Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused 29.01.2008 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja H. P. (edaspidi kostja) laenulepingu nr xxxxxxxx-xx (edaspidi leping) laenulimiidiga summas 69 069 eurot intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,650% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.01.2038. 22.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx lisa laenulimiidiga summas 68 674,88 eurot intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,650% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 14.07.2038. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 14.02.2009 ja kuni 14.02.2010 kostja laenumakseid ei tasunud. Laenu tagamiseks seati hüpoteek 415/7169 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxxx xx xxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja kanti kinnistusraamatusse hageja kasuks hüpoteek esimesele järjekohale kokku summas 1 404 000 Eesti krooni. 29.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx kindlustusleppe, mille kohaselt kohustus kostja kindlustama laenu tagatise asukohaga xxxxx xx. Kindlustusleppe punktide 1.1. ja

2 (7)

põhiosa võlgnevust 11318,37 euro võrra ehk alles jäi põhiosa summas 14 380,00 euro (25 698,37 - 11 318,37). 12.09.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 21 752,42 eurot (põhiosa 14 380,00 eurot, intress 2 080,37 eurot ajavahemiku 14.02.2009 kuni 09.03.2010 eest, põhiosa viivis 5 107,60 eurot ajavahemiku 04.02.2009 kuni 12.09.2011, varakindlustuse makse 132,24 eurot, varakindlustuse viivis 20,25 eurot ja menetlustasu võlgnevuse kirjade koostamise ja saatmise eest 31,96 eurot). Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-st 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102 ja 113 lg 1taotleb hageja kostjalt 21 752,42 euro väljamõistmist. Samuti palub hageja kostjalt viivise protsendina põhinõudelt (14 512,24 eurot) väljamõistmist alates 13.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Ühtlasi taotleb hageja kostjalt menetluskulu so tasutud riigilõivu 1 597,79 euro ja viivise menetluskuludelt väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; Kostja seisukoht Kostja on kohtule 04.10.2011 esitanud kirjaliku vastuse (tl 40), milles tunnistab, et hagiavalduses tema vastu suunatud nõuded on sisuliselt õiged. Kuid kostjal on mõningad vastuväited laenulepingust nr 08-013768 tuleneva nõude esitamise suhtes. Nimelt pärast hageja poolt täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile avaldas kostja soovi suurendada sundenampakkumisele kuuluva vara (korteriomand xxxxxxx xxxxx xx) alghinda. Kostja soovis enampakkumisel müüdava vara alghinnaks 1,1 miljonit krooni, mis oleks realiseerimisel taganud võlgnevuse kogu ulatuses. Vara arestimise akti käesolevale hagiavaldusele lisatud ei ole, kuid kostja esitas vara arestimisel oma arvamuse vara alghinna suhtes. AS Swedbank hindas aga vara tunduvalt odavamaks, mistõttu kiirmüügist saadud tulu (765 000 krooni) ei saanudki rahuldada hageja nõudeid. Hageja oli teadlik kostja maksevõimetusest seoses töötusega. Ametlikult töötu on kostja ka praegusel hetkel, ei oma varalist kindlustatust ning on sunnitud elama miinimum elatustaseme piiril. Majanduskriisist tulenevate kinnisvarahindade languse eest ei ole otseselt keegi vastutav, kuid samuti tuleks käesoleval juhul mõista, et kostja on juba kaotanud oma elupinna sisuliselt 50% odavamalt soetamise hinnast. Kui siia lisada veel 270 000 krooni suurune kostja omafinantseering korteri soetamisel, siis on rahaline kahju märkimisväärselt suur. Hageja nõuded on finantsilisest aspektist arusaadavad, kuid kostja arvates tuleks lähtuda ka mõistlikkuse ning inimlikkuse piirist. Kostja on nõus lahendama asja kokkuleppel. Kostja on nõus tasuma graafiku alusel väikelaenulepingutest nr xxxxxxxx-xx, xx-xxxxxx-xx ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad võlgnevused. Eluasemelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva nõude täitmisele määramine sellises mahus on kostja suhtes ülekohtune. Hageja täiendavad seisukohad Hageja on esitanud kohtule kostja vastusest tulenevaid täiendavad seisukohad ( tl 43). Hageja ei nõustu kostja väitega, et laenulepingu tagatiseks olev kinnisvara müügi täitemenetluses liiga madala hinnaga. Juhul, kui kostja ei nõustunud kohtutäituri hinnaga, tulnuks kostjal vastav kaebus esitada kohtutäiturile. Kostja seda õigust ei kasutanud. Kuna enampakkumine nurjus, tuli hinda alandada. Seega võib eeldada, et algne hind oli turunõudlust arvestades liiga kõrge. Hagejale jääb arusaamatuks ka kostja seisukoht - kostja küll mõistab hageja nõuet, kuid vaidleb vastu, sest puudub võimalus nõuet täita. Hageja arvates tuleb see probleem lahendada mitte käesoleva hagi lahendamisel, vaid täitemenetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata.

