Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1(6)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(6)

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg. 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002 toimunud sündmustele sündmuse toimumise ajal kehtinud seadust. Hageja nõue on liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 81 järgi aegunud. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada juba 11. veebruaril 1999. a. Hagejal puudub nõudeõigus kostja suhtes, sest kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud Leks Kindlustuse AS-is, mitte hageja juures. Harju Maakohus rahuldas Leks Kindlustuse AS-i hagi kostja vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi 2/1-1762/2000). Ka on Leks Kindlustuse AA äriregistrist juba 2000. a. kustutatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostja kindlustusandja õigusjärglane. Hageja ei ole esitanud väljamaksete kohta kuludokumente, kulutused ei ole põhjendatud. Hageja ostetud ratastool (sportmudel) on põhjendamatult kallis. Kannatanule piisaks kasutatud ratastoolist, mis täidab samuti oma funktsiooni. Kannatanule kui abivahendi kaardi omanikule kompenseerib kohalik omavalitsus 90% abivahendi soetamise maksumusest. Haapsalu rehabilitatsioonikeskuse arved oleks pidanud hüvitama haigekassa, mitte hageja. Hageja esitatud üürileping ei saa olla väljamakse tegemise aluseks. Kannatanul oli nõudeõigus Leks Kindlsutuse AS-i suhtes. Kohustuse üleminekuks eeldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg. 1 järgi võlausaldaja nõusolekut. Hageja ei ole sellist nõusolekut esitanud ega tõendanud, et nõudeõigus oleks talle üle läinud. Arvestada tuleb ka kannatanu enda tegevust liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kannatanu oli joobes ja soodustas kaudse tahtluse vormis endale liiklusõnnetusega kahju tekkimist. Kannatanul oli võimalus õiguspäraselt käituda ja kostjat mitte rooli lubada, kuid kannatanu istus ise joobes juhi juhitavasse autosse. Esimese astme kohtu otsus 3. juuni 2011. a. tegi Harju Maakohus vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta. Kohus otsustas jätta aegumise kohaldamata ja jätkata asja menetlust. Otsuse kohaselt on hageja kohane hageja ja tal on nõudeõigus tulenevalt Leks Kindlustuse AS-i poolt sõlmitud lepingutest. Hageja registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja, eelneva ärinimega Bico-Leks Kindlustuse AS, on tekkinud 31. mail 2000. a. sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisel on Bico-Leks Kindlustuse AS ühendav ühing ja Leks Kindlustuse AS ühendatav ühing. Ühinemise tulemusel kustutati Leks Kindlustuse AS äriregistrist. Seega on hageja puhul tegemist Leks Kindlustuse AS-i üldõigusjärglasega äriseadustiku (ÄS) 391 lg. 4 kohaselt. Äriühingute ühinemisel läheb üle kogu vara, s. t. kõik varaliselt hinnatavad õigused ja kohustused tervikuna ning nõuete loovutamine eraldi lepinguga ei ole vajalik. TsMS § 449 lg. 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja nõue ei ole aegunud, aegumine tuleb jätta kohaldamata ning menetlust asjas tuleb jätkata. TsÜS § 153 lg. 1 sätestab, et surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetus toimus 7. veebruaril 1999. a. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on teinud kannatanule väljamakseid 2008. a. kuni 2010. a. Kohaldamisele kuulub väljamaksete tegemise ajal kehtinud TsÜS-i redaktsioon. Kannatanule on kahju tekkinud

3(6)

pikema ajaperioodi jooksul. Vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ei olnud võimalik välja selgitada kogu kahju ulatust, sest tervisekahjustuse puhul ei ole selge, millise ajaperioodi jooksul toimub paranemine ja millised on konkreetse isiku ravikulud. Tervisekahjustusest tulenevad kahjulikud tagajärjed võivad saabuda olulises ajalises nihkes, võrreldes kahju põhjustanud sündmusega. Vajadus ravi ning ravikulude hüvitamise ja abivahendi soetamise järele tekkis kannatanul perioodil 2008. a. kuni 2010. a. Hageja tegi väljamaksed pärast ravivajaduse ilmnemist. Seega ei saanud ei kannatanu ega hageja teada liiklusõnnetuse toimumise järgselt kogu kahju suurusest. TsÜS § 153 lg. 1 seob aegumise kahju põhjustanud isikust ja kahjust teada saamisega. Aegumise kulgemine algab ajast, mil mõlemad tingimused on täidetud. Kahju põhjustajast sai hageja teada liiklusõnnetuse toimumise järgselt, kuid kahjust sai hageja teada pärast väljamakse tegemist. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega tuvastada hageja nõude aegumine ning kohaldada aegumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostjale välja õigusabikulu 350 eurot. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele vastavalt TsMS § 631 lõigetele 1 ja 2, kuna kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 153 lõiget 1. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lõikele 8, kuna kohus ei ole sisuliselt analüüsinud kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuväiteid ja seisukohti hagi aegumise kohaldamise osas. Hageja nõude aegumine algas hetkest, mil ta sai teada või pidi teada saama oma nõudeõigusest kostja suhtes. Leks Kindlustuse AS-i liikluskahju teatest nr. L0690679 selgub, et nimetatu, kelle õigusjärglane hageja on, sai oma nõudeõigusest teada vähemalt

4(6)

kahju tekitanud sündmus (liiklusõnnetus) leidis aset 7. veebruaril 1999. a. Sel ajal kehtinud TsÜS (1. detsembril 1994. a. jõustunud redaktsioonis) § 113 lõikes 1 sätestati, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kahju tekitamise ajal kahju hüvitamist sätestava TsK normides ei nähtud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetele ette üldisest hagi aegumistähtajast erinevat tähtaega. Seega kehtis ka vaidlusalusele nõudele 10-aastane aegumistähtaeg.

5(6)

Maakohus on ebaõigesti tähelepanuta jätnud ka kostja väite, et samast terviserikkest tuleneva kahju hüvitamiseks on temalt kohtuotsusega juba hüvitis välja mõistetud. Sellekohaseid faktilisi asjaolusid kohtuotsus ei sisalda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja sedagi väidet hinnata. Maakohus lähtus lisaks eespooltoodule veel ebaõigest eeldusest, nagu algaks kindlustusandja nõude aegumistähtaja kulg tema poolt kannatanule maksete tegemisest. Tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõude subjektiks saab olla üksnes füüsilisest isikust kannatanu; kindlustusandjal ei ole iseseisvat nõudeõigust, vaid talle saab minna üle üksnes füüsilisest isikust kannatanu (kindlustusvõtja või kindlustatud isiku) nõue kahju tekitanu vastu (kuni 30. juunini 2002. a. kehtinud TsK § 387, alates 1. juulist 2002. a. kehtiva VÕS § 492 lg. 1). Seega ei alga kindlustusandja tagasinõude aegumistähtaja kulg mitte tema poolt kahju tekitanu vastu tagasinõude omandamisest, vaid samast ajahetkest kannatanuga. Õigusjärglus aegumise kulgu ei mõjuta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul ennekõike välja selgitada faktilised asjaolud, mis on olulised esitatud nõude aegumise üle otsustamiseks, ning neile hinnangut andes otsustada, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kui maakohus selle tulemusena leiab, et nõue ei ole aegunud, tuleb asi lahendada kõiki esiletoodud asjaolusid arvestades. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uuel sisulisel läbivaatamisel selle tulemust arvestades.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.