on eraldi esitanud põhiosa, intressi ja viivise arvestused. Kostja vastuväide selles, et ta on 23.05.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu alusel hagejale tasunud kokku 25 562,47 krooni ei ole asjakohane, kuivõrd pooled on sõlminud mõlemad väikelaenulepingu intressiga 18 % aastas. Leping oli sõlmitud tähtajaga 30.09.2009.a., siis tuli kostjal tasuda ka laenuperioodil intress vastavalt lepingus kokkulepitule. Kohtule esitatud võlgnevuse arvetusest (t/l 36-39) nähtub, et kostja on tasunud põhivõlgnevusest 1 533,88 eurot (24 000 kroonist) hagejale 1 032,51 eurot (16 155,33 krooni), seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusest 501,37 eurot (7 844,67 krooni), nii nagu kohtule esitatud võlgnevuse arvestuses märgitud (t/l 37). Käenduseta väikelaenulepingu võlgnevuse arvestusest nähtub, et kostja on tema käsutusse antud laenusummast (575,20 eurot/ 9 000 krooni) põhivõlgnevusena tasunud hagejale 347,66 eurot (5 439,75 krooni) ja võlgneb
hagejale 227,54 eurot (3 560,25 krooni), nagu hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses märgitud (t/l 42). Leping oli sõlmitud tähtajaga 30.10.2009.a., ning seega tuli kostjal tasuda intressi ka selle laenusumma kasutamise eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 8 000 krooni. Kostja kasutas krediitkaarti perioodil 16.05.2006.a.- 30.10.2009.a. Kohtule esitatud selle võlgnevuse kujunemise arvestus (t/l 48-52) on samuti järgitav ja arusaadav. Hageja on eraldi esitanud põhiosa, intressi ja viivise arvestuse, samuti on eraldi välja toonud kostjapoolsed maksed. Hagejalt saadud krediidi kustutamiseks kostja poolt tehtud tagasimaksed on kajastatud tulbas väljamaks miinusmärgiga ning see ei muuda esitatud arvestust ebaülevaatlikuks ega arusaamatuks. Nii nähtub esitatud arvestusest, et 29.01.2009.a. (t/l 49) on hageja väljamaks märgitud -309,16 krooni. Järgmisel leheküljel olevast arvestusest nähtub, et kostja tasus hagejale 29.01.2009.a. 309,19 krooni ja tal puudus sellel hetkel võlg hageja ees. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhivõla osas tõendatud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
17.VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku intressimäära 18 % aastas. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt eelpoolviidatud lepingute alusel intressi summas 75,69 eurot (1 184,30 krooni = 841,14+341,76+1,40) väljamõistmist. Kostja intresside suurusele ja arvestuse alustele vastuväiteid ei esitanud.
18.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lisaks võlgnevusele eelpoolnimetatud lepingute järgi taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist laenulepingute põhiosa võlgnevuselt VÕS § 113 sätestatud määras.
19.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelisele lepingutele kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis väikelaenulepingu alusel hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise laenu põhisosalt summas 763,61 krooni, lepingu alusel hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise laenu põhisosalt summas 346,57 krooni, püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise laenu põhisosalt summas 127,72 krooni, kokku 79,12 eurot (1 237,90 krooni). Lisaks taotleb hageja kostjalt lepingutest tuleneva nõude põhiosadelt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingutejärgse põhivõlgnevuse summas 818,38 eurot (12 804,87
krooni= 7 844,67+3 560,25+1 399,95), lepingutejärgse intressi summas 75,69 eurot (1 184,30 krooni =841,14+341,76+1,40) ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise summas 79,12 eurot (1 237,90 krooni =763,61+346,57+127,72) ning VÕS § 113 määras sätestatud viivise põhinõudelt, s.o 818,38 eurot (12 804,87 krooni) alates 20.12.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 818,38 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja KP kanda. TsMS § 401 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud 07.01.2011.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 191,73 eurot (3 000 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.