Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-22591
Tsiviilasi
TT OÜ hagi TP ja ANvastu 9 253,62 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – TT OÜ (reg.kood XXX Hageja lepinguline esindaja Kuldar K Kostja I – TP (isikukood XXX) Kostja II - AN(isikukood XXX) 9 253,62 eurot
Istungi toimumise aeg
24.10.2011.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kuldar K Kostjad TPja AN
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja solidaarselt TP`lt ja AN`lt TT OÜ põhivõlg 9253,62 eurot ja viivised 9253,62 eurot.
kasuks
Mõista välja solidaarselt TP`lt ja AN`lt TT OÜ kasuks viivis alates 17.05.2011.a põhivõlalt (9253,62 eurot) määraga 0,15 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 03.01.2008.a OTOÜ ja DOÜ vahel ostu-müügileping 208/09, mille alusel ostis DOÜ perioodil 16.09.2008 kuni 06.10.2008.a hulgaliselt kaupa, jättes selle eest esitatud arved nr 282715, 282717, 282718, 282739, 282748, 282749, 282863, 282769, 282960, 282964 kokku summas 9 253, 62 eurot tasumata. 18.12.2008.a allkirjastas DOÜ juhatuse liige OTOÜ saldoteatise, millega tunnistas võlgnevuse olemasolu. 03.01.2008.a sõlmiti OTOÜ ja TP vahel käendusleping, mille alusel käendas TP OTOÜ ees 500 000 krooni e 31 955,82 euro ulatuses eelpool nimetatud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi. 06.03.2008.a sõlmiti OTOÜ ja AN vahel käendusleping, mille alusel käendas AN OTOÜ ees 700 000 krooni e 44 738,15 euro ulatuses eelpool nimetatud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi. 12.03.2011.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas OTOÜ DOÜ ja OTOÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingust 208/09 tulenevaid nõudeid sh kõrvalnõudeid hagejale. Hageja nõude aluseks olevad arved muutusid sissenõutavaks hiljemalt 01.11.2008.a, mis tähendab, et kostjad on tasumisega olnud viivituses juba rohkem kui 900 päeva. Viivisenõue ületab põhinõuet, kuid hageja vähendab viivisenõude põhinõudeni ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla summas 9 253,62 eurot ja viivised summas 9 253,62 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt alates 17.05.2011.a välja mõista solidaarselt edasiulatuva viivise põhinõudelt, kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15 % päevas.
Kostja TP kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele hagi ei tunnista. Kohtule esitatud arved ei vasta 2008.a kehtinud käibemaksuseadusele ja ei saa olla seetõttu õiged. Kostja AN ei ole allkirja saldoväljavõttele andnud. Saldoväljavõttel olevad arved on samad, mis kohtule esitatud arvetel, seega on kaheldav ka saldoväljavõtte õigsus. Kostja AN kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Istungil hagi ei tunnistanud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.01.2008.a sõlmisid OTOÜ ja DOÜ ostumüügilepingu nr 208/09 (tlk 13-14), mille p 1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et OTOÜ, kui müüja, müüb ja DOÜ, kui ostja, ostab kaupu, millede nomenklatuur, kogus ja hind kooskõlastatakse poolte vahelistel läbirääkimistel ja fikseeritakse kauba saatearvel. Hageja väidetel ostis DOÜ OTOÜ-lt perioodil 16.09.2008 kuni 06.10.2008.a kaupa, jättes selle eest esitatud arved nr 282715, 282717, 282718, 282739, 282748, 282749, 282863,
282769, 282960, 282964 kokku summas 9 253, 62 eurot tasumata. Kostjate vastuväidete kohaselt pole DOÜ hageja poolt esitatud arve-saatelehtedel märgitud kaupa saanud. Asja materjalidele lisatud arve-saatelehtedelt nr 282715, 282717, 282718, 282739, 282748, 282749, 282863, 282769, 282960, 282964 (tlk 20-29) nähtub, et arved on allkirjastanud OTOÜ esindaja poolt, arve/kauba vastuvõtja poolt on arved-saatelehed allkirjastamata. