31. oktoober 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-39159
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi TE ja HE vastu võlgnevuse saamiseks
Hagihind
4 035,78 eurot (63 146,16 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), hageja lepingulised esindajad Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) ja Juhan Uudam Kostja I TE(isikukood XXX, elukoht XXX, registriaadress XXX) Kostja II HE(isikukood XXX elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
11.10.2011
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Juhan Uudam
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TE`lt ja HE`lt solidaarselt tagastamata krediidisumma 4 035,78 (neli tuhat kolmkümmend viis eurot ja 78 senti) eurot (63 146,16 krooni), intress 1 060,03 (üks tuhat kuuskümmend eurot ja 3 senti) eurot (16 585,83 krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) eurot (2 000 krooni) ja viivis 700,69 (seitsesada eurot ja 69 senti) eurot (10 963,45 krooni) BIGBANK AS-i kasuks.
3.Välja mõista TE`lt ja HE`lt solidaarselt viivis 28,33% tagastamata krediidisummast (4 035,78 eurot) aastas alates 12.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni BIGBANK AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista TE`lt ja HE`lt solidaarselt menetluskulud 100% ulatuses BIGBANK AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult
2-10-39159 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.23.10.2007 sõlmisid hageja ja TE tarbijakrediidilepingu nr XXX tagasimakse tähtajaga 20.10.2011. Lepingu alusel andis hageja kostjale I üle 83 598,83 krooni (5 342,94 eurot), intressiga 28,33% krediidisummast ühe aasta kohta (tl 8-12).
2.23.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II kõigi tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest tulevikus hageja ja kostja I vahel sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest kuni 261 790 krooni (16 731,43 euro) ulatuses (tl 13-14). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt tagastamata krediidisumma 4 035,78 eurot (63 146,16 krooni), intressi 1 060,02 eurot (16 585,83 krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 127,82 eurot 82000 krooni), viivise 700,69 eurot (10963,45 krooni) ja viivise 28,33% aastas tagastamata krediidisummast (4 035,78 eurot) alates 12.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni ning menetluskulud.
4.Hageja selgitab, et kostja I rikkus graafikujärgsete maksete tasumist. Vaatamata võlateatistele 27.08.2009, 30.09.2009, 02.12.2009 (tl 15-20) ja lepingu ülesütlemise hoiatustele 26.10.2009, 08.12.2009 (tl 21-24) kostjad oma kohustusi ei täitnud. Hageja ütles lepingu 11.01.2010 üles ning nõudis kostjatelt võlgnevuse tasumist (tl 25-26). Kuna kostjad ei ole pärast ülesütlemist tasunud ühtegi makset, on tagastamata krediidisummaks 63 146,16 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata intress 16 585,83 krooni. Üldtingimuste punkt 6.7 ja hageja hinnakirja alusel on kostjatel kohustus hüvitada hagejale võlateatiste, hoiatuste ning ülesütlemisavalduse edastamise eest võla sissenõudmise kulud 2 000 krooni. Viivist on hageja arvestanud määraga 28,33% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli viivist kogunenud 572,95 krooni ja perioodil 11.01.2010-11.08.2010 summas 10 390.50 krooni, kokku 10 963,45 krooni (tl 28).
5.Tulenevalt kostja I vastusest märgib hageja, et hageja maksegraafik on seaduslik. Laenulepingule lisati tabelina maksegraafik, mille kostja I on allkirjastanud (tl 9-10). Graafikus on selgelt eristatav igakuise makse põhisumma- ja intressiosa. Graafiku lõpus on välja toodud intressi kogusumma. On tavapärane pankade praktika, et tagasimaksest suurem osa on esialgselt intress. Hageja on järginud VÕS § 416 lg 3 nõudeid ning lõpetanud intressi arvestamise lepingu ülesütlemisega. Kostjad on jätnud tasumata intressi alates 22.06.2009 maksest. 22.06.2009 graafikujärgse makse katteks on laekunud 153,62 eurost 38,55 eurot. Hagejal on õigus nõuda intressi 22.06.2009-21.12.2009 graafikujärgsete maksete eest ning proportsionaalselt kuni 11.01.2010, kokku summas 1 060,02 eurot. Kostja I vastuväited
6.Kostja ei nõustu hageja nõude suurusega.
7.Kostja leiab, et hageja on rikkunud seadust, arvestades tasutud 77 000 kroonist intressideks 57 000 krooni ning põhisummaks vaid 20 000 krooni. Maksegraafikus ei ole ära märgitud kohustuslikku lõpujääki, on arusaamatu kui palju väheneb maksete tulemusel laenu jääk. Laenuleping on koostatud tahtlikult laenuvõtja kahjuks, kellel puudub igasugune teadmine, palju laenu tagasi on makstud. Vastuolus VÕS § 416 lg 3 ei ole hageja vähendanud krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja kulude võrra.
