Tsiviilasi nr 2-08-10677
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Määruse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2011 a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-10677
Tsiviilasi
T. P. hagi Ü. S. vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T. P. (Seltsingu xxxxxxxxxxxxxxxx seltsinglane; is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) Lepinguline esindaja: J. V. (e-post: x ) Kostja: Ü. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
07.03.2008.a esitas T. P. Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü. S. vastu võlgnevuse 450 krooni nõudes (tl 1-3). Ü. S.esitas 04.03.2009.a maksekäsu kiirmenetluses vastuväite (tl 11-12). 24.03.2009.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus T. P. avalduses Ü. S. vastu ning edastati tsiviilasi Tartu Maakohtu Valga kohtumajale menetlemiseks hagimenetluses (tl 16-17). 07.04.2009.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega anti T. P. ́ile aega 14 päeva, alates määruse kättetoimetamisest alates esitada kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavalduses ettenähtud vormis (tl 21-22). 11.05.2009.a esitas T. P. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi Ü. S. vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 450 krooni (tl 27-28). 11. juuni 2009.a võttis Tartu Maakohtu Valga kohtumaja T. P. ́i (Seltsingu xxxxxxxxxxxxxxxx seltsinglane) hagi Ü. S. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse (tl 54-56). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandite omanikud 22.03.2007.a „Ühise tegutsemise lepingu“. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja täitnud lepingut hoolduskulude tasumise osas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud hoolduskulude võlgnevuse summas 450 krooni. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: 1) „Ühise tegutsemise leping (tl 29-31); 2) xxxxxxxxxxxxxxx majaelanike 22.03.2007.a „Ühise tegutsemise lepingu“ asutamise koosoleku protokolli koos lisaga nr 1 (tl 32-33); 3) 17.02.2008.a võlgnevuse tasumiseks kostjale väljastatud täiendava tähtaja andmise teatis (tl 34); 4) Ü. S. poolt tasumata hoolduskulude koondväljavõte perioodi 10.05.2007.a kuni 13.08.2007.a kohta (tl 35). Kostja on 06.07.2009.a hagiavaldusele esitatud vastuses selgitanud, et ei ole seltsingu xxxxxxxxxxxxxxxx seltsinglane ning palub hagi jätta rahuldamata. 16.02.2010.a toimunud kohtuistungist ei olnud hagejal võimalik osa võtta suure vahemaa tõttu (tl 81). Kostja poolt kohtule antud selgitustest nähtuvalt on kortermaja korteriomanikud jagunenud kahte vastasleeri, kuid maja heakorra ja hooldetöid teostavad nii seltsinglased kui ka seltsingu liikmeteks mitteolevad korteriomanikud (tl 83). 21.09.2010.a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat ja kostjat osalema lepitusmenetluses. Poolte lepitajaks määrati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx A. A. (tl 88-89). 13.09.2011.a palus kohus menetlusosalistel esitada kohtule informatsioon lepitusmenetluse käigust ja tulemustest (tl 92-93). Hageja ei esitanud kohtule teavet lepitusmenetluse tulemuse kohta. Kostja 10.10.2011.a vastusest nähtuvalt lepitusmenetlus ebaõnnestus (tl 97). 23.10.2011.a esitas lepitaja A. A. kohtule oma vastuses ülevaate toimunud lepitusmenetlusest. Lepitaja selgitustest nähtuvalt on ta mõlema osapoolega kohtunud, kuid kokkuleppele osapooled erimeelsuste tõttu protsessis ei jõudnud (tl 104). Kohus andis 12.10.2011.a hagejale ja kostjale tähtaja kuni 24.10.2011.a täiendavate dokumentide ja avalduste esitamiseks (tl 100). Hageja täiendavaid avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud. Kohus on esitatud tõendite alusel seisukohal, et 22.03.2007.a sõlmitud lepingule („Ühise tegutsemise leping“) kohalduvad VÕS § 580 jj sätted. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva hagi rahuldamine sõltub sellest, kas kohus saab tõendatuks lugeda, et hageja ja kostja vahel
eksisteeris seltsinguleping. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Kohus selgitab, et seltsinguleping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks kostja tahteavaldus seltsingulepingu sõlmimiseks. Kostja on korduvalt kohtule kinnitanud, et ei ole seltsingu liikmeks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole seltsingulepingut VÕS § 580 mõttes hagejaga sõlminud. Seega puudub hagejal hagis esitatud nõudeõigus lepingulise kohustuse täitmiseks kostjalt. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja pöördunud kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi jätta läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata igas menetlusstaadiumis. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Samas juhib kohus hageja tähelepanu TsMS §-le 150 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus.
Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.