Hageja esindaja Jevgenia Ž , kostja IB ja kostja esindaja adv. Janar Männapuu
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista IB Swedbank Liising AS-i kasuks 31 955,82 eurot ja viivis kuni 01.11.2011 summas 2 492,55 eurot. Välja mõista IB Swedbank Liising AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt 0,02 % päevas alates 02.11.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta täielikult kostja IB kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1.28.02.2007 sõlmisid KEOÜ ja RTOÜ töövõtulepingu nr XXX,XXX hoone fassaaditööde teostamiseks hinnangulise maksumusega 900 000 krooni. 21.04.2005 sõlmisid KEOÜ ja Swedbank Liising OÜ faktooringulepingu nr XXX, faktooringu limiidiga 650 000 krooni. 05.04.2007 sõlmisid KEOÜ ja Swedbank Liising OÜ faktooringulepingu nr XXX lisa 6, millega määrati faktooringuvõlgnikuks RTOÜ ja osundatud võlgniku riskilimiidiks 1 000 000 krooni. KEOÜ esitas RTOÜ-le 05.04.2007 arve summas 472 000 krooni ja 02.05.2007 arve summas 484 774 krooni. Hageja tasus KEOÜ-le faktooringulepingule 80% loovutatud nõude summas 765 419,20 krooni. 08.10.2007 sõlmiti faktooringulepingu nr XXX lisa 7, millega kohustusid kohustatud isikud RTOÜ ja RM tasuma faktoori Swedbank Liising OÜ ees võlgnevused igakuiste osamaksetena kestvusega kuni jaanuar 2010.
2.08.10.2007 sõlmisid IB ja Swedbank Liising OÜ käenduslepingu nr XXXK, millega kohustus kostja solidaarselt KEOÜ-ga faktooringulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate OÜ KE kohustuse kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks oli 61 150 eurot, so 956 774 Eesti krooni. Kuna faktooringulepingut ei olnud nõuetekohaselt täidetud, oli leping ühepoolselt ennetähtaegselt võlgnevuse tõttu lõpetatud 16.09.2008.
3.02.02.2008 algatati OÜ KE pankrotimenetlus, mis lõppes 24.04.2008 pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 16.09.2008 kustutati OÜ KE äriregistrist. OÜ RT pankrotimenetlus rauges 19.09.2008, ettevõte kustutati äriregistrist 25.02.2009. 25.06.2010 kuulutati välja RM ́i pankrot. 12.12.2008 edastas hageja kostjale nõude käenduslepingust, milles informeeris võlgnevusest ning faktooringulepingu lõppemisest. 14.09.2009 edastati kostjale korduv nõue, kuid kostja kohustust ei ole täitnud. Faktooringulepingust tulenev nõue kokku on 1 879 082,82 krooni. Tulenevalt käenduslepingust saab hageja nõue kostja vastu olla kokku 956 774 krooni. Hageja esitab kostja vastu nõude üksnes summas 500 000 krooni. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista välja viivis seaduses sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
Kostjate vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja leiab, et käendusleping on vastuolus heade kommetega. Hageja on kostjale käenduskohustuse panemisega tekitanud olukorra, mida ei saa tunnistada mõistlikuks ja kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Kostja oli juhatuse liige ja osanik äriühingus, mis osutas töövõtulepingu alusel ehitustöövõtu teenust XXX, Tallinnas korterelamu fassaaditööde teostamiseks. Kostja esindatud äriühing OÜ KE oli õigustatud isikuks, sest osutatud teenus on osutatud nõuetekohaselt ja täies mahus. Tellija ei suutnud koheselt oma kohustusi täita ja kinnitas võimalust organiseerida oma kohustuse täitmine Swedbank Liisingu AS vahendusel, juhul kui osundatud finantsteenuse osutaja aktsepteerib olukorda.
Hageja sõlmis OÜ-ga KE kehtivale faktooringlepingule uue lisa nr 6.
5.Kostja möönab, et hageja ettepanekul sõlmis ka tema 08.10.2007 käenduslepingu faktooringulepingust nr XXX tõusetuvate kohustuste tagamiseks. Hageja igapäevaseks suhtluskeeleks on vene keel ning tal puuduvad õigusalased teadmised. Hageja sõlmis põhjendamatult kostjaga käenduslepingu, sest kohustuste täitmise eest vastutav oli tellija OÜ RT seda hageja ja OÜ KE ees. Hageja käenduslepingu sõlmimisega ja hilisemalt antud lepingu alusel Kostjalt kohustuste täitmist nõudes tekitab õiguslikult olukorra, kus õigustatud isik muudetakse ilma vähemagi õigusliku põhjuseta kohustatud isikuks ning lepingu ja ning seaduse alusel kohustatud isikud jäetakse tähelepanuta.
