Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-11-5537

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-5537 jätta kostjate kanda. Kohtu selgitus: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 10.02.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt 17.05.2007.a sõlmisid AS SEB Pank (endine ärinimi: AS Eesti Ühispank) ja Maksim Zahharov ning Jelena Ponomarjova laenulepingu nr. L070026156 (edaspidi: Leping) summas 36 261,00 eurot. Hageja maksis laenu välja 18.05.2007.a kostja 1 arveldusarvele 10010328851018. Laenu intressimäär oli muutuv ning moodustas 6 kuud EURIBOR + 1,35% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hageja kasuks I järgu hüpoteek kostjatele kuuluvale korteriomandile aadressil XXX. Lepingu täitmine on tagatud ka Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) käendusega summas 7 172,51 eurot. Käenduslepingu tingimuste kohaselt KredExil tekib käenduslepingu järgne maksmise kohustus üksnes pärast seda, kui hageja on kasutanud lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks tagatise realiseerimisest saadud summad. Samuti hageja peab tõendama, et võla sissenõudmise käigus ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostjate vara arvelt mõistliku aja jooksul. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 15.06.2007a iga kalendrikuu 15.kuupäeval hageja poolt Lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades. Laenu tagastamistähtpäevaks oli kehtestatud 15.05.2037.a. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

Kostjad ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Meeldetuletustele võlgnevuse tasumiseks kostjad ei reageerinud. Samuti kostjad ei reageerinud hageja kirjalikule ettepanekule alustada läbirääkimisi probleemi lahendamiseks. 04.09.2009.a saatis hageja kostjatele ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu nr L050003372 erakorraliselt üles. Hageja palus kostjalt ära maksta hagejale kogu võlasumma hiljemalt 28.09.2009.a. Seda kostjad teinud ei ole. 19.10.2009.a esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile, millega palus pöörata sissenõuet panditud kinnisvarale. Täitemenetluse käigus on müüdud korteriomand 10.08.2010.a kohtutäituri kontrolli all. Korteriomandi müügist on laekunud hagejale 12.08.2010.a – 112 000,00 Eesti krooni. 03.01.2011.a saatis hageja kostjatele korduva nõude laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja 1 jättis teatele vastamata. Kostja 2 teatas hagejale, et temal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks ning ta võiks tasuda 50% võlgnevuse summast uue laenu arvelt. Uut laenu taotles kostja 2 palju suuremas summas ning uue laenu arvelt soovis ta soetada uut korterit ning kustutada osaliselt olemasolevat laenuvõlgnevust. Seejuures, kostja 2 oli nõus maksma 50% võlgnevuse summast tingimusel, et hageja jätkab ülejäänud võlgnevuse sissenõudmist kostjalt 1, esitades tema vastu hagiavalduse laenuvõlgnevuse nõudes. Antud refinantseerimisprojekt on täielikult vastuolus panga kehtiva krediidipoliitika ja põhimõtetega. 08.02.2011.a seisuga võlgnevad kostjad hagejale kokku 34 095,24 eurot, millest 28 205,77 eurot moodustab tasumata laenu põhiosa; 2 041,71 eurot tähtaegselt tasumata intress; 3 624,11 eurot krediidi tagasimaksega viivitamisel arvestatud viivis; 223,65 eurot teenustasu. Teenustasuna on märgitud panditud vara mittekindlustamise trahv. Võlaõigusseaduse § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 100 toetakse kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmise, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kostja ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Seega, ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Võlaõigusseaduse § 416 lg l kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Võlaõigusseaduse § 101 lg l p l kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg l kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr. L070026156, saab lugeda sissenõutavaks alates 29.09.2009.a. Võlaõigusseaduse § 113 lg l sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib laenuandja võlgnikult, arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivist. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud VÕS § 94 lg l, § 113 lg l, ja lepingu punktist 7.4.2 sätestatud määrast. Juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui 3(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

VÕS §-s 94, loetakse viiviste määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt Maksim Zahharovilt ja Jelena Ponomarjovalt kasuks laenuvõlg summas 28 205,77 eurot; intressivõlg summas 2 041,71 eurot; viivisevõlg summas 3 624,11 eurot; trahv summas 223,65 eurot ning kokku 34 095,24 eurot. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 28 205,77 eurot alates 09.02.2011.a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Jätta menetluskulud summas 2 876,02 EUR solidaarselt kostjad kanda. Välja mõista solidaarselt kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt 2 876,02 EUR alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 10.02.2011. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 28 205,77 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Maksim Zahharov sai hagiavalduse koos lisadega ja vastuse nõudega isiklikult kätte 02.03.2011, kuid vastust ei esitanud. Kostja Jelena (Elena) Ševtšenko (endine perekonnanimi Ponomarjova) hagi vastuse kohaselt (tl 48) tunnistab ta hagi osaliselt. Kostja leiab, et Maksim Zahharov hoidub tahtlikult kõrvale üürilepingu tasumise kohustustest. Tal on võimalus ametlikult töötamiseks, kuid ta ei soovi seda, kuna tal on peale teiste kohustuste veel kohustus ülal pidada kostjate kaht alaealist last. On olemas kohtuotsus. Kostja E. Ševtšenko kasvatab kolm last, mitte ühegi lapse peale ta elatist ei saa. Ühel lapsel (kostja M. Zahharovi tütrel) on invaliidsus. Kohtutäituri Risto Kütti menetluses on kostjate poolt abielu kestel BIG Pangast võetud laenu võla sissenõudmine. Seda võlga nõutakse sisse kostjalt E. Ševtšenko, tema arve pangas on arestitud selle kohtutäituri poolt. Tema arvele jääb rahaliste vahendite miinimumsumma, mis on vajalik kolme lapse ja tema ülalpidamiseks, ülejäänud raha võtab ära kohtutäitur. 4(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

