Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-3765
Tsiviilasi
Helter-R AS hagi K.P.i vastu võla ja viivise summas 869.88 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
446.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Helter-R AS, registrikood 10247246, asukoht Iirise 8, Näpi alevik, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa, lepinguline esindaja Raja Õnnik Kostja K.P.
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Helter-R AS hagi K.P.i vastu. Välja mõista K.P.ilt põhivõlg 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot ja 09 (üheksa) senti ning viivis 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot ja 79 (seitsekümmend üheksa) senti Helter-R AS kasuks. Välja mõista K.P.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 31.01.2011.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0.5 % päevas Helter-R AS kasuks. K.P.i põhivõla ja kõrvalnõuete vastutuse rahaline maksimumsumma on 1917.35 eurot.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses K.P.i kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-11-3765
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 27-30) ning muude hageja menetlusdokumentide (tl 67 ja 7980) kohaselt sõlmisid Helter-R AS ja Ehitusvalve OÜ (registrikood 11398448) 03.06.2010.a ostu-müügilepingu (tl 31-32), mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis hulgilaos olevaid kaupu (peamiselt mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid) poolte vahel kooskõlastatud tellimuse alusel. Ehitusvalve OÜ-d esindas lepingu allkirjastamisel juhatuse liige K.P. (registrikande väljatrükk tl 33). Samas sõlmisid Helter-R AS ja K.P. 03.06.2010.a käenduslepingu (tl 34), mille kohaselt K.P. eraisikuna kohustus vastutama eelnimetatud ostu-müügilepingust tulenevate Ehitusvalve OÜ kohustuste eest. Tulenevalt käenduslepingust vastutas K.P. kõigi Ehitusvalve OÜ lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalkohustuste eest 30 000 krooni ulatuses (kuna käenduslepingus on piiratud vastutuse summa märgitud numbritega 40 000 krooni ja sõnades kolmkümmend tuhat krooni, siis lähtub hageja märgitud väiksemast summast). K.P.iga sõlmiti käendusleping seetõttu, et krediidiinfo andmetel esines Ehitusvalve OÜ-l mitmeid maksehäireid. K.P., Ehitusvalve OÜ, juhatuse liikmena oli teadlik nii äriühingu maksehäiretest, ostu- müügilepingu tingimustest, kui sõlmitava käendus-lepinguga kaasnevast vastutusest. 09.11.2010.a. esitas hageja kostjale (isiklikult üle antud) teate võlgnevuse tasumisest (tl 35). Teates palus hageja kostjal tasuda tekkinud võlgnevus (s.h nii põhi- kui kõrvalnõuded) kokku summas 11 740,90 krooni hageja arvele hiljemalt 20-ndaks novembriks 2010.a. Nimetatud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud, kuid mitme suuliste vestluste tulemusel vähendas K.P. osade kaupa võlgnevust 900 krooni võrra. Hageja esindaja ja kostja kokkusaamisel 21. detsembril 2010.a lubas K.P., et tasub võlgnevuse hiljemalt 21. jaanuaril 2011.a. Nimetatud kuupäevaks kostja võlgnevust ei tasunud ega olnud asunud ka võlgnevust osade kaupa vähendama. 30.01.2011.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 36-37) kostjalt võlgnetava summa 869,88 euro saamiseks. Kostja esitas 07.03.2011 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnistab kostja nõuet osaliselt, s.t põhinõude, summas 446,09 euro ulatuses (tl 38-39). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitas hageja kostja vastu nõude summas 869,88 eurot, mis koosnes selleks ajaks Ehitusvalve OÜ ja/või käendaja K.P.i poolt tasumata põhiosast summas 446,09 eurost ning lepingulisest viivisest summas 423,79 eurost. 09.07.2010.a sai Ehitusvalve OÜ hagejalt kaupa kokku summas 9959.70 krooni, ehk 636,51 euro, eest (arve-saateleht nr 1695038 tl 40-42). Arve tasumise tähtaeg oli 23.07.2010.a. Seisuga 30.01.2011.a oli arves tasumata summa 446,09 euro ulatuses (väljavõte hageja raamatupidamisandmetest tl 43). Ehitusvalve OÜ ja hageja vahel 03.06.2010.a. sõlmitud ostu-müügilepingu p 7 kohaselt on müüjal õigus ostjapoolse viivituse korral nõuda kas viivist 0,5 % tasumata summast päevas või leppetrahvi 5 % maksmisele kuuluvast summast. Hageja kasutab lepingus ettenähtud valikuõigust ning nõuab ostjalt lepingu p 7.1 märgitud viivise tasumist. Seisuga 30.01.2011.a on hagejal õigus nõuda viivist kokku 190 päeva eest. Viivisearvestusel on hageja kostja väiksemaks koormamiseks võtnud aluseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva seisu põhiosa võlgnevuse summas 446,09 eurot. Viivis on arvestatud ajavahemiku 24.07.201030.01.2011.a eest, arvestusega 0,5 % lõppvõlgnevusest 446,09 eurolt päevas iga viivitatud päeva eest. Selliselt arvestatud viivis on väiksem, kui põhiosa nõue ning seega vastab ka mõistlikkuse printsiibile ning riigikohtu mitmetele seisukohtadele viivise suuruse osas.