Tsiviilasi nr 2-06-40097
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
09.november 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-40097
Tsiviilasi
A. S. E. M. T. A. S. võla ja viiviste nõudes summas 14411,92 krooni
Menetlustoiming
Menetlustähtaja ennistamine
Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja: A. S. E. M. T. xxxxxxxx, asukoht xxxxx xx.xxx xxxxx xxxxxxx : M. J. I. xxx xxx xx xxxxx nende xxxxxxx e-post: Kostja: A. S. xxxxxxxxxxxx xxxxx xx-xx xxxxx
Kirjalik menetlus
rahalise
Edasikaebamise kord TsMS § 68 lg 4 alusel võib maakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama,
arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 3200 eurot. Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 16 eurot.
Asjaolud Tartu Maakohtu 26.03.2007.a otsusega mõisteti A. S. . S. E. M. T. välja 14411,92 krooni võla ja viiviste katteks. Menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 16.04.2007.a. Hageja on esitanud kohtule 22.10.2007.a.(avalduse saabumise aeg kohtusse) avalduse tähtaja ennistamiseks menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 67 lg 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuvalt põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja on kohtule teatanud, et ta ei saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks seaduses ettenähtud menetlustähtaega järgida alljärgnevatel mõjuvatel põhjustel:
Määruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 76 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja oli seisukohal, et hagiavalduses esitatud menetluskuludokumentide alusel teeb kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise. Tagaseljaotsuse kohus määras menetluskulud kostja kanda, kuid rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määranud. 2 (3)
Tagaseljaotsuse on kirjas, et menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul. Sellest tulenevalt pidi hageja aru saama, et menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb hagejal esitada täiendav avaldus. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud menetluskulude rahalist kindlaksmääramise avaldust 30 päeva jooksul. Seega ei ole hageja esitanud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ettenähtud aja jooksul. Hageja ei ole kohtule teada andnud, mis põhjustas olukorra, miks hagejal ei olnud võimalik pöörduda kohtu poole kontrollimaks, kas kostja on kohtuotsuse kätte saanud. Tagaseljaotsus väljastati menetlusosalistele 27.03.2007.a ning toimetati kätte hagejale 02.04.2007.a ja kostjale 30.03.2007.a. Kostja ei ole olnud viivituses kohtuotsuse vastuvõtmises. Seega oli hagejal võimalik teha kohtule järelepäring kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta peale tagaseljaotsuse kätte saamist. Asjaolu, et hageja piirdus ainult kohtulahendite registri KIS jälgimisega, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Kinnitab ka hageja ise, et KIS-i ilmuvad kohtulahendid hilinemisega ning sageli on selleks ajaks menetlustähtajad möödas. Seega hageja toodud põhjendus, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt usaldusväärset informatsiooni kohtuotsuse jõustumise kohta ei ole põhistatud ja ei anna alust tähtaja ennistamiseks. Hageja aktiivsema huvi korral oli hagejal võimalus kontrollida kohtuotsuse jõustumise aega pöördudes lahendi teinud kohtumaja poole. Hageja ei kasutanud seda võimalust. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et menetlustähtaja ennistamise avaldus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Epp Tombak
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.