Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-19459

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused 1) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. A. S. ärinimega AS Hansapank) (hageja) ja V. O. ) 31.03.2007. a käenduseta väikelaenulepingu nr 07-061534-VL (edaspidi leping 1) summas 51 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 12.04.2011. a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 1 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.12.2008. a. Alates 12.12.2008. a kuni 12.05.2009. a kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Seisuga 31.08.2010. a on kostja võlgnevus lepingu 1 alusel kokku 30629,20 krooni, millest on tasumata laen 24719,91 krooni, intress 3039,46 krooni ja viivis 2869,83 krooni.

2) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.07.2007. a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-127444-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC Standard püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221033548237 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 25 000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 1000 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. Lepingu 2 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 10.12.2008. a jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 10.12.2008 10.05.2009. a kostja püsimakseid ei tasunud. 10.12.2008 -10.02.2009.a kostja kaardikasko makseid ei tasunud.

2 (5)

2-10-19459 Seisuga 31.08.2010. a on kostja võlgnevus lepingu 2 alusel kokku 29486,69 krooni, millest on tagastamata krediit 26305,28 krooni, intress 26,30 krooni, viivis 2670,90 krooni, kaardikasko 434,21 krooni ja kirja saatmise kulu 50 krooni.

Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 29.04.2009. a kostjale kirja lepingu 1 ja 2 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. 03.06.2009. a ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 04.06.2009. a sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-045214-KE alla. Hagiavalduse kohaselt oli seisuga 31.08.2010. a kostja võlgnevus hageja ees lepingu 1 ja 2 alusel kokku 60 115,89 krooni, sealhulgas põhinõue 51025,19 krooni, intress 3065,76 krooni viivis 5540,73 krooni, kaardikasko 434,21 krooni ja kirja saatmise kulu 50 krooni. Eelistungil hageja esindaja vähendas põhinõuet, sest kostja on 2011. a tasunud ära põhinõudest, ja täpsustas väljamõistetava viivise suurust seisuga 30.10.2011. a. Eelistungil nõuab hageja kostjalt ees lepingu 1 ja 2 alusel kokku 3975,35 euro väljamõistmist, millest on põhinõue 3086,88 eurot (lepingule 1 ja 2 järgi vastavalt 1405,67 eurot ja 1681,21 eurot), intress 195,94 eurot (lepingule 1 ja 2 järgi vastavalt 194,26 eurot ja 1,68 eurot), viivis 661,58 eurot (lepingule 1 ja 2 järgi vastavalt 330,81 eurot ja 330,77 eurot), kaardikasko 27,75 eurot krooni ja kirja saatmise kulu 3,20 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 31.10.2011. a kuni põhinõude – 3086,88 euro - tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o riigilõivu – 543,25 euro – väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtu põhjendused Eelistungile 31.10.2011. a kell 13 ei ole ilmunud kostja – V. O. . Kohus on saatnud kostjale kohtukutse postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega ning hoiatanud, et kui ta istungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse hageja kasuks (tl 53). Nimetatud kohtukutse on üle antud kostjale isiklikult 14.07.2011. a. Seega on kohtukutse kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel ning ta on teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast. Kostja on saatnud Põlva kohtumajale 24.10.2011. a teate (tl 57), milles soovib kohtuistungi ära jätmist, sest maksab hagejale igakuiselt 45 eurot võla katteks. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 410 ja 413 lg 1 alusel, sest kostja, kes on kohtukutse õigeaegselt kätte saanud, on jätnud istungile ilmumata mõjuva põhjuseta ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul ka TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 ning lõikes 31 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.

3 (5)

2-10-19459 Kostja on küll kohtule teatanud, et soovib istungi ärajätmist, kuid seda taotlust ei ole kohus rahuldanud. Seega pidi kostja tulema istungile ning istungilt puudumiseks ei ole ta esitanud mõjuvat põhjust. Järelikult peab kohus hageja taotlusel tegema tagaseljaotsuse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus seisuga 30.10.2011. a kokku 3975,35 eurot, millest on põhinõue 3086,88 eurot, intress 195,94 eurot, viivis 661,58 eurot, kaardikasko 27,75 eurot krooni ja kirja saatmise kulu 3,20 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt - 3086,88 eurot - VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt oli hagi esitamisel 3261,10 eurot (51025,19 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse

4 (5)

2-10-19459 korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on juba hagiavalduses (tl 3-5) taotlenud kostjalt riigilõivu 8500 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 31.08.2010. a riigilõivu 6969,24 krooni (tl 23) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 27.04.2010. a 1530,76 krooni riigilõivu (tl 26). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 543,25 euro (ehk 8500 krooni) väljamõistmise osas. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.