Tsiviilasi nr 2-11-37413
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
07. november 2011. a Jõgeva
Tsiviilasja number
2-11-37413
Tsiviilasi
Palamuse Vallavalitsuse avaldus Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Palamuse vald vallavalitsuse kaudu (registri nr 75003140; asukoht Kooli 4, Palamuse alevik, Palamuse vald, Jõgevamaa 49226; e-post: [email protected]); Pankrotivõlgnik: Mxxx Mxxxxxxx pärandvara (isikukood 3xxxxxxxxxxxxsurnudxxxxxxxxxxx. a); Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (asukoht Uus 9/1133, Tartu 50603; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
26.10.2011. a
Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Pankrotiavaldus Palamuse Vallavalitsus esitas 09.08.2011. a kohtule avalduse xxxxxxxxxx. a surnud Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse põhjal on Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt 18.07.2011. a välja antud pärimistunnistus, millega on Palamuse vald tunnistatud Mxxx Mxxxxxxxxainupärijaks. Notari poolt pärandvara inventuuri määramise 10.06.2011. a otsuse alusel viis pärandvara inventuuri läbi Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet. Inventuurist selgus, et Mxxx Mxxxxxxx vara osas üleskutsemenetluse käigus teavet ei saadud. Inventuuri käigus selgitati välja Mxxx Mxxxxxxx kohustused järgmiselt: Kohustused AS-i SEB Pank ees seisuga 14.07.2010. a: 1) 25.07.2006. a sõlmitud laenulepingust A060019943 tulenevad nõuded kokku summas 28 752,69 krooni, sh põhiosa võlg summas 4000 krooni, intressivõlg summas 4420,97 krooni ning põhiosa jääk 20 331,72 krooni; 2) 02.07.2007. a sõlmitud laenulepingust L070036565 tulenevad nõuded kokku summas 57 678,77 krooni, sh põhiosa võlgnevus summas 20 791,15 krooni, intressivõlgnevus summas 9098,59 krooni, viivise võlg 0,66 krooni ning põhiosa jääk 27 788,37 krooni. Seega on Palamuse vald pärinud kohustusi kokku summas 86 431,46 krooni (5523,98 eurot). Palamuse vald ei ole nõus päritud kohustuste rahuldamisega oma arvelt. Avaldaja palus kohtul PankrS § 142 lõike 6 alusel välja kuulutada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrot. Pankrotimenetluse algatamine Kohus algatas 16.08.2011. a määrusega Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule Mxxx Mxxxxxxxxpärandvara kohta aruande: I Võlgniku üldandmed Mxxx Mxxxxxx surixxxxxxxxxxx. a. Notari andmetel on kõik lähikondsed Mxxx Mxxxxxxx pärandist loobunud. Pärandaja oli perekonnaseisult lahutatud. Abielu ExxxMxxxxxxxxx lahutatixxxxxxxxxxx. a. Pärimistunnistuse kohaselt on ainupärijaks tunnistatud palamuse vald. Pärandaja viimane elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx II Andmed võlgniku vara kohta:
LxxMxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja 1⁄2 kuulub kxxxx Mxxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx). Kande tegemise aluseks on 04.12.2008. a sõlmitud kinnistu kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse elamusele seadmise leping. III jaos on seatud elamule ühiselt isiklik kasutusõigus Mxxx Mxxxxxxx ja Lxxxxxx Oxxxxxkasuks.
Kinkelepingus on tehinguväärtuseks hinnatud 200 000 krooni (12 782,33 eurot), kinnistul asuva elumaja väärtuseks 180 000 krooni ning isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks 7200 krooni. Isegi, kui kinkelepingu kehtetuks tunnistamine kohtus lõppeks pärandvarale soodsalt, siis kinnistul lasub tähtajatu isiklik kasutusõigus ning koos selle märkusega on kinnistut ebatõenäoline realiseerida hinnaga, mis tagaks menetluskulude, massikohustuste ning võlausaldajate nõuete rahuldamise. Ajutise halduri poolt kogutud materjalidest nähtub, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara ei kata pärandaja kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on kujunenud välja pankrotiseis. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Juhul, kui võlausaldaja on huvitatud pärandvara pankrotimenetluse läbiviimisest ning pankrotimenetluse käigus pärandvara suurendamisest tagasivõitmise teel, siis peaks võlausaldaja või kolmas isik või võlgnik tasuma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulud (2000 eurot). Juhul, kui deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta, siis tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 sätestatule, teeb ajuti haldur kohtule ettepaneku lõpetada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung 26.10.2011. a toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur aruandes esitatud ettepaneku juurde lõpetada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Ajutine haldur selgitas, et ta on pöördunud võlausaldaja AS-i SEB Pank poole ja küsinud nõusolekut pankrotimenetluse finantseerimiseks. AS-i SEB Pank esindaja teatas, et pank edasist pankrotimenetlust ei rahasta. Avaldaja oli nõus ajutise pankrotihalduri ettepanekuga pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
Kohus leiab, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Kohus tegi kindlaks, et Mxxx Mxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a. Jõgeva notar Kaja Tenisson on 18.07.2011. a välja andnud pärimistunnistuse (tl 17), mis tõendab, et Mxxx Mxxxxxxx ainupärijaks on Palamuse vald. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara hulka ei kuulu mingit vara. Pärandvaral on kohustused AS-i SEB Pank ees kokku summas 6338,92 eurot. Pärandvara suurenemist ei ole ette näha. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole otstarbekas esitada ka vara tagasivõitmise nõuet, nõude tulemuslikkus oleks ebatõenäoline. Mxxx Mxxxxxxx pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seega võib järeldada, et on tegemist püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2 mõistes. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Mxxx Mxxxxxxx pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on palunud võlausaldaja AS-i SEB Pank seisukohta pankrotimenetluse rahastamise osas. Võlausaldaja esindaja on teatanud kirjalikult, et pank pankrotimenetlust ei rahasta. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja menetlus tuleb sel alusel lõpetada. PankrS § 29 lg 1 näeb ette,
et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Hinnates kinkelepingu võimalikku tagasivõitmist, on kohus seisukohal, et kinnistu kinkimine võlgniku poolt oma lähikondsetele- kahele tütrele-kujutab endast tehingut, mis perekondlike suhete ja Pärimisseaduse vastavate sätete kohaselt on omandi ülemineku loomulikemaid viise. Arvestades kinke aega (04.12.2008), võlgniku surma aastal 2009 ja asjaolu, et võlgniku eluajal tasumata võlakohustusi ei olnud, on ilmne, et kinketehing on tehtud eesmärgiga lahendada vara ja omandisuhted, aga mitte eesmärgiga kahjustada võlausaldajaid. Seetõttu ei ole õiglane ega õiguslikult põhjendatud alustada tagasivõitmise menetlust. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). Pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse temale tasu ja kulutuste väljamõistmiseks summas 397,02 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on esitanud enda tasuarvestuse aruande, millest nähtub, et ta on teinud seoses menetluse läbiviimisega tööd 6,75 tundi. Ajutine haldur on arvestanud töötasu 64 eurot ühe tunni eest. Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, on taotletav tasu põhjendatud ja tuleb selles ulatuses kinnitada. Põhjendatud ja vajalikud on ka halduri poolt tehtud kulutused, mille hüvitamist ta taotleb. Aruande põhjal on kuludeks paljundus kokku 14,72 euro eest ja päringud RIK-is summas 4,70 eurot. PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Pankrotimenetluse kulud ülejäänud ulatuses tuleb jätta võlgniku kanda.
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.