Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue 31.05.2011.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 11.08.2005.a liisingulepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki Mazda. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.06.2010.a. Kostja jättis tasumata temale esitatud arved summas 1217,14 eurot. Sellest tulenevalt ütles hageja lepingu alates 17.06.2009.a üles. Kostja tagastas sõiduki 18.06.2009.a. 28.07.2009.a müüdi sõiduk 139 000 krooni (8883,72 euro) eest (sisaldab käibemaksu). Auto jääkväärtus pärast sõiduki ülesütlemist oli 7080,34 eurot (110 783,24 krooni) (käibemaksuta). Seega sai hageja sõiduki müügist kasumit 322,76 eurot. Hageja nõue kostja vastu koosnes järgnevast: • tasumata liisingumaksetest 1217,14 eurot (sh intress 121,05 eurot); • lepingu lõpetamise teatise tasust 7,54 eurot; • kindlustustasust 2,63 eurot; • sõiduki keemilisest pesust ja poleerimisest 166,17 eurot; • rehvide vahetuse maksumusest 230,08 eurot; • müügiteenuse tasust 444,19 eurot; • sõiduki tehnilise ülevaatuse tasust 31,96 eurot. Hageja on saadud kasumi kostja võlgnevusest maha arvestanud ning nõuab kostjalt tasumata liisingumakseid 1217,14 eurot (sh intressi 121,05 eurot), sõiduki pesu ja poleerimise maksumust 166,17 eurot ja müügiteenuse tasu 383,08 eurot, kõik kokku 1766,39 eurot. 13.10.2011.a istungil vähendas hageja nõuet 563,25 euro võrra, kuna kostja on selle summa tasunud ja palus kostjalt välja mõista 1203,14 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Sõiduki müügist saadud kasum on 387,31 eurot, kuna kasumit tuleks arvestada koos käibemaksuga. Sõidukit polnud vaja keemiliselt puhastada, kuna tegemist oli nahksisustusega autoga. Rehve ei olnud vaja vahetada. Samuti on uute rehvide maksumus ja rehvide vahetuse maksumus liiga kõrge. Kostja on hagejale 20.06.2011.a seisuga tasunud 573,80 eurot. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 11.08.2005.a sõlmisid pooled liisingulepingu sõiduki Mazda suhtes. 29.05.2009.a on hageja saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostjal oli hageja ees lepingujärgsete maksete võlgnevus. Pooled ei vaidle selle üle, et liisingueseme jääkväärtus lepingu ülesütlemisel oli 7080,34 eurot (110 783,24 krooni) (käibemaksuta). 28.07.2009.a lepingust nähtuvalt müüs hageja sõiduki 115 833,33 krooni (7403,10 euro) eest (ilma käibemaksuta). Seega sai hageja sõiduki müügist kasumit 322,76 eurot. Kostja on leidnud, et

hageja kasumit tuleks arvestada koos käibemaksuga. Kohus sellega ei nõustu. Asjas ei ole väidetud, et hageja oleks omandanud liisingueseme maksukohustuslaseks mitteolevalt isikult või et hageja ei oleks liisingueseme omandamisel käibemaksu tasunud. Seega on ka kasum õigesti arvestatud ilma käibemaksuta summadelt. Asja materjalidest nähtub, et hageja on saadud kasumi arvelt lugenud hüvitatuks lepingu lõpetamise teatise tasu, kindlustustasu, rehvide vahetuse maksumuse ja sõiduki tehnilise ülevaatuse tasu. Lisaks on hageja lugenud hüvitatuks müügiteenuse tasust 61,11 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta jäi võlgu liisingulepingujärgsed maksed koos intressiga 1217,14 eurot. Seega on hageja nõue selles osas põhjendatud. Hageja poolt tehtud lisakuludest on kostja vaidlustanud sõiduki keemilise pesu maksumuse ning uute kasutatud rehvide ja rehvide vahetuse maksumuse. Kostja on leidnud, et sõiduki rehvide vahetamiseks puudus vajadus. Samuti väitis kostja, et uute kasutatud rehvide maksumus ning rehvide vahetus on liiga kallid. 18.06.2009.a sõiduki üleandmise aktis on märge, et sõiduki rehvid vajavad vahetamist. Aktile on allakirjutanud ka kostja. