2-08-55535/11 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. I Hageja avaldus, taotlus 1.Harju Maakohtu menetluses on AS ERhagi AS S vastu kahju hüvitamiseks. 05.01.2009 kohtumäärusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr. 2-04-1159 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr. 2-04-1159 tehtud kohtulahend jõustus ja kohus uuendas menetluse määrusega 29.08.2011. 2.02.09.2011 esitas hageja hagist loobumise avalduse, mille kohaselt on kostja nõude rahuldanud. Tsiviilasjas nr. 2-04-1159 tehtud otsusega mõisteti kostjalt hagejale välja võlg 7 637 223,60 eurot ja viivis 6 878 598,64 eurot ja menetluskulude katteks 562 354,31 eurot. Ringkonnakohtu otsusega samas asjas loeti raudtee infrastruktuuri kasutustasu perioodi 06.12.2004-28.05.2005 eest summas 5 140 560,09 eurot ja viivis 4 381 935,73 eurot, so kokku 9 522 496,42 eurot hagi tagamise tekitatud kahju hüvitiseks. Viidatud kohtuotsus jõustus 23.05.2011. 3.Otsus on täidetud osaliselt S AS poolt ja osaliselt AS Swedbank poolt garantiikohustuse raames. AS S tasus 14.07.2011 hageja tütarettevõttele AS EVR 4 653 600 euro, 19.07.2011 kandis täituri arvele üle 5 132 692,06 eurot ja täitur kandis selle samal päeval üle hageja tütarühingule AS EVR. AS Swedbank tasus garantii täitmisena 08.06.2011 hageja tütarettevõttele AS EVR 5 291 884,50 eurot. Seega on täidetud ka hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hagejal ei ole huvi käesoleva nõude vastu. Hagist loobumise põhjuseks on kostja poolt nõude rahuldamine peale hagi esitamist. 4.Hageja palub talle tagastada poole menetluses tasutud lõivust. Hagi esitamisel tasus AS ER riigilõivu summas 750 000 krooni ehk 47 933,74 eurot. AS ER palub kanda pool riigilõivust, so 23 966,87 eurot AS ER arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXAS Swedbank. Hagiavalduse ja muude menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel kantud õigusabikulud (lepingulise esindaja kulud) on vastavalt Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 2008-2009 arvetele kokku 39 928,50 krooni ehk 2551,90 eurot (ilma käibemaksuta) ja 31.08.2011 arvele 435,20 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on AS ER kulutused õigusabile 2 987,10 eurot. 5.Hageja palub seoses hagist loobumisega kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 26 953,97 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral mõista välja viivis arvates kulude kindlakstegemise lahendi jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 6.25.10.2011 esitatud avalduses teatas hageja, et ta ei nõustu kostja vastuväidetega ja taotlustega kulude hüvitamiseks. II Kostja vastuväited, taotlus 7.Kostja ei vaielnud vastu hagist loobumisele, ent leidis, et hagi ei oleks tohtinud menetlusse võtta ja kuna kohus võttis hagi menetlusse ebaõigesti, oleks tulnud hagi jätta läbi vaatamata, sest poolte vahel oli käimas sama vaidlus tsiviilasjas nr. 2-04-1159. Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2011 otsusega tsiviilasjas nr. 2-04-1159 luges kohus, et rahuldatud nõudest raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ajavahemiku 06.12.2004 kuni 28.05.2005 eest summas 5 140 560,69 eurot (80 432 296,83 krooni) ja viivis summas 4.381.935,73 eurot (68 562 395,60 krooni), kokku 9 522 496,42 eurot (148 994 692,43 krooni), on käsitletav hagi tagamisega tekitatud kahjuna. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr. 2-04-

1159 rahuldanud muuhulgas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude ja käesoleva nõue rahuldati viidatud kohtuotsust täites, kuid mitte seetõttu, et hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas hagi kostja vastu. 8.Kostja ei nõustu hageja poolt taotletud menetluskulude jaotusega. Hageja menetluskulude jätmine kostja kanda ei ole õiglane. Antud juhul ei ole kostja rahuldanud nõuet seetõttu, et hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas hagi kostja vastu, vaid hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue on saanud rahuldatud tsiviilasjas nr. 2-04-1159 tehtud kohtuotsust täites. Tsiviilasjas nr. 2-04-1159 jäeti seoses hagi põhinõude täies ulatuses rahuldamisega esimese astme menetluskulud lähtudes enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 kostja kanda, s.t kostja on juba kandnud sama nõude menetlusega seotud kulud. On ebaõiglane jätta menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kostja kanda olukorras, kus sama nõue on lahendatud teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga ja kostja on juba teises tsiviilasjas kandnud sama nõude menetlemisega seotud hageja menetluskulud. Olukorras, kus hageja algatab igaks juhuks uue menetluse sama nõude suhtes põhjusel, et ta ei ole kindel, kas tsiviilasjas nr. 2-041159 tema nõue rahuldatakse, ei ole õiglane panna hageja menetluskulude kandmise riski kostjale ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kuna nõuet ei ole kohtuväliselt rahuldatud hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise tõttu, kostja ei ole oma käitumisega tekitanud käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise vajadust. 