2-10-39159 Kostja II vastuväited
8.Kostja II kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud istungi ajast ja kohast teadlikud. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 11.10.2011 toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud, kutsed istungile toimetati kostjale I kätte elektrooniliselt 09.10.2011 (tl 77) ning kostjale II tähitud kirjaga 07.07.2011 (tl 67). Eelnevalt teatas kostja I kohtule 25.09.2011 e-kirjaga (tl 68), et ei saa töökohustuste tõttu 11.10.2011 istungil viibida. Tõendeid nende väidete kinnitamiseks esitatud ei ole. Kohus rahuldas istungil hageja taotluse asja sisuliselt lahendamiseks vastavalt TsMS §-le 410, kuna kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult osalema kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 346, siis kohus pidas võimalikuks asja sisulist arutamist kostjateta. Kostja I on 13.09.2010 kohtusse saabunud vastuses andnud nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses (tl 48).
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kostja I vastusega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 3 ja § 402 alusel tarbijakrediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudub vaidlus, et hageja ja TE vahel sõlmiti tarbijakrediidileping nr XXX summas 5 342,94 eurot (83 598,83 krooni), intressiga 28,33% aastas (tl 8-12). Vaidlust ei ole, et kostja I ei tasunud laenu tagasi vastavalt allkirjastatud maksegraafikule ning hageja saatis kostjatele võlateatised (tl 15-20). Vaidlust ei ole, et hageja enne lepingu ülesütlemist ja kogu võla sissenõudmist saatis lepingu ülesütlemise hoiatused (tl 21-26). Kostja I ei ole otseselt vaidlustanud ka hageja märgitud võlgnevuse summasid, kuid on leidnud, et hageja on ebaseaduslikult arvestanud tagasimaksed suuremas osas intressi katteks. Samuti on kostja väitel hageja arvestanud intressi pärast lepingu ülesütlemist. Kostja ei ole põhjendanud, millise seadusesätte või õiguse põhimõttega vastuolu esineb, tõendeid oma väidete kinnitamiseks kostja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja I väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS §-st 5 lähtudes on pooled oma lepinguliste suhete kujundamisel vabad, kui ei esine imperatiivset keeldu. Võlaõigusseadus ega ka muu seadus ei kehtesta imperatiivset nõuet, et laenuandja peaks laenusaaja tagasimaksed arvestama esmalt põhisumma katteks ning seejärel intressi katteks. Oma lepinguvabadust kasutades on pooled 23.10.2007 tarbijakrediidilepingus kokku leppinud laenu tagastamise selliselt, et esimeste osamaksete puhul kuulub proportsionaalselt suuremas osas tagastamisele intress. Selline tagasimaksekord nähtub selgelt ning üheselt mõistetavalt lepingu lisaks olevast maksegraafikust (tl 9-10). Maksegraafiku on kostja I sarnaselt ülejäänud lepinguga allkirjastanud, ta oli teadlik selle sisust ning võetud kohustustest. Seega tuleb kostjal täita kohustus vastavalt lepingus kokkulepitule. Nähtuvalt hageja arvutustest (tl 54) ja maksegraafikust (tl 9-10) ei ole hageja jätkanud intressi arvestamist pärast lepingu ülesütlemist. Kohtu hinnangul on hageja käitumine olnud kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 3.
2-10-39159
13.Vaidlustatud ei ole, et 23.10.2007 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping, mille punktide kohaselt vastutab kostja II tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise, samuti tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete eest maksimumsummas 261 790 krooni (tl 13-14). VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja nõue ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat 261 790 krooni (16 731,43 eurot), mistõttu hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist eeltoodud ulatuses kostjalt.
14.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemisel 11.01.2010 (tl 25-26), hageja on kostjale esitanud nõuded käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 16, 18, 20, 22, 24, 26). Vastuväiteid võlgnevuse esinemisele kostjad esitanud ei ole, eeltoodud põhjendustel ei anna esitatud vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.
15.Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et hagis esitatud nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista kokku 5 924,32 eurot (92 695,44 krooni), millest 4 035,78 eurot (63 146,16 krooni) on tagastamata krediidisumma, 1 060,02 eurot (16 585,83 krooni) intress, 127,82 eurot (2 000 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulud, 700,69 eurot (10 963,45 krooni) kuni 11.08.2010 sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks kuulub kostjatel hageja kasuks välja mõistmisele viivis 28,33% tagastamata krediidisummalt aastas alates 12.08.2010 kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Menetluskulud
16.Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.