Tsiviilasi nr 2-11-39991
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-39991
Tsiviilasi
Danske Bank A/S hagi Kxxxxxxx Jxxxxx vastu põhivõla
ja lisanduva viivise nõudes Hagihind
4813,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik); esindaja: OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, telefon 681 44 00, faks: 681 44 01, menetluspost: [email protected]); Kostja: Kxxxxxxx Jxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungit pidamata
Danske Bank A/S hagi Kxxxxxxx Jxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxxxxxx Jxxxxxxx Danske Bank A/S kasuks 8933,47( kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kolm eurot 47 senti ) eurot võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 4813,98 eurot ja viivis 4119,49 eurot. Mõista välja Danske Bank A/S kasuks Kxxxxxxx Jxxxxxxx viivis 0,3% päevas tasumata põhinõudelt (4813.98 eurot) alates 07.11.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta kostja kanda. Mõista välja Danske Bank A/S kasuks Kxxxxxx Jxxxxxxx menetluskulude katteks: 869,19( kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 19 senti( hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot ja hageja õigusabikulu 230,08 eurot).
1 (5)
Mõista välja Kxxxxxxx Jxxxxxxx Danske Bank A/S kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Danske Bank A/S esitas Kxxxxxxx Jxxxxx vastu hagiavalduse 26.08.2011, nõudes kapitalirendilepingutest tuleneva võlgnevuse kokku summas 4813,98 eurot ja lisanduvate viiviste 4119,49 eurot tasumist. Kapitalirendilepingud on sõlmitud hageja ja OÜ Varavanker vahel 04.05.2007.a., leping nr. 270504VV, ja 01.09.2006.aastal, leping nr . 260901VV. Nende lepingute alusel omandas hageja liisinguvõtja huvides sõidukid, liisinguvõtja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu vastavalt lepingu juurde kuuluvale maksegraafikule. Liisinguvõtja kohustus tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Liisinglepinguid käendas Kxxxxxxx Jxxxxx: lepingut 270504VV maksimaalmääras 118118,00 krooni ulatuses ja lepingut 260901VV maksimaalmääras 143000 krooni ulatuses. Liisinguvõtja ei tasunud lepingutest tulenevaid rendimakseid graafikus kokkulepitu kohaselt ja hageja esitas lepingu üldtingimuste p.10.1 alusel ennetähtaegse lepingute lõpetamise teatise, paludes tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. Üldtingimuste p.10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa, aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Liisinguvõtja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist vara realiseerima, tehes selleks täiendavaid kulutusi. 02.03.2010.a. kustutati liisinguvõtja OÜ Varavanker äriregistrist. Hageja esitas nõude käendaja vastu lepingust 270504VV tulenevate täitmata rahaliste kohustuste täitmiseks summas 2488,75 eurot ja lepingust 260901VV tulenevate täitmata rahaliste kohustuste täitmiseks summas 2396,5 eurot. Kostja nõudele ei reageerinud. Hageja nõude põhisumma on kahest lepingust tulenevalt kokku 4813,98 eurot. Hageja on esitanud viivise arvutuse kummagi lepingu tasumata maksete alusel. Lepingu 270504VV tasumata summa 2488,75 eurot, viivise määr 0,3% päevas, viivitatud päevi 275, kokku viivis hagi esitamise päeva seisuga 2053,22 eurot. Lepingu 260901VV tasumata summa 2325,23 eurot, viivise määr 0,3% päevas, viivitatud päevi 275, kokku viivis hagi esitamise päeva seisuga 1918,31 eurot. Viivise arvutamisel ei ole hageja arvutanud viivise aluseks oleva põhivõla sisse tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvutatud viiviseid 71.27 eurot. Kokku on arvutatud viiviseid 4119,49 eurot.
2 (5)
VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 101 lg.1p.1, p.6, § 108 lg.1 alusel nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva võla tasumist ja VÕS § 113 lg.1 alusel viivise maksmist. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 361. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4813,98 eurot, viivised 4119,49 eurot ja VÕS § 367 alusel viivised alates kohtuotsuse tegemisest viivisemääraga 0,3% päevas. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja need kostjalt välja mõista, mõista välja viivise menetluskuludelt. Hageja palub asjas teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg.1 kohaselt, kui kostja ei ole määratud tähtajaks vastanud. Kohus saatis kostjale hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394, kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 24.09.2011.a vastu võetud kostja elukaaslase K. Sxxxxxx poolt (tl.40). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kxxxxxxx Jxxxxxxon käendajaks hageja ja OÜ Varavanker vahel sõlmitud liisinglepingutest tulenevatele kohustustele. Käenduslepinguga nr . KÄ-270504VV-1 (tl.13) on Kxxxxxxx Jxxxxx võtnud endale kohustuse vastutada kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste eest rahalises maksimumsummas 118118,00 krooni. Käenduslepingu p.6 on käendaja kinnitanud, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ja mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käenduslepinguga nr . KÄ-2760901VV (tl.27) on Kxxxxxxx Jxxxxx võtnud endale kohustuse vastutada kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste eest rahalises maksimumsummas 143000,00 krooni. Käenduslepingu p.6 on käendaja kinnitanud, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ja mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Kxxxxxxx xxxxxxkui käendaja vastutus on reguleeritud VÕS § 142 lg.11, lg.3, lg.4, § 145 lg.1, lg.2, mille järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutus on käenduslepinguga määratud- see on piiratud teatud rahasummaga (kokku 261118 krooni ehk 16688.48 eurot) ja hageja nõue 8933,47 eurot jääb selle võlasumma piiridesse. Liisinguvõtja OÜ Varavanker on registrist kustutatud 02.03.2010, mistõttu nõude esitamine tema vastu ei ole võimalik.
3 (5)
Nõue kostja vastu tuleneb liisingusuhtest. VÕS § 361 sätestab: Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 sätestab:1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. (3) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. (4) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisinguvõtja OÜ Varavanker rikkus liisinglepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja ütles liisinglepingu üles. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud vastavalt lepingus kokku lepitule- 0,3% iga viivitatud päeva kohta, seejuures arvestamata viivist viiviselt (VÕS § 113 lg.6). Hageja on nõude tõendanud kapitalirendilepingutega (tl.7,20), kapitalirendilepingu üldtingimustega (tl.8-12), käenduslepingutega (tl.13,27), maksegraafikutega (tl.14,26), arvetega kulude kohta (tl.16-18,29-30), võla sissenõudmise ja lepingu täitmise kohta esitatud tõenditega (tl.19,28,31). Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3
4 (5)
kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Tegelikult on hageja tasunud riigilõivu 639.11 eurot (tl.2) ja see riigilõiv vastab hagi hinnale. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja kohus mõistab selle kostjalt välja tasutud ulatuses. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja esindaja tasu 191.73 eurot. Koos käibemaksuga 230,08 eurot. See on 4,8% põhinõudest ja kohus mõistab hageja õigusabitasu välja taotletud ulatuses. Kokku kostjalt väljamõistmisele menetluskulud 639.11+230,08=869.19 eurot. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ülle Raag
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.