9.Kostja ei nõustu hageja õigusabikulude koosseisuga. Selliselt on Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 31.10.2008 arve nr. TGP 000925 lisast nähtuvalt kostja vastusega hagile tutvunud eraldi kolm advokaati. Kostja leiab, et kolme advokaadi poolt vastusega tutvumine ja selle analüüsimine ei ole põhjendatud. Käesoleva tsiviilasjas raames esitatud hagi puhul oli tegemist tsiviilasjas nr. 2-04-1159 menetluses oleva üksikküsimusega. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes käesoleva tsiviilasja keerukus sellisel tasemel, et see nõudis kolme lepingulise esindaja kasutamist hageja poolel. Samuti ei ole põhjendatud mitme lepingulise esindaja kaasamine hagist loobumise avalduse koostamiseks ja esitamiseks (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 31.08.2011 arve nr. TGP 001001). Kostja leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Juhul, kui kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda, tuleb hageja poolt taotletud menetluskulusid vähendada ning need välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10.Kostja leiab, et tal ei ole kohustustus hüvitada hageja menetluskulusid ja palub jätta kostja menetluskulud hageja kanda. 11.Kostja palub hagejalt välja mõista tsiviilasja nr. 2-08-55535 raames kantud õigusabikulud summas 425,01 eurot ja 1 852,61 eurot (mõlemad ilma käibemaksuta), millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane (EE100826184). III Kohtu põhjendused Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluskulud

14.Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud ning asjas ei esine TsMS § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid, tuleb loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 15.TsMS § 168 lg 2 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 16.Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2011 otsusest tsiviilajas nr. 2-04-1159 nähtub, et selle otsusega mõisteti kostjalt hagejale välja võlg 7 637 223,60 eurot ja viivis 6 878 598,64 eurot ja menetluskulude katteks 562 354,31 eurot. Otsuse järgi loeti rahuldatud nõudest raudtee infrastruktuuri kasutustasu perioodi 06.12.2004-28.05.2005 eest summas 5 140 560,09 eurot ja viivis 4 381 935,73 eurot, so kokku 9 522 496,42 eurot hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitiseks. Viidatud kohtuotsus jõustus 23.05.2011. Sama otsuse p 6 nähtub, et AS ER(kirjeldav osa tõendab eelduslikult menetlusosalise avaldusi TsMS § 457 lg 3 järgi) palus juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõuet on võimalik rahuldada vaid lepingulisel alusel kuni 05.12.2004 (st enne 06.12.2004-28.05.2005) ja hagi tagamisega tekitatud kahju ei ole võimalik selles menetluses (so nr. 2-04-1159) välja mõista, siis tuleks jätta tasunõue perioodi eest 06.12.2004-28.05.2005 läbi vaatamata, sest siis saab hageja seda nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude raames teises menetluses. Seega saab järeldada, et hageja nõudis viidatud perioodi eest tasu lepingulisel alusel ja alternatiivselt hagi tagamise kahjuna. 17.Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr. 2-04-1159 on täidetud. AS S kandis 14.07.2011 hageja tütarettevõttele üle 4 653 600 eurot, 19.07.2011 kandis täituri arvele üle 5 132 692,06 eurot ja täitur kandis sellel samal päeval üle hageja tütarühingule. AS Swedbank tasus 08.06.2011 hageja tütarettevõttele 5 291 884,50 eurot garantiikohustuse raames. Seega on täidetud ka hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud käesoleva asja raames. Nimelt tuvastas Ringkonnakohus sisuliselt hageja teise alternatiivse nõude aluse, lahendas selle otsusega, kostja täitis otsuse ning asjaolu, et viidatud Ringkonnakohtu otsustuse täitmisega langes ära hageja huvi käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise vastu, ei ole kohtu arvates nõude rahuldamine sama asja raames TsMS § 168 4. lõike lause viimase osa ja 5. lõike järgi. Asjaolu, et hageja pidi esitama seoses AS S poolt hagist loobumisega asjas nr. 2-04-1159 (vt määrus 27.04.2008, t lk 34) hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude käesolevas tsiviilasjas (TsMS § 391 lg 2), on hageja risk. Õige on hageja seisukoht ja viide maakohtu 05.01.2009 menetluse peatamise määruse nr 2-08-55535 põhjenduste III osale, küll aga ei tähenda märgitud põhjendus seda, et hagi esitamise õiguse enda realiseerimisega seotud kulud jäävad alati vastaspoole kanda. Eelduslikult jäävad TsMS § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kulud hageja kanda ning seega on reeglina menetluse lõpetamise korral kulude kandmise risk just hagejal. Kuna AS ER õigused hagi tagamisega tekitatud kahju osas said tegelikult kaitstud tsiviilajas nr. 2-04-1159 tehtud lahendiga ja kuna Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga ei muudetud maakohtu 01.02.2010 otsust nr. 2-04-1159 osas, millega jäid AS ER menetluskulud AS S kanda, siis selle lahendi raames pidi saama kaitstud ka AS ER menetluskulude hüvitamise õigus. 4 (6)