Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Jätta menetluskulud kostja E. L. kanda. Mõista kostjalt E. L. hageja AS X kasuks menetluskuluna välja riigilõiv summas 6 391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt laenulepingutest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist.

18.06.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja kodulaenulepingu nr xxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 210 401 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 18. kuupäeval. Laenulepingu punkt 4 kohaselt lepiti intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR +0,6 % aastas.

Kostja lepinguga võetud kohustust ei ole täitnud. Lepingu p. 15.5. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 9% aastas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Põhjusel, et kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 16.09.2008.a. lepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 22.10.2008.a. Vastavalt lepingu p. 21.2 kohaselt loetakse teade adressaadiks oleva poole (kostja) poolt kätte saaduks, kui teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 22.10.2008.a. Vastavalt lepingu p. 20.1. on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui kostja ei täida tähtaegselt lepingust või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kostja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikkuse maksega ning hageja on andnud kostjale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, kui kostja ei ole hageja poolt eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista kodulaenulepingu nr xxxxxxxxxx võlgnevuse kogusummas 168 138,96 eurot, mis moodustub põhiosa summast 117 333,92 eurot, intressi võlgnevusest kuni lepingu ülesütlemiseni 22.10.2008.a. summas 3 148,38 eurot, viivisest summas 47 305,21 eurot ning võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutustest 351,45 eurot. 11.08.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja hüpoteeklaenulepingu nr xxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 8 954 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 18.08.2028.a. Vastavalt lepingu punktile 5 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Laenulepingu punkt 4 kohaselt lepiti intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR +3,000 % aastas. Kostja lepinguga võetud kohustust ei ole täitnud. Põhjusel, et kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 25.09.2008.a. ja 09.10.2008.a. lepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 22.10.2008.a. Vastavalt lepingu p. 21.2 kohaselt loetakse teade adressaadiks oleva poole (kostja) poolt kätte saaduks, kui teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 22.10.2008.a. Vastavalt lepingu p. 20.1. on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui kostja ei täida tähtaegselt lepingust või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kostja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikkuse maksega ning hageja on andnud kostjale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, kui kostja ei ole hageja poolt eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista hüpoteeklaenulepingu nr xxxxxxxxxx võlgnevuse kogusummas 11 319,35 eurot, mis moodustub põhiosa summast 8 954 eurot, intressi võlgnevusest kuni lepingu ülesütlemiseni 22.10.2008.a. summas 145,93 eurot, viivisest summas 2 219,42 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 13.09.2011.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 28 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl. 50-51), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult Soome Vabariigi kompetentse kohtu kaudu 25.09.2011.a. (tl 57-59). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: kodulaenuleping nr xxxxxxxxxx (tl 9-14), kodulaenulepingu lisa (tl 15-17), laenulepingu ülesütlemisteated (tl 18-20), laenu viivisearvestuse (tl. 21), tagatise kindlustuslepingu esitamise teatised (tl 22-28), hüpoteeklaenulepingu nr xxxxxxxxxx (tl 30-38). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1; § 115; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 399 lg 1 p 1 ja TsMS §

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Lepingute kohaselt väljastas hageja kostjale laenu kahe laenulepingu alusel kogusummas 219 355 eurot. Lepingute kohaselt kohustus kostja laenud tagastama annuiteetgraafikute alusel koos intressiga osade kaupa iga kuu. Kostja laenu kokkulepitud graafikute kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X kostjale laenulepingute ülesütlemise erakorralise teated, millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 22.10.2008.a. 22. 10.2008.a. ütles hageja kostjaga lepingud üles. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenude tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt lepingute ülesütlemiseni 22.10.2008.a. arvestatud kostja intressivõlgnevus on 3 294,31 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viiviste võlgnevus on seisuga 08.09.2011.a. hagejale kokku 49 524,63 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates hagi esitamisest 09.09.2011.a. Hageja palub kohtul välja mõista tasutud riigilõivu summas 6 391,16 eurot. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.

Menetluskulud

TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 6 391,16 eurot (tl 69). Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 6 391,16 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.