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-3765 Lähtudes eelnevast ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 65 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1; 208 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 133 lg 1; 367; 407 lg 1 ja 3 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja summa 869.88 eurot, s.h 446,09 eurot põhinõudena ja 423,79 eurot viivistena ning põhinõudena väljamõistetavalt summalt viivis 0,5 % võlgnetavast summast päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 60) ja teistes menetlusdokumentides (tl 73), tunnistab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus lahendama asja kompromissiga, tasudes põhinõude 446.09 eurot ja hüvitama hagejale nõude esitamiselt tasutud riigilõivu. Hageja kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga ei nõust.. 06.04.2011.a. edastas hageja esindaja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku vaidluse lahendamiseks kokkuleppel, tingimusel, et kostja tasub põhinõude, riigilõivu ja hageja seni tekkinud õigusabikulud ning hageja loobub viivistenõudest. Oma kirjale lisas hageja oma asjaga seotud senised kulud ning täiendavalt tekkida võivad kulud, kui asja kokkuleppel ei lahendata. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Hageja esindaja on alates 2010.a novembrist kontakteerunud kostjaga nii telefonitsi, kui e-kirjaga, samuti käinud kostjaga viimase tegevuskohas kokku saamas. Suhtlemises on hageja olnud aktiivne pool, kusjuures enamusele hageja esindaja telefonikõnedele ning ühelegi e-kirjale ei ole kostja vastanud. Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse põhivõlgnevuse tasumiseks graafiku alusel ning samuti nõustunud loobuma viivistenõudest. Esialgselt ei nõudnud hageja kostjalt ka oma õigusabikulude tasumist. Hageja leiab, et on andnud kostjale nii kohtumenetluse eelselt, kui kohtumenetluse käigus piisavalt võimalusi asja lahendamiseks kokkuleppega, kuid kostja vastuväidete eesmärgiks on olnud eelkõige asjaga venitamine. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas TsMS § 403 lg 1 sätetega asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Kohus ei näe mõtet jätkata menetlust kompromissi sõlmimise eesmärgil, kuna kostja ei ole maksekäsu kiirmenetluses ega ka peale käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist hagejaga võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostja ei ole täitnud Helter-R AS-ga 03.06.2010.a sõlmitud käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käendusleping oli sõlmitud tagamaks Helter-R AS ja OÜ Ehitusjärelvalve vahel 03.06.2010.a sõlmitud ostu-müügilepingust tekkida võivate võlakohustuste ja kõrvalkohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks põhinõudele vastutab käendaja ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste jms eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuste täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kõnealusel juhul
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-3765 nõuab võlausaldaja kohustuse täitmist käendajalt K.P.ilt. VÕS § 143 lg 2 järgi on käenduslepingus lepitud kokku tarbijakäendusele seadusega ette nähtud vastutuse rahaline maksimumsumma, milleks hageja on summade erinevuse tõttu lepingus lugenud selles märgitud väiksema summa- 30 000 krooni, s.o 1917.35 eurot. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva asja, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas. Hageja poolt võla kohtuvälisel nõudmisel on kostja täitnud hageja ees oleva kohustuse üksnes osaliselt, mille tõenduseks on hageja esitanud arve-saatelehe, kostjale edastatud võlateatise ning väljavõtte hageja raamatupidamise andmetest. VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama säte fikseerib ka viivise määra, kuid ühtlasi sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 446.09 eurot ja viivis 423.79 eurot, kokku 869.88 eurot hageja Helter-R AS kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 31.01.2011.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0.5 % päevas Helter-R AS kasuks. Täiendava viivise väljamõistmise alguskuupäeva osas, mida hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamise kuupäevast alates, selgitab kohus, et nõude maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ületulekul loetakse TsMS § 486 lg 4 alusel hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on hageja poolt esitatud kohtule seisuga 30.11.2011.a ning sama kuupäeva on hageja märkinud ka väljaarvestatud viivise perioodi lõppkuupäevaks (hageja nõuab viiviseid alates 24.07.2010.a – 30.01.2011.a), loeb kohus edasise viivise alguskuupäevaks nimetatud perioodile järgneva päeva 31.01.2011.a. Lähtudes tarbiakäenduse sättest märgib kohus otsuse resolutsioonis ära ka kostjalt nõutava põhivõla ja kõrvalnõuete maksimumsumma. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Rein Pokk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.