3 (7)

Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 04.10.2011 vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 14.10.2011 pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja teinud ettepaneku soovi korral esitada oma täiendavad taotlused kohtule hiljemalt 25.10.2011. Kostja kohtu poolt antud tähtajaks taotlusi, täiendavaid tõendeid või seisukohti esitanud ei ole. Hageja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks täiendava seisukoha, millel kohus eelnevalt juba peatus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Laenuleping, selle lisa ja operatsioonide andmed (tl 5-6, 7-8, 10-11) ning kostja omaksvõtt tõendavad, et pooled 29.01.2008 sõlmisid laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx laenulimiidiga summas 69 069 EUR, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,650% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.01.2038. Samuti on 22.07.2008 sõlmitud laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx lisa laenulimiidiga summas 68 674,88 EUR, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,650% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 14.07.2038 ning laenu tagamiseks seatud hüpoteek 415/7169 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxxx xx xxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja kantud kinnistusraamatusse hageja kasuks hüpoteek esimesele järjekohale kokku summas 1 404 000 Eesti krooni (tl 25 pöördel). 29.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx kindlustusleppe, mille kohaselt kohustus kostja kindlustama laenu tagatise asukohaga xxxxx xx. Kindlustusleppe punktide 1.1. ja 1.8. kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja soodustatud isikuks hageja (tl 20-21). Operatsioonide andmetest nähtub ja ka kostja ei ole vaidlustanud seda, et kostja jäi lepingutest tulenevate maksete tasumisega võlgnevusse. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja ütles laenulepingu 09.03.2010.a. üles. Hageja kirjavahetus kostjaga ( tl 22-239 tõendab, et hageja tegi kostjale 17.02.2011.a. ettepaneku võlgnevused likvideerida hiljemalt 04.03.2010.a., mida kostja aga ei teinud, mistõttu hageja ütles muuhulgas üles ka laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx. Hageja kinnitusel, mida pole vaidlustanud ka kostja ning on tõendatud ka hagile lisatud täitemenetluse dokumentatsiooniga ( tl 24-28), toimus hageja hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks täitemenetlus, mille käigus müüdi kostjale kuuluv korteriomand asukohaga xxxxx xx-13 xxxxxxx hinnaga 765 000 krooni. Korteriomandi müügist saadud rahast kustutati osaliselt laenu põhiosa võlgnevus 42976,51 euro ulatuses. Hageja väitel, mida pole vaidlustanud ka kostja, võlgnes kostja hagi esitamise ajal hagejale laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenevalt laenupõhiosa 14 380,00 eurot ja intressi 2080,37 eurot ajavahemiku 14.02.2009 kuni 09.03.2010 eest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb VÕS § 82 lõike 2 alusel kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise 4 (7)

tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna on kostja rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust laen tagastada, tuleb laenu põhiosa 14 380,00 eurot kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kokku oli lepitud ka intressi tasumises, mille määr oli 6 kuu Euribor + 0,650% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,650% aastas nõustunud. Kohtu hinnangul pole tegemist ebamõistliku intressi määraga. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku intressi maksmises, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue ka intressi 2080,37 eurot osas põhjendatud ja see tuleb VÕS § 397 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks mõista. Laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx kindlustuslepe( tl 20-21) tõendab, et 29.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja kindlustusleppe, mille kohaselt kohustus kostja kindlustama laenu tagatise asukohaga xxxxx xx. Kindlustusleppe punktide 1.1. ja 1.8. kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja soodustatud isikuks hageja. Hageja väitel, mida pole vaidlustanud ka kostja ja nähtub ka operatsioonide andmetest ( tl 10-11), jäi kostja kindlustusmaksete tasumisega võlgnevusse alates 14.02.2009. hageja kinnitusel, mida pole vaidlustanud ka kostja, tasus kostja eest kindlustusmakseid edasi hageja, mistõttu kostja võlgnevus hageja ees kindlustusmaksete osas on 132,24 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Hageja kinnitusel võlgneb kostja neile menetlustasu 31,96 eurot menetlustasu võlgnevuse kirjade koostamise ja saatmise eest. Hageja saatis 17.02.2010.a. kostjale kirja lepingu ülesütlemise hoiatusega (tl 22) ja 10.03.2010.a. lepingu ülesütlemise teatise (tl 22 pöördel). Seega on eluliselt usutav, et hageja täiendavaid kulusid kostjaga peetud kirjavahetuse tõttu kandis. Ka võib eeldada, et kostja oli kirjavahetusega tekkivate kulude tekkimise võimalusest teadlik, sest menetlustasu tasumise kohustus on fikseeritud laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx ja laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx Lisa punktis 4.11. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue ka menetlustasu 31,96 euro osas, mis tuleb kostjalt laenulepingu p 4.11 ja VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

5 (7)

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kuni hagi esitamiseni 12.09.2011 sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse põhiosalt 5107,60 euro ja varakindlustuse makselt 20,25 euro väljamõistmist. Kohtu hinnangul pole tegemist ebamõistlikult suure viivisega. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks 12.09.2011.a. seisuga kindla summana välja 5127,85 (5107,60 + 20,25) eurot. Hageja nõuab ka alates 13.09.2011 lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt ( so 14512,24 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kuna tegemist on seaduses sätestatud viivisemääraga, puudub igasugune alus seda vähendada. Seoses kostja esitatud väitega, et laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse hageja poolt nõutud ulatuses täitmine on kostja suhtes ülekohtune, märgib kohus järgmist. Kostja poolt esile toodud asjaolud (töötuks jäämine, kahju kandmine kinnisvarahindade languse tõttu) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei ole vaadeldavad kostja rikkumist vabandavate asjaoludena. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtu hinnangul tänapäeva majandussituatsioonis ei ole töötuks jäämine asjaolu, mida iga normaalse elukogemusega täiskasvanu ei saaks ette näha. Et kostja sattus laenu tagastamisel juba aasta jooksul makseraskustesse, viitab asjaolule, et kostja ilmselgelt ei hinnanud oma võimalusi ning laenulepinguga kaasnevaid riske adekvaatselt. Pooltevahelisest lepingust tulenevate nõuete maksmapanek hageja poolt ei ole kohtu arvates kostja suhtes ülekohtune. Kostja vastuväiteid hagile seoses täitemenetluses toimunud vara hindamisega ei ole asjakohased käesolevas asjas. Täitetoimingute õiguspärasuse vaidlustamine toimub täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtule hageja poolt esitatud täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx puudutavast dokumentatsioonist (kinnisasja arestimise akt , kordusenampakkumise akt tl-d 25, 44-46) ei nähtu, et kostja oleks esitanud mingisuguseid märkusi, vastuväiteid menetlustoimingutele. Ka ei ole kohtule teada, et kostja oleks esitanud kaebusi või hagisid kohtule täiteasjaga nr xxx/xxxx/xxxx seoses. Kostja vastuses avaldatu, et kostja on nõus tasuma graafiku alusel väikelaenulepingutest nr xxxxxxxx-xx, xx-xxxxxx-xx ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad võlgnevused, pole samuti käesolevas asjas asjakohane. Esitatud hagi ei sisalda väikelaenulepingutest nr xxxxxxxx-xx, xx-xxxxxx-xx ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingutest tulenevaid nõudeid, vaid hageja on esitanud laenulepingust nr xx-xxxxxxxx ning sellega seonduvast kindlustusleppest tulenevaid nõudeid. Seoses kostja poolt vastuses hagile esitatud nõusolekuga lahendada asi kompromissiga, märgib kohus, et kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus lahendada asi kompromissiga. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool

6 (7)

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik Rita Kulberg

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.