6.Kostja leiab, et käendusleping on vastuolus äriseadustiku § 187 ja § 188 ning põhiseaduse § 31 sätestatuga. Äriühingu esindajale käenduse panemisega võlausaldaja poolt on asjakohatu ja vastuolus õigusaktidega. Kostja ja hageja vahel käenduslepingu sõlmimine RTOÜ kohustuste täitmise tagamiseks piirab kostja õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadusele, milline seisneb põhjendamatute kohustuste panemises õigusliku aluseta. VÕS § 6 kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Ei saa pidada õigustatuks käenduslepingu sõlmimise korraldamist juriidilisi eriteadmisi mitteomavale ja eesti keelt mittevaldavale isikule ning selle tagajärjel õigustatud isikule kolmandate isikute eest kohustuste täitmise panemist. Kohtu järeldused
7.Kohus, kuulanud ära tunnistaja VK ja võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et OÜ KE ja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) sõlmisid 21.04.2005 faktooringulepingu nr XXX, millega KEOÜ loovutas hagejale müügilepingutest tulenevad rahalised nõuded faktooringuvõlgnike vastu lepingus märgitud tingimustel ja 05.04.2007 faktooringulepingu nr XXX lisa 6, mille kohaselt lisati faktooringuvõlgnike hulka OÜ RT.
8.VÕS § 256 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. OÜ KE ja hageja vahel sõlmitud faktooringulepingu puhul ( t. lk 15-23) on tegemist ebaehtsa faktooringuga, so laenulepingule sarnase suhtega. OÜ KE loovutas hagejale müügilepingutest tulenevad rahalised nõuded võlgnike suhtes faktooringulepingus ettenähtud tingimustel ning hageja andis OÜ-le KE nõude täitmise arvelt krediiti. Lepingu järgi ei kanna hageja nõude täitmata jätmise riisikot.
9.Kostja IB, kes oli OÜ KE juhatuse liige on 08.10.2007 sõlminud hagejaga käenduslepingu tagamaks OÜ KE ja hageja vahel sõlmistud faktooringulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate faktooringukliendi kohustuste kohase täitmise (t. lk 13-14). Vaidlus puudub selles, et 04.10.2010 seisuga oli faktooringulepingust tulenev võlgnevus kokku 1 879 082,82 krooni. Käenduslepingus on pooled kokku leppinnud käendaja vastutuse piirmäära 956 774 Eesti krooni. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 500 000 Eesti krooni.
10.Kostja vastuväide käenduslepingu tühisusest on alusetu. Kostja oli äriühingu juhatuse liige, kelle kohustuseks oli äriühingu esindamine tehingute ja muu õiguspäraste toimingute tegemisel, mistõttu on asjakohatu väita, et käenduslepingu sõlmimisel kostja ei mõistnud tekkinud õiguslikku olukorda. Tunnistaja VK ütluse kohaselt esindas lepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel IB advokaat MJ, kes selgitas kostjale lepingute sisu. Tunnistaja ütlusest nähtub, et hageja nõustus faktooringulepingut sõlmima üksnes tagatise olemasolul. Seega saab järeldada, et kostja sai selgelt aru, millised lepingud ta sõlmib nii enda kui OÜ KE nimel.
11.Kostja allkirjastades faktooringulepingu äriühingu seadusliku esindajana nõustus lepingus kokkulepitud tingimustega, mille kohaselt kui faktooringuvõlgnik ei tasu makseid nõuetekohaselt on OÜ KE kohustatud rahalise nõude tagasi ostma. Käenduslepinguga kostja võttis endale kohustuse tagada faktooringulepingust tulenevate OÜ KE, mitte kolmanda isiku OÜ RT, kohustuste täitmine. Kuna praktikas kasutatakse sageli äriühingute laenukohustuste puhul juhatuse liikme tagatist, siis ei saa seda kuidagi pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Samuti ei ole hageja käitunud kostja suhtes hea usu ega mõistlikkuse põhimõtte vastaselt.
12.Ka ei ole alust väita, et 08.10.2007 sõlmitud käendusleping on vastuolus äriseadustiku § 187 ja §188 ja põhiseaduse 31 sätetega. ÄS § 187 ja § 188 käsitlevad juhatuse liikme vastutust äriühingu ees kui juhatuse liige on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule. Antud asjas ei käsitleta kostja vastutust OÜ KE ees äriseadustiku sätete alusel, vaid hageja nõue on esitanud käenduslepingust tulenevast poolte vahelisest õigussuhtest. Selgusetu on käenduslepingus kokkulepitu vastuolu põhiseadus § 31 sätetega. Kostja on omal vabal tahtel sõlminud käenduslepingu just sellistel tingimustel ning see ei piira kuidagi tema õigust tegeleda ettevõtlusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
13.Kuna vaidlus faktooringulepingust tuleneva OÜ KE kohustuse suuruse osas puudub, siis tulenevalt käenduslepingust, mille kohaselt kostja tagab faktooringulepingu täitmise on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 500 000 krooni, ehk 31 955,82 eurot. Kostja taotlus põhinõude vähendamiseks kuni 200 000 kroonini ei ole millegagi põhjendatud. Hageja on juba eelnevalt põhinõuet kostja vastu vähendanud peaaegu poole võrra.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 ettenähtud ulatuses. Perioodil 07.10.2010.- 01.11.2011 on seadusest tulenev viivisemäär 8 % aastas, ehk 0,02 % päevas ja viivitatud päevi 390 (500 000 x 0,02 % x 390 = 39 000). Seega viivis seisuga 01.11.2011 moodustab 39 000 krooni, ehk 2 492,55 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue ei ole ülemäära suur võrreldes põhinõudega, mistõttu viivise alandamine üksnes kostja varalisest seisust tulenevalt ei ole põhjendatud. Kostja varaline seis ei ole ajaga, mil ta vabatahtlikult võttis käenduslepinguga vastutuse äriühingu kohustuste eest, muutunud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.