Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-43404
Tsiviilasi
EKAS hagi MK(K ) vastu 6253,56 eurot saamiseks
Tsiviilasja hind
6253,56 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja EKAS, registrikood XXX, asukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja August K Kostja M K, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Aleksander Laus
Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2012
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EKAS hagi MK(K) vastu 6253,56 eurot saamiseks.
2.Välja mõista M K (K) EKAS-i kasuks 6253,56 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja MK(K) kanda. Edasikaebamise kord Kohtu vaheotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 08.09.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista liikluskahju. 23.11.2010 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle hagimenetlusse. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 6253,56 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 07.02.1999 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teel liiklusõnnetuse, mille põhjustas kostja sõidukiga Opel Ascona registrimärgiga XXX. Kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, mis on tõendatud kriminaalasjas 1/-1-367/39 raames. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud LKAS-is liikluskindlustuse tavalepinguga. Poliis nr XXX kehtis 23.01.1999-22.02.1999. Hageja on LKAS kohustused üle võtnud. Hageja hüvitas ajavahemikul 03.12.2008-04.05.2010 kannatanu JH ravikulusid kokku 6256,11 eurot eest. Hageja esitas kostjale pretensiooni tagasinõudega 29.05.2010, millele kostja ei reageerinud. Hageja on kostjale andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks 11.06. ja 26.07.2010. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest üldine aegumistähtaeg on TsÜS § 153 lg 2 järgi 30 aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest ning TsÜS § 153 lg 1 järgi 3 aastat kahjust teada saamisest. Hageja sai kahjust teada väljamaksete tegemisel Hagejal on tagasinõude õigus liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 alusel. Hageja on LKAS üldõigusjärglane, sellekohaseks tõendiks on registrikanded.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei vaidle kostja vastu liiklusõnnetuse ja selle põhjustamise asjaoludele. Harju maakohus on kostja suhtes rahuldanud LKAS hagi tsiviilasjas 2/1-1762/2000 liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Hageja nõue on liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud TsK § 81 järgi aegunud, TsÜS, VÕS ja REÕS rakendusseaduse § 9 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 toimunud sündmustele sündmuse toimumise ajal kehtinud seadust. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada juba 11.02.1999.
4.Hagejal puudub nõudeõigus kostja suhtes, sest kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud LKAS-is mitte hageja juures. LKAS suhtes on kohus otsuse juba teinud, ka on äriühing äriregistrist juba 2000 aastal kustutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid., et ta oleks kostja kindlustusandja õigusjärglane. Hageja ei ole esitanud kuludokumente tehtud väljamaksete suhtes. Kotja arvates ei ole kulutused põhjendatud. Hageja ostetud ratastooli hind on põhjendamatult kallis. Pole põhjust, miks on kannatanule ostetud ratastooli sportmudel. Kannatanule piisaks ka kasutatud ratastoolist, mis täidab samuti oma funktsiooni. Kannatanu, kui abivahendi kaardi omanikule kompenseerib kohalik omavalitsus 90 % abivahendi soetamise maksumusest. Haapsalu rehabilitatsioonikeskuse arved oleks pidanud hüvitama haigekassa mitte hageja. Hageja esitatud üürileping ei saa olla väljamakse tegemise aluseks. JH oli nõudeõigust LKAS suhtes, kohustuse üleminekuks eeldatakse VÕS § 175 lg 1 järgi võlausaldaja nõusolekut. Hageja ei ole sellist nõusolekut esitanud ega tõendanud, et nõudeõigus oleks talle üle läinud. Arvestada tuleb ka kannatanud enda tegevust liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kannatanud oli joobes ja seega kaudse tahtluse vormis soodustas ise endale liiklusõnnetusega kahju tekkimist. Kannatanul oli võimalus õiguspäraselt käitud ja kostjat rooli mittelubade, kuid kannatanu istus ise joobes juhi juhitavasse autosse. Tsiviilasjas nr 2/1-1762/2000 rahuldas Harju maakohus LKAS hagi kostja vastu kahju nõudes.
MENETLUSE KÄIK
5.Maakohus tegi asjas vaheotsuse aegumise kohta, mille ringkonnakohus tühistas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu 31.10.2011 otsuse kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul ennekõike välja selgitada faktilised asjaolud, mis on olulised
esitatud nõude aegumise üle otsustamiseks, ning neile hinnangut andes otsustada, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kui maakohus selle tulemusena leiab, et nõue ei ole aegunud, tuleb asi lahendada kõiki esiletoodud asjaolusid arvestades.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha ning uurinud kohtule esitatud tõendeid. leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle. Samuti ei vaidle pooled hageja poolt kannatanule väljamaksete tegemise üle. Poolte vahel on valdus selle üle, kas hageja nõue on aegunud ning kas tehtud väljamaksed on oma suuruses põhjendatud.
7.Kohtule esitatud Harju maakohtu otsusest nähtub, et 07.02.1999 toimus Tallinn-RannamõisaKloogaranna teel liiklusõnnetuse, mille põhjustas kostja sõidukiga Opel Ascona registrimärgiga XXX. Kostja on liiklusõnnetuse toimumises süüdi mõistetud. Kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, mis on tõendatud kriminaalasjas 1/-1-367/39 raames. Kohtule esitatud Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud LKAS-is liikluskindlustuse tavalepinguga. Poliis nr XXX kehtis 23.01.1999-22.02.1999.
