Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-12222
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi I. L. vastu võla ja viivise nõudes summas 310.68 eurot
Tsiviilasja hind
155.37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, lepingulised esindajad Silver Eensaar ja Ene Solovjev Kostja I. L.,
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi I. L. vastu. Välja mõista I. L. põhivõlg 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) senti ning viivis 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) senti Julianus Inkasso OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud täies ulatuses I. L. kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti ning mõista nimetatud summa I. L. Julianus Inkasso OÜ kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-11-12222 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 2-4) ning muude hageja menetlusdokumentide (tl 65-66) kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti kostjaga lepingu (tl 6), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele (arved tl 7 ja 67-78). Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 18.06.2007.a (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 155,37 eurot. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (tl 8-21). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 eurot. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu (lepingu lõpetamise teade tl 23). Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (nõude loovutamise teade tl 24). Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud (ärakiri hageja poolt kostjale esitatud võlateatisest tl 22). Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 155,37 eurot ja perioodil 18.06.2007-16.03.2011.a arvestatud viivise 271,51 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 155,31 eurot. Nõude esitamisel juhindub hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1 § 192 § 222 lg 1 § 231 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146, § 407 lg 1, § 367 ja § 177. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 58-59) ja teistes menetlusdokumentides (tl 8788), leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on aegunud. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kuna viimase arve tasumise tähtaeg oli 18.06.2007.a, muutus nõue sissenõutavaks sellest kuupäevast. Aegumistähtaeg algas 01.01.2008 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kell 24.00. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 16.03.2011 ehk pärast nõude aegumist. Seega on hagi esitatud kohtule hilinenult. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja on vastuväites tuginenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 144, § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-12222 Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud, sest kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja pöördus kohtusse 26.08.2010.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, mistõttu peatus nõude aegumine vastava menetluse ajaks (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3). Kostja leiab, et hagi aluseks olev nõue on siiski aegunud. TsMS § 362 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg ja see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega kehtib ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse puhul põhimõte, et see loetakse kohtule esitatuks üksnes juhul, kui see on nõuetekohane ja kohus toimetab selle võlgnikule kätte. Kuna makseettepauekut ei ole kostjale kätte toimetatud, leiab kostja et aegumine ei ole peatunud ja aegumine on kulgenud üle kolme aasta. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas TsMS § 403 lg 1 sätetega asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Kuna kostja on hagile esitatud vastuväites tuginenud nõude aegumisele, võtab kohus kõigepealt seisukoha aegumise kohta. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat, TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nõude aluseks on AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 14.07.2002.a sõlmitud mobiiltelefoniteenuste leping nr 10103267. Lepingu täitmisest tuleneva võlgnevuse perioodi esimene arve on väljastatud kostjale 01.01.2007.a maksetähtajaga 18.01.2007.a ning viimane arve 01.06.2007.a maksetähtajaga 18.06.2007.a. TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kuna arvete tasumise tähtaeg oli 2007.aastal, muutusid nõuded sissenõutavaks arvetel näidatud kuupäevadest, kuid aegumistähtaeg algas kõigi arvete puhul 01. jaanuarist 2008.a ning pidanuks peatumatul kulgemisel lõppema 31.12.2010.a kell 24.00. Hagiavaldus on kohtule esitatud kohtu kantselei sissetuleku registreerimise templi kohaselt 18. märtsil 2011.a. Samas viitab hageja sama nõude eelnevale esitamisele kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 26.08.2010.a. TsÜS § 160 lg 1 tulenevalt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kosja on peatumisele esitatud vastuväites viidanud TsMS § 362 lg 1 – hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kohtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Eelneva põhjal ning lähtudes asjaolust, et maksekäsu kiirmenetluses on hageja nõue kostja vastu jäetud kohtu 11.02.2011.a määrusega nr 2-10-41378 läbi vaatamata dokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu kostjale, leiab kostja, et antud juhul nõude aegumine maksekäsu kiirmenetluse ajaks ei peatunud ja nõue aegus seisuga 31.12.2010.a kell
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-12222 võrdsustatud avalduste esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Peatumine lõpeb sel juhul TsÜS § 160 lg 3 kohaselt kohtulahendi jõustumisega, TsÜS § 168 lg 2 kohaselt saab nõue minimaalselt aeguda kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest. Aegumist ei mõjuta õigusjärglus, mh võlausaldaja asendumine nõude loovutamise korral. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka. Seega tuleb asuda seisukohale, et aja jooksul, mil kohus menetles hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib mh olla määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtudes TsÜS § 160 lg-st 1 ja TsMS § 362 lg-st 3, loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-57-08. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud sisuliselt lahendamata hagi esitamise mõju aegumistähtaja kulgemisele ka varem kehtinud õiguse alusel (Riigikohtu 2. veebruari 1999 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1299 ja 11. mai 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05). Muuhulgas on viidatutest esimese lahendi puhul asunud Riigikohus seisukohale, et hagi aegumine nõude kohtusse esitamisel peatub isegi juhul, kui avaldust menetlusse ei võeta, rääkimata teisele poolele dokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumisest. Eeltoodu põhjal ning arvestades, et kohus on hageja nõuet menetlenud ka maksekäsu kiirmenetluses ajavahemikus 26.08.2010.a - 11.02.2011.a, ei ole käesolevalt 18.03.2011.a hagimenetlusse esitatud nõue aegunud. Kostja ei ole täitnud AS-ga Tele2 Eesti sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 164 lg 1 kohase nõude loovutamise lepingu ja VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 155.37 eurot ja viivis 155.31 eurot, kokku 310.68 eurot hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas märkinud kuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 47.93 eurot, hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 63.91 eurot ja õigusabikulud 159.78 eurot. Menetluse kestel on lisandunud menetluskuluna hageja poolt dokumentide avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõiv 6.39 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Nimelt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47.93 eurot kostjalt väljamõistmisele ei kuulu, kuna käesolev hagiavaldus on esitatud kohtule hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu TsMS § 144 lg 7 tulenevalt, millisel juhul maksekäsu kiirmenetluse kulusid hagimenetluse kulude hulka lugeda ei saa. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja avaldus jäetud kohtunikuabi 11.02.2011.a määrusega nr 2-10-41378 rahuldamata ning hagiavalduse lisade hulgas toodud määruse koopia nurgas asetseva templi järgi on määrus hagejale kätte toimetatud seisuga 16.02.2011.a. Hagiavaldus käesolevas asjas on aga esitatud kohtule seisuga 18.03.2011.a. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 63.91 eurot ja dokumentide avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõiv 6.39 eurot, kui vältimatud ja vajalikud kulutused nõude menetlemisel.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-12222 Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 75 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 159.78 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus sadu) hagiavaldust ja täiendavalt esitatud kahte sisu osas lühemat kui üheleheküljelist menetlusdokumenti (tl 49 ja 65-66) silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale sellistes massiliselt kohtule esitatavates võlanõuetes on kohtu hinnangul maksimaalselt 25 % nõude suurusest. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.