2-11-4889/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Acme Finants OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 10.06.2004 limiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi summa kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingu üldtingimuste p. 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga kostja poolt märgitud aadressil. Acme Finants OÜ volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. 04.02.2010 sõlmis hageja kostjaga kokkuleppe ja maksegraafiku võlgnevuse summas 865,32 eurot tasumiseks osade kaupa. Kostja enesele maksegraafikus võetud kohustusi ei ole täitnud. Tulenevalt kokkuleppe p 4 on hageja arvestanud viiviseid viivisemääraga 36,5% aastas. Kostja võlgneb hagejale perioodi 06.03.2010 kuni 04.02.2011 eest viiviseid 289, 88 eurot. Vastavalt kokkuleppe p 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksegraafiku mittetäitmise eest leppetrahvi 191, 73 eurot. Hageja vähendab leppetrahvi nõuet ning palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 93, 35 eurot. Neil asjaoludel taotleb Acme Finants OÜ S. T. ilt välja mõista VÕS §-de 3; 8 lg 2; 76 lg 3; 101 lg 1 p 6 alusel 1 248, 55 eurot, millest põhivõlg on 865, 32 eurot; viivis 289, 88 eurot ja leppetrahv 93, 35 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule järelmaksulimiidi lepingu lisaga; kostja limiidikonto väljavõtte 10.06.2004-14.08.2009; järelmaksulimiidi lepingu üldtingimused; teatise võlgnevuse ja nõude loovutamise kohta; poolte kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa lisaga (maksegraafiku) ning leppetrahvi arve (tl 12-33).

5.Hageja nõuab hagis kostjalt leppetrahvi 93, 35 euro väljamõistmist vastavalt poolte vahel 04.veebruaril 2010 sõlmitud kokkuleppele p 4. Kohus järeldab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe on käsitletav võlatunnistusena. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja AS Sampo Pank vahel 10.06.2004 sõlmitud järelmaksu limiidilepingu alusel tulenevast võlgnevusest. Kokkuleppe p 1 kohaselt on nimetatud kokkulepe sõlmitud eesmärgiga ajatada ja tagada S. T. i võlgnevuse kogusummas 13 539, 35 krooni, so 865, 32 euro tasumine hageja ees. Seega on kostja kokkuleppes tunnistanud kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei loo uut kohustust, vaid üksnes kinnitab olemasolevat kohustust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et kostjaga 10.06.2004 sõlmitud järelmaksulimiidi leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste p 3.1.1 ja 3.2 kohaselt kohustub klient tagama, et arvelduskontol on igal kuumakse tasumise päeval ja/või muu võlgnevusetasumise tähtpäeval piisavalt rahalisi vahendeid kuumakse ja/või muu võlgnevuse tasumiseks ning kohustuste laenusaaja poolt mittetäitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1000 krooni. Kokkuleppe p 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda maksegraafiku järgsete maksete hilinemisel rohkem kui 5 tööpäeva ühekordset leppetrahvi summas 3 000 krooni. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatut tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus on 14. jaanuari 2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, viidatud otsuse p 15 selgitatakse, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Riigikohus on seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et kuna hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja sellise lepingu täitmise viivitamise korral ei ole leppetrahvi nõue lubatud ning selline kokkulepe on kostjat ebamõistlikult kahjustav, tuleb leppetrahvi nõue jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 93, 35 euro väljamõistmiseks.