Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
2.11.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-57420
Hagi ese Hagi hind
Kahju hüvitamise nõue 4793 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Korteriühistu Varbola 79 80031718 asukoht: Märjamaa vald, Varbola Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia e-post: [email protected] Kostja: Jarvo Est OÜ 10673094 asukoht: Saku vald, Saku, Oja
Esindaja: vandeadvokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Jarvo Est OÜ-lt (10673094) Korteriühistu Varbola 79 (89931718) kasuks 4793 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) eurot.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-09-57420 kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 30.10.2009.a. esitas Korteriühistu Varbola 79 OÜ Jarvo Est vastu lepingu täitmise nõude. 24.05.2007.a. olid pooled sõlminud Töövõtulepingu nr.01 /t.l.6/, mille kohaselt kohustus kostja tegema ehitus-ja remonditöid elamu Varbola 79 juures vastavalt 12.04.2007.a. kostja poolt tehtud hinnapakkumistele B 109 ja B 110 /t.l.7/. Kostja poolt teostatud tööd võeti hageja poolt vastu 1.11.2007.a. ehitustööde ülevõtmise-vastuvõtmise aktiga nr.1/2007 /t.l.9/. 9.11.2007.a. esitas kostja hagejale arve nr.7 /t.l.11/, mille kohaselt kuulus ehitajale tasumisele 459 985 eesti krooni. Eelnevalt oli hageja kostjale töö eest tasunud 500 000 eesti krooni. 2008.a. kevadel ilmnes, et elumaja Varbola 79 seintele on tekkinud praod. Hageja pöördus korduvalt suuliselt kostja poole taotlusega, parandada ehitusvead garantiikorras. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja töid ei alustanud ning alates 30.06.2009.a. on kostja tööde teostamise pannud sõltuvusse 40 000 eesti krooni tasumisest hageja poolt. Kostja väitel on hageja poolte kokkuleppel tasunud tööde valmimisel 1.11.2007.a. nimetatud summa vähem, eesmärgiga jätta see garantiiremondi kuludeks. Hageja sellega ei nõustu, kuna tööde ülevaatuse aktist /t.l.10/ nähtub, et lepingujärgsest maksumusest tehakse mahaarvamised tööde tähtaja ületamise eest. Hageja tellimusel viidi läbi ekspertiis kostja poolt teostatud remonditöödes ilmnenud defektide parandamise ehituskulude maksumuse kohta. Ekspertarvamuse xxxxxx 20.11.2009.a. /t.l.48-57/ kohaselt on vajalike ehitustööde maksumuseks ca 211 400 eesti krooni ehk 13 510 eurot, millele lisandub 10% ehitaja ja platsi kulu. Kuna kohtumenetluse käigus sai selgeks, et kostja majanduslik olukord (ettevõte on likvideerimisel) ja kostja seadusliku esindaja Aivar Assukülli tervislik seisukord ei võimalda kostjalt ehitustööd parandamist nõuda, esitas hageja 13.07.2011.a. täpsustatud hagiavalduse, kus taotleb kostjalt ebakvaliteetse ehitustegevusega tekitatud kahju hüvitamist summas 4793 eurot, toetudes VÕS §dele 76 lg.1, 77 lg.1, 100, 101 lg.1 ja 3 ja 127 lg.1. Kostja seisukoht Esialgse haginõude suhtes asus kostja seisukohale, et hageja on kohtusse pöördudes käitunud pahatahtlikult. Kostja ei ole keeldunud ehitustöödes ilmnenud puudusi kõrvaldamast, küll aga on hageja keeldunud kostjale üle kandmast 40 000 eesti krooni suurust garantiiraha. Tööde vastuvõtmisel pidi hageja tasuma kostjale 499 985 eesti krooni, kuid tasus 459 985 eesti krooni,
motiveerides vähemtasumist sellega, et kui 2 aasta (so ehitustööde garantiiajal) jooksul midagi juhtub, siis kõrvaldab ehitaja need ettenähtud aja jooksul /t.l.33-34/. Kostja on likvideerimisel ning tal puuduvad omal vahendid garantiiremondi teostamiseks. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna ekspertiis teostati peale 2-aastase garantiitähtaja möödumist, puuduvad usaldusväärsed andmed tööde osas, millised tulnuks garantiikorras teha. Hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetus ei tõenda esitatud kahjunõuet. Poolte vahel oli vaidlus 40 000 eesti krooni reservi jätmise üle, mille ülekandmisel oli kostja nõus puudused kõrvaldama. Tuvastatud asjaolud 24.05.2007.a. sõlmisid pooled Lepingu nr.01 /t.l.6/, mille kohaselt oli kostja töövõtjaks ja hageja tellijaks. Lepingu objektiks oli elumaja Varbola 79. Lepingu p.6.1 kohaselt pidi tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuma üleandmise vastuvõtmise aktiga. Vastav akt allkirjastati 1.11.2007.a. /t.l.9/. 