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduki rehvid vajasid vahetamist. A OÜ arvest nähtuvalt on hageja tasunud uute kasutatud rehvide eest 3000 krooni (191,73 eurot) ja rehvivahetuse eest 600 krooni (38,35 eurot). Kohus leiab, et hageja poolt ostetud uute kasutatud rehvide hind on põhjendamatult kõrge. Kostja on esitanud auto24.ee väljavõtte kasutatud rehvide hindadest ja sellest nähtuvalt on hageja poolt makstud hind keskmisest hinnast oluliselt suurem. Kohus loeb uute kasutatud rehvide põhjendatud maksumuseks kokku 60 eurot. Kostja on väitnud, et ka rehvide vahetamise maksumus oli liiga suur. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et see oleks keskmisest hinnast oluliselt kõrgem. Seega on kostja vastuväited liigkõrge hinna kohta tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb uute kasutatud rehvide ja rehvivahetuse põhjendatud maksumuseks lugeda kokku 98,35 eurot. Kostja on vaidlustanud ka sõiduki keemilise pesu vajaduse. Sõiduki üleandmise aktis on märge, et sõiduk vajab keemilist pesu/poleerimist. Aktile on allakirjutanud ka kostja. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduki keemiline pesu ja poleerimine oli vajalik. Hagiavalduse kohaselt on hageja selle eest tasunud 166,17 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja makstud hind ülemäära kõrge. Kostja on ise esitanud internetilehekülje XXX väljavõtte, millest nähtuvalt on sõiduki salongi keemilise pesu maksumus 90 eurot ja poleerimise maksumus samuti 90 eurot. Seega ei ole hageja nõutud 166,17 eurot ebamõistlikult kallis ja seda tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Kuna sõidukite müük ei ole hageja põhitegevuseks, siis tuleb lugeda põhjendatud kuluks ka sõiduki müügi vahendustasu 444,19 eurot. Ka seda hinda ei saa lugeda liiga kõrgeks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja auto müügist saadud kasumi arvestanud osaliselt ka

müügiteenuse tasu katteks, mistõttu nõuab hageja kostjalt müügiteenuse tasu summas 383,08 eurot. Kostja pangatehingute väljavõttest nähtub, et kostja on ajavahemikul 05.04.2011.a – 16.06.2011.a tasunud hagejale 573,80 eurot. Ülaltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue kostja vastu tasumata liisingumaksetest koos intressiga summas 1217,14 eurot, sõiduki keemilise pesu ja poleerimise maksumusest 166,17 eurot ja müügiteenuse tasust summas 383,08 eurot. Sellest tuleb maha arvata kostja poolt tasutud 573,80 eurot. Kuna kohus leidis, et uute kasutatud rehvide ja rehvivahetuse põhjendatud maksumus ei ole 230,08 eurot, vaid on 98,35 eurot, siis tuleb sõiduki müügist saadud kasumi arvel lugeda tasutuks hageja nõudest veel 131,73 eurot (230,08 eurot - 98,35 eurot). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1060,86 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 12 % ulatuses hageja kanda ja 88 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on esitanud 18.10.2011.a, s.o peale kohtuistungi toimumist, täiendavad vastuväited ja tõendid. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 329 ei saa menetlusosaline pärast viimast istungit enam täiendavaid väiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Sellest tulenevalt keeldub kohus TsMS 331 lg 1 alusel 18.10.2011.a esitatud väidete ja tõendite menetlemisest. Kostja märgib, et hageja rikkus 13.10.2011.a istungil täiendavaid dokumente esitades menetlusõiguse norme, kuna tõendid tuleb esitada 7 päeva enne istungit. Kohus selgitab, et kostja ei vaidlustanud 13.10.2011.a istungil nende tõendite vastuvõtmist. Seega võttis kohus need põhjendatult asja materjalide juurde. Ka kostja ise esitas 13.10.2011.a istungil täiendavaid tõendeid, millised kohus samuti asja materjalide juurde võttis.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.