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on VÕS § 208 lg 1 järgi müüja üheks põhikohustuseks kohustus teha enda poolt vajalik müüdud asja omandiõiguse üleminekuks ostjale. Käesoleval ajal puudub asjas vaidlus selles, et 18.12.2008.a allkirjastas ANDOÜ juhatuse liikmena OTOÜ saldoteatise (tlk 30), millega tunnistas saldoteatisel märgitud 21 arvest tulenevat võlgnevust summas 249 236,80 krooni. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud 21-st arvest on jäänud osaliselt tasumata hagiavalduses esile toodud kümme arvet. 03.01.2008.a vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr 208/09 p 2 kohaselt loetakse kaup ostjale koguseliselt ja kvaliteediliselt üle antuks ostja esindaja poolt kauba saateleht-arvele allakirjutamise momendist. Samas puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et OTOÜ ja DOÜ vahel oli erinevalt sõlmitud lepingust vaikiv kokkulepe e tava, mille kohaselt arve-saatelehti ei allkirjastatud. Nimetatud asjaolu võtsid mõlemad kostjad omaks 24.10.2011.a toimunud istungil. Samuti on hageja asjas esitanud OÜ D poolt allkirjastamata arve-saatelehti (tlk 6567), mille tasumine OÜ D poolt on tõendatud pangatehingute väljavõttega (tlk 64). VÕS § 25 lg 1 järgi on lepingupooled oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kuivõrd OÜ D on saldo allkirjastamisega kinnitanud vaidlusalustest arvetest tuleneva võlgnevuse olemasolu, samuti puudub asjas vaidlus, et ostu-müügilepingu sõlminud poolte tava kohaselt arve-saatelehti ei allkirjastatud, on kohus seisukohal, et hageja väited, mille kohaselt anti vaidlusalustest arvetest tulenev kaup OÜ-le D üle on veenvalt tõendamist leidnud. Kostjad oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Asjaolu, et arvetelt nähtub käibemaksu määr 20 %, kuigi ostu-müügilepingu sõlminud pooltevaheliste tehingute ajal kehtis 18 % käibemaksu määr, ei ole piisavalt asjakohased vastuväited. Arvetel märgitud summad ja saldoteatisel märgitud summad kattuvad, arvetel olevad summad on tegelikult arvestatud käibemaksumääraga 18 %, mistõttu leiab kohus, et veenev on hageja selgitus selle kohta, et käibemaksumäära muutuse arvetel tingis arvete väljaprindi aja ja raamatupidamisprogrammi seadistuse koosmõju. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud hagis märgitud arvetel OÜ D poolt kauba kättesaamine ja sellest tulenevalt ka võlgnevuse olemasolu müüja ees. 12.03.2011.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas OT OÜ DOÜ ja OTOÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nr 208/09 tulenevaid nõudeid sh kõrvalnõudeid hagejale (tlk 32). 03.01.2008.a sõlmiti OTOÜ ja TP vahel käendusleping (tlk 15-17), mille alusel käendas TP OTOÜ ees 500 000 krooni e 31 955,82 euro ulatuses eelpool nimetatud ostu-müügilepingust tulenevaid OÜ D kohustusi. 06.03.2008.a sõlmiti OTOÜ ja AN vahel käendusleping (18-19),
mille alusel käendas ANOTOÜ ees 700 000 krooni e 44 738,15 euro ulatuses eelpool nimetatud ostu-müügilepingust tulenevaid OÜ D kohustusi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et põhivõlgnik on võlausaldajale võla tasunud, siis leiab kohus, et hagi põhivõla osas on tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. OTOÜ ja DOÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p. 3 kolmanda lause kohaselt on maksetähtaja ületamisel müüjal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Kuna arve-saatelehed on väljastatud 2008.a on hageja arvestanud, et viivised võlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu ületavad põhivõlga. Kostjad viivisearvestusele vastu vaielnud ei ole. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhinõudeni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivised edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni alates 17.05.2011.a määraga 0,15 % päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 145 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada nii põhinõude kui ka viivistenõude osas.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud jätta nende enda kanda. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.