8.Kohtule esitatud hageja registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja, eelneva ärinimega BLKAS, on tekkinud 31.05.2000 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille järgi oli B_LKAS ühendav ühing ja LKAS ühendatav ühing ning LKAS kustutati registrist. Kohus asub seisukohale, et hageja puhul on tegemist LKAS üldõigusjärglasega ÄS 391 lg 4 alusel. Äriühingute ühinemisel ei lähe üle nõuded eraldi vaid kogu vara st kõik varaliselt hinnatavad õigused ja kohustused tervikuna ning nõuete loovutamine eraldi lepinguga ei ole vajalik. Kohus leiab, et hageja on kohane hageja, kel on nõudeõigus tulenevalt LKAS poolt sõlmitud lepingutest.
9.TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 lg 2 sätestab objektiivseks aegumistähtajaks 10 aastat. Selle mõtteks ongi anda võimalus nõuda kahju hüvitamist juhul, kui tervisekahjustuse tagajärjed ilmnevad oluliselt hiljem pärast kahju põhjustanud sündmust. Kahju ettenähtavusel tuleb lähtuda sellest, kas kahju sai mõistlikult ette näha. Kahju ühtsuse põhimõttest lähtuvalt muutub kahju kogu ulatuses sissenõutavaks ajast, mil mingigi osa kahjunõudest muutus sissenõutavaks. Hageja väitel ei saanud liiklusõnnetuse toimumise ajal ette nähta, millist ravi kannatanu tulevikus vajab.
10.Kohtule esitatud kannatanu JH haigusloost XXXnähtub, et teda on opereeritud 2004 ja 2005 aastal, tema seisund on halvenenud viimase aasta jooksul, tal on puusades, põlves ja seljas valud. Kannatanud liigub nii küünarkarkude kui ka ratastooliga. Haigusloost XXX nähtub, et on lisandunud hingamisraskused. Mõlemas haigusloos märgitakse, et kannatanu vajab taastusravi. Kohus järeldab, et kannatanud tervislik seisund muutus võrreldes liiklusõnnetuse toimumise ajaga. Kannatanud ei ole pärast liiklusõnnetuse toimumist saanud pidevalt taastusravi. Kohus leiab, et pideva ja jätkuv taastusravi vajadus alates liiklusõnnetuse toimumisest kuni käesoleva ajani näitaks, et kannatanud tervislik seisund oli ettenähtav sh tema pidev taastusravi vajadus. Olukorras, kus ravi on toimunud vaheaegadega võib järeldada, et kannatanud tervislik seisund ja ravi vajadus ei olnud liiklusõnnetuse toimumise järgselt prognoositav. Kannatanu sai teada oma tervisliku seisundi halvenemisest ja taastusravi vajadusest haigusloo XXX järgi mais 2008, mil pöördus arsti poole. Hagi esitamise ajaks ei olnud kahjust teadasaamisest möödas 3 aastat.
11.Tegemist ei ole korduvate kohustustega TsÜS § 154 mõttes. Korduvaks kohustuseks on perioodiliselt tehtavad maksed, mida iseloomustab eelkõige just maksete tegemine kindla ajavahemikujärgi, näiteks nagu töötasu maksmise kohustus või ülalpidamiskohustus. Kahju ühtsuse põhimõttest tulenevalt ei saa tervisekahju olla perioodiline kohustus.
12.VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb kannatanule hüvitada kahju selliselt, et oleks tagatud kahju tekkimisele eelnev olukord. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on hüvitanud kannatanule ortoosid, abivahendite rendi, tallakõrgendused, ratastooli ja taastusravi maksumuse kogusummas 6253,56 eurot. Kõik nimetatud seadmed ning taastusravi olid haigusloo järgi kannatanule vajalikud. Järelikult on olemas põhjuslik seos tekkinud tervisekahjustuse ning tehtud kulutuste vahel. Kannatanu sai liiklusõnnetuses olulisi ja püsivaid tervisekahjustusi ning selle tulemusena on tema liikumisvõime piiratud. Seetõttu ei ole võimalik taastada kahju tekkimisele eelnevat olukorda, kuid on võimalik tekitada sellele võimalikult lähedane olukord. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kostja väide, et kannatanule oleks pidanud hangitama kasutatud või oluliselt odavam ratastool. Ratastooli valiku tuli lähtuda kannatanu huvidest osaleda võimalikult lihtsalt ja iseseisvalt tavapärases elus mitte kostjale majanduslikult võimalikult soodsast olukorrast. Asjaolu, et kannatanu ise oli alkoholijoobes, ei ole kohtu arvates aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks. Kannatanud joobes oleks ei põhjustanud ega mõjutanud kahju tekkimist ega suurust. Kahjuhüvitise vähendamise aluseke saab VÕS § 139 lg 1 mõttes olla kannatanu tegevus, mis võis kahju tekkimist või suurust mõjutada.
13.Kostjalt on välja mõistetud Harju maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1762/2000 kahju. Kohus leiab, et tegemist ei ole sama nõudega samadel alustel TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes, sest käesolevas hagis nõude aluseks olevad asjaolud st tervisekahjustused ilmnesid pärast kohtuotsuse tegemist.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.