Kostjal puudub kinnisvara, elab kostja koos lastega üürikorteris. Seoses kolimisega uude korterisse (kuna eelmise korteri tasu oli kallis), ei saa kostja esitada dokumente, mis kinnitaksid nimetatud asjaolusid. Kostja E. Ševtšenko palub kohtul kostjalt M. Zahharovilt välja mõista võlg laenu põhjal, riigilõiv ning kohtukulud.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt kostja E. Ševtšenko hagi vastuse kohta (tl 52-54) palub kostja välja mõista kogu laenuvõlg ja menetluskulud kostjalt Maksim Zahharovilt. Hageja ei pea sellist taotlust õigeks ja põhjendatuks. Laenuleping, millest tuleneb hageja nõue, on sõlmitud Maksim Zahharovi, Jelena Ponomarjova ja AS SEB Pank vahel. Laenulepingu punkti 3.2.3 kohaselt laenusaajad kohustuvad täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Antud juhul hageja nõuab kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt kuna kohustus on jagamatu. Samas võlaõigusseadus annab solidaarkohustuse täitnud võlgnikule õigus nõuda teiselt võlgnikult rahalist hüvitist. Kostja teatas kohtule, et tal on kolm last ning peale kõigi olemasolevate kohustuste täitmist jääb talle kõigest miinimumsumma, mis on vajalik kolme lapse ülalpidamiseks. Kuid hagiavalduse rahuldamise puhul ja täitemenetluse käigus on kostjal õigus esitada kohtutäiturile taotlus vastavalt TMS § 132 lg 2 ning suurendada mittearestitavat summat iga ülepeetava kohta. Tegelikult kostja esitas taotluse kohustustest vabastamiseks. Kuid käesoleva hagimenetluse raames selline võimalus puudub. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ning kinnitatud esitatud tõenditega. Hageja jääb hagi juurde ja palub rahuldada hagiavaldus täies ulatuses.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungile kostja M. Zahharov ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kohus saatis kostjale M. Zahharovile kohtukutse kohtule teadaoleval aadressil, kus ta sai isiklikult kätte hagimaterjalid ja vastuse nõude. Kostja M. Zahharovi ema, kes elab temaga ühel aadressil, keeldus kohtukutse vastu võtmast. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohus luges kostjale M. Zahharovile kohtukutse kätteantuks TsMS § 325 alusel ja hageja taotlusel vaatas asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja esindaja toetas oma haginõuded ja nende põhjendused. Kostja E. Ševtšenko nõustus hagiga, kuid palus, et vähemalt osa võlgnevusest kataks KredEx. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  hageja ja kostjate vahel 17.05.2007.a oli sõlmitud laenuleping nr L070026156 summas 36 261,00 eurot (tl 5-7)  hageja maksis laenu välja 18.05.2007.a kostja M. Zahharovi arveldusarvele 10010328851018 (tl 10)  laenu intressimäär oli muutuv ning moodustas 6 kuu EURIBOR + 1,35% aastas  lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hageja kasuks I jrk hüpoteek kostjatele kuuluvale korteriomandile aadressil XXX  lepingu täitmine on tagatud ka Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) käendusega summas 7 172,51 eurot  käenduslepingu tingimuste kohaselt KredExil tekib käenduslepingu järgne maksmise kohustus üksnes pärast seda, kui hageja on kasutanud Lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks tagatise realiseerimisest saadud summad. Samuti hageja peab tõendama, et võla sissenõudmise käigus ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostjate vara arvelt mõistliku aja jooksul  kostjad kohustusid tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 15.06.2007.a iga kalendrikuu 15.kuupäeval hageja poolt Lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades  laenu tagastamistähtpäevaks oli kehtestatud 15.05.2037.a  kostjad ei ole Lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud  04.09.2009.a saatis hageja kostjatele ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu nr L050003372 erakorraliselt üles  hageja palus kostjatelt ära maksta hagejale kogu võlasumma hiljemalt 28.09.2009.a. Seda kostjad teinud ei ole  19.10.2009.a esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile, millega palus pöörata sissenõuet panditud kinnisvarale  täitemenetluse käigus on müüdud korteriomand 10.08.2010.a kohtutäituri kontrolli all. Korteriomandi müügist on laekunud hagejale 12.08.2010.a – 112 000,00 Eesti krooni  08.02.2011.a seisuga võlgnevad kostjad hagejale kokku 34 095,24 EUR, millest 28 205,77 EUR moodustab tasumata laenu põhiosa; 2 041,71 EUR tähtaegselt tasumata intress; 3 624,11 EUR krediidi tagasimaksega viivitamisel arvestatud viivis; 223,65 EUR teenustasu. Teenustasuna on märgitud panditud vara mittekindlustamise trahv. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad ei täitnud laenulepingust nr. L070026156 tulenevaid kohustusi nõuete kohaselt. Võlaõigusseaduse § 416 lg l tulenevalt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lg l kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr. L070026156, saab lugeda sissenõutavaks alates 29.09.2009.a. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kostjad ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Seega, ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud VÕS § 94 lg l, § 113 lg l, ja lepingu punktist 7.4.2 sätestatud määrast. Juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viiviste määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kuna kostjad ei täitnud oma kohustuse nõuete kohaselt on hagejal õigus nõuda nendelt viivise tasumist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Antud juhul hageja nõuab kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, kuna kohustus on jagamatu. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-11-5537

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.