2-10-49786/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik 31.08.2006 sõlmisid AS SEB Pank (endine AS SEB Eesti Ühispank, edaspidi hageja) ja Tanel Kokelmann (edaspidi kostja) Magnet krediitkaardi lepingu nr *, millega hageja väljastas kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 8000 krooni. Lepingu punkti 5.3. järgi kohustus kostja lepingus määratud kuupäeval (maksepäev), milleks oli 6. kuupäev, tasuma pangale krediitkaardi kasutamise eest intressi lepingus sätestatud määras, milleks oli 16%. Hageja on arvestanud intressi päevade eest, millal kostja on krediidilimiiti kasutanud. Lepingu järgi oli fikseeritud kohustusliku tagasimakse limiidi summaks 0 krooni, mis tähendab, et kui kuu 1. kuupäeva seisuga on kasutatud krediidilimiiti, debiteerib pank kohustusliku tagasimakse limiiti ületava summa, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja mitte rohkem kui kohustusliku tagasimakse summa, milleks lepingu kohaselt oli 335 krooni. Kostja sooritas kaardiga tehinguid alates 05.09.2006 kuni 17.07.2007. Hageja blokeeris kaardi 28.07.2007, kuna kostja ei tasunud juuni 2007 lepingujärgset makset. Pärast kaardi blokeerimist oli kostjal lepingu punkti 9.4.1. kohaselt võimalus tagastada võlgnevus osade kaupa kuni krediidisumma lõpliku tasumiseni panga poolt fikseeritud osamaksetena, mille suuruseks oli lepingus määratud kohustusliku tagasimakse summa 335 krooni. Nimetatud tagasimaksegraafiku alguskuupäev oli 28.09.2007. Lepingu punkti 9.4.2. kohaselt kohustus kostja võimaluse eest maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodi jooksul tasuma pangale igakuiselt intressi 18% aastas krediidisumma tagastamata osalt. Lepingu punkti 11.2. kohaselt on pangal õigus muuta ühepoolselt lepingu tingimusi, kui teatab muudatustest eelnevalt konto omanikule ja annab lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Kui konto omanik ei ole selle tähtaja jooksul lepingut üles öelnud, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Alates 07.03.2008 on hageja arvestanud intressi määraga 20% aastas. Kostja võlgnevust ei tasunud ning alates 08.09.2008 kostja oma maksekohustust vastavalt lepingule ei täitnud. 11.06.2009 saabus pärast kaardi blokeerimist rakenduva krediidisumma tagasimaksegraafiku ja ühtlasi ka lepingu lõppkuupäev ning kostja kohustus tagastama hagejale kogu võlgnetava krediidisumma ning kõrvalnõuded. 23.04.2010

Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 31.08.2006 sõlmitud Magnet krediitkaardi leping nr * ja Magnet krediitkaardi lepingu üldtingimused /tlk 9-11/; kaardi väljastamise dokumendi /tlk 12/; laenukonto tingimused /tlk 13-20/; laenumaksete aruande /tlk 21-22/; 23.04.2010 hageja poolt kostjale saadetud nõude võlgnevuse tasumiseks /tlk 23/; laenu viivisearvestuse /tlk 24/; Pärnu Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-10-21602 /tlk 2526/; Maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu tasumise kviitungi /tlk 27-28/ ja hagiavalduse riigilõivu tasumise kviitungi /tlk 29/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tanel Kokelmann’ilt hageja AS-i SEB Pank kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 5230,72 krooni (334,31 eurot), millest põhivõlgnevus on 3444,81 krooni (220,16 eurot), intressivõlgnevus 591,99 krooni (37,84 eurot) ja viivised summas 1193,92 krooni (76,31 eurot). Samuti kuulub Tanel Kokelmann’ilt hageja AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 20% aastas tasumata krediidisummast (220,16 eurot) alates 11. oktoobrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot (1000 krooni) /tlk 29/, mille tasumist on kohus kontrollinud 11.10.2010 /tlk 33/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.