2-11-43570/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutine haldur on tema käsutuses oleva bilansi seisuga 14.05.2008 alusel teinud äriühingu majandustegevuse analüüsi: Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime tase = käibevarad /lühiajalised kohustused Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Äriühingul peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga äriühingu peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine äriühingu eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga nõrgaks, millele võib järgneda juba pikemaajaline maksevõimetus. Võlgnikul oli see arvestuslik näitaja 0,3 ehk nõrk. Võlakordaja (üldine võlasuhe)= kohustused/ koguvarud Üldine võlasuhe näitab, kui suur osa ettevõtte varast finantseeritakse võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piires. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 %, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0,7- 0,8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist kõrgem, mis ei ole positiivne. Võlgnikul oli see arvestuslik näitaja 0,9 ehk võlausaldajate risk kahjudele ettevõtte likvideerimisel oli suur. Võõr-ja omakapitali suhe = lühi-ja pikaajalised kohustused /omakapitali Võõr- ja omakapitali suhe näitab, mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Näitaja sobivaks soovitavaks suurimaks suuruseks on üks ning see näitaja ei tohi olla negatiivne. Antud arvestuslik näitaja oli 10,7 mis tähendab, et võlgniku kohustused ületasid omakapitali 10,7 korda. Võlgniku 2008 a bilansist nähtub, et kui seisuga 14.05.2008 oli maksuvõlg XXXkrooni ehk XXXeurot, siis käesolevaks ajaks on maksuvõlg kasvanud XXXeurot ning on XXXeurot. Antud olukord lubab järeldada, et võlgnik on tegutsenud, kuid ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Äriregistrile on viimane majandusaasta aruanne esitatud 2004 a. kohta. Juhatuse liige on olnud alates 25.09.2007 kuni 31.08.2011 AJ, isikukood XXX. Juhatuse liikme kohustuseks on ka tagada ettevõtte raamatupidamise korraldamine ning aruandluse esitamine. Kuna likvideerijale ei ole raamatupidamisdokumente esitatud ja neid ei ole ka ajutisele haldurile esitatud, on alust arvata, et neid ei ole kas peetud või on varjatud. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 187 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku hoolsusega. Antud asja materjalidest aga nähtub, et raamatupidamisaruannet ei ole esitatud alates 2004

aastast. Võlausaldajatele on täitmata kohustusi 231162,03 euro ulatuses. Maksejõuetusele viitavad asjaolud ilmnesid 2008 a. bilansis. Ülaltoodud asjaoludest võib teha järelduse, et tegemist võib olla raske juhtimisveaga või ka Karistusseadustiku §§ 384-385.1 nimetatud teoga. Võlgnikul on realiseerimata vara ca 3 000 euro ulatuses, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid ega võimalda võlausaldajatele tasuda võlgasid. Kuna puuduvad raamatupidamise dokumendid, siis vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalikkuse kohta järeldusi teha ei ole võimalik. Tulenevalt eelnevast saab järeldada, et OÜ L (likvideerimisel) on maksejõuetu PankrS § 1 tähenduses ning see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kui võlausaldajad ei kanna raugemise vältimiseks deposiiti vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 alusel raugemisega pankrotti kuulutamata. Kohtuistung Kohtuistungil 24.10.2011.a jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde, tal ei ole vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ning ta nõustus selles toodud seisukohtade ja järeldustega. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ning võtta endiselt juhatuse liikmelt vanne enne esimest üldkoosolekut. Ajutine haldur palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Võlgniku esindaja märkis, et kohtutäiturile on tehtud pakkumine vara ostuks 6900 euro eest, kuid ta ei tea, kas pakkumine on veel jõus. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste arvestusega ja nende väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜH(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Uno F i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul varasid, mille realiseerimisväärtus võib olla hinnanguliselt 3000-4000 eurot ja kohustusi 231162,03 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetusele viitavad asjaolud nähtuvad juba 2008.a. bilansis. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et juhatuse liige ei ole oma kohustusi täitnud korraliku hoolsusega, mistõttu võib tegemist olla raske juhtimisveaga. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku endist juhatsue liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Kohus leiab, et kuna OÜH(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige AJ on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata

jätmisel AJ trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur Uno F on esitanud tasunõude 14 töötunni eest (14 x XXX) summas XXX eurot ja kulude hüvitamise nõude summas XXXeurot, kokku XXXeurot (lisandub käibemaks XXXeurot). Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõudele vastu ei vaielnud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on XXX eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks XXX eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks XXXeurot (kokku XXXeurot, millele lisandub käibemaks XXXeurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.