9.11.2007.a. koostas ehitusjärelvalve teostaja T L ülevaatuse akti /t.l.10/, mille p.4 kohaselt võis tööde teostajale „tasuda lepingujärse summa 499 985 krooni koos käibemaksuga, millest tuleb maha arvata tööde tähtaja ületamine“. 9.11.2007.a. esitas kostja hagejale arve nr.07 /t.l.11/, millest nähtuvalt oli arve summaks 999 985 krooni, millest hagejal oli arve esitamise ajaks juba tasutud 500 000 krooni ning täiendavalt kuulus tasumisele 459 985 krooni. Millisel põhjusel lepingus kokkulepitud summast, so 999 985 kroonist 40 000 krooni maha arvati, arvel ei kajastu. 21.07 2008.a. tegi hageja kostjale kirjaliku pöördumise, kus palus tulla „garantiikorras parandama seinas olevaid pragusid ja kohti, kus krohv on maha tulnud /t.l.12/“. Poolte edasisest kirjavahetusest /t.l.13-18/ nähtub, et kostja seadis garantiiremondi teostamise tingimuseks 40 000 krooni tasumise hageja poolt, milline kostja väitel oli jäetud töö vastuvõtmisel tasumata, eesmärgiga kasutada seda kahe aasta jooksul ilmnevate puuduste parandamiseks. Hageja tellimusel koostati kolme eksperdi poolt 20.11.2009.a. ekspertarvamus xxxxxx /t.l.48-57/ Varbaola 79 elumajal ilmnenud defektide parandamise ehituskulude prognoosimiseks. Ekspertarvamuse kohaselt on defektide parandamiseks vajalike ehituskulude maksumuseks koos käimemaksuga 13 510 /t.l.51/ eurot, millele lisandud ca 10% ehitaja ja platsi kulu näol. Ekspertarvamust kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole, väites vaid, et see võib olla ebausaldusväärne, kuna on valminud peale 2-aastase grantiiaja möödumist. Kohus seisukoht Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli töövõtulepingu nr.01 p.-s 3.1.3 andnud toetatud töödele 2-aastase garantii, millest tulenevalt oli kostja kohustatud likvideerima kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused.
Kostja on põhjendanud garantiikohustuse mittetäitmist poolte kokkuleppega, et tööde üleandmisel vähemtasutud summa (40 000 krooni) jäi võimaliku garantiiremondi teostamiseks hageja valdusse ja viimane keeldus seda garantiiremondi teostamiseks kostjale üle andmast. Antud asjas puuduvad tõendid poolte sellekohase kokkuleppe kohta, samuti selle kohta, et kostjal olnuks õigus garantiikohustuse täitmisest keelduda või nimetatud kohustuse täitmist siduda hageja poolt 40 000 krooni tasumisega. Kostja poolt hagejale 9.11.2007.a. esitatud arvest /t.l.11/ nähtuvalt kuulus hagejal arve saamisel tasumisele 459 985 krooni, mida ta ka tasus. Seega on hageja oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Nii poolte kohtueelsest kirjavahetusest kui ka kohtumenetluse käigus kostja poolt esitatud seisukohtadest ilmneb üheselt, et hagejalt 40 000 krooni nõudmine oli tegelikult tingitud sellest, et kostjal puuduvad käesoleval ajal majanduslikud võimalused omavahendites garantiiremondi teostamiseks. Nimetatud asjaolu ei saa aga olla õigustuseks lepingulise kohustuse täitmata jätmisel. VÕS § 8 lg.2 ja 76 lg.1 tulenevalt on lepingust tulenev kohustus lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja oma lepingulist kohustust ei täitnud, on hageja õigustatud kasutama kohustuse rikkumise korral rakendatavaid VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõudma kohustuse täitmist (nagu hageja esialgsest hagis tegi) või kahju hüvitamist. VÕS § 650 lg.1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõik selle kehtivuse ajal ilmnenud puudused. Ekspertarvamusest xxxxxx /t.l.48-57/ nähtuvalt on kostja poolt teostatud töös ilmenud defektide parandamise maksumuseks vähemalt 211 400 krooni ehk 13 510 eurot. Kostja väide, et ekspertarvamus on ebausaldusväärne, kuna ekspertiis teostati peale 2-aastase garantiiaja möödumist, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Töövõtja poolt antud garantii lõppes 1.11.2009.a., so 20 päeva enne ekspertarvamuse allkirjastamist. Seega said ekspertiisiga tuvastatud puudused ehituskvaliteedis ilmneda vaid garantiiajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue, mida ta on „konkreetset olukorda arvestades“ /t.l.114/ vähendatud 4793 euroni, on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.