27.oktoobril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-4889
Tsiviilasja hind
958,67 eurot
Hagi ese
Acme Finants OÜ hagi S. T. ’i vastu 1 248,55 euro nõudes. Hageja: Acme Finants OÜ (registrikood 11373767, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn). Hageja esindaja: Kathy Jürivete, isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected] (OÜ Incure Inkasso Agentuur, registrikood 10995797, asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn); Kostja: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sideaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata).
Pooled ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Acme Finants OÜ hagi S. T. ’i vastu osaliselt. 2.Välja mõista S. T. ’ilt Acme Finants OÜ kasuks 1 155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot ja 20 senti.
3.Toimetada S. T. ́ile kohtuotsus kätte avalikult ning avalikustada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Acme Finants OÜ menetluskulud jätta 92 % ulatuses S. T. ’i kanda ja S. T. i menetluskulud 8 % ulatuses Acme Finants OÜ kanda.
6.Välja mõista S. T. Acme Finants OÜ kasuks menetluskulu 281 (kakssada kaheksakümmend üks) eurot ja 56 senti.
Edasikaebamise kord Acme Finants OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxxxxx-xxxxxx, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela sellel aadressil“(tl 47). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 17. juunil 2011. Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
2.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja 2 (5)
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 10.06.2004 limiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi summa kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingu üldtingimuste p. 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga kostja poolt märgitud aadressil. Acme Finants OÜ volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. 04.02.2010 sõlmis hageja kostjaga kokkuleppe ja maksegraafiku võlgnevuse summas 865,32 eurot tasumiseks osade kaupa. Kostja enesele maksegraafikus võetud kohustusi ei ole täitnud. Tulenevalt kokkuleppe p 4 on hageja arvestanud viiviseid viivisemääraga 36,5% aastas. Kostja võlgneb hagejale perioodi 06.03.2010 kuni 04.02.2011 eest viiviseid 289, 88 eurot. Vastavalt kokkuleppe p 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksegraafiku mittetäitmise eest leppetrahvi 191, 73 eurot. Hageja vähendab leppetrahvi nõuet ning palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 93, 35 eurot. Neil asjaoludel taotleb Acme Finants OÜ S. T. ilt välja mõista VÕS §-de 3; 8 lg 2; 76 lg 3; 101 lg 1 p 6 alusel 1 248, 55 eurot, millest põhivõlg on 865, 32 eurot; viivis 289, 88 eurot ja leppetrahv 93, 35 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule järelmaksulimiidi lepingu lisaga; kostja limiidikonto väljavõtte 10.06.2004-14.08.2009; järelmaksulimiidi lepingu üldtingimused; teatise võlgnevuse ja nõude loovutamise kohta; poolte kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa lisaga (maksegraafiku) ning leppetrahvi arve (tl 12-33).
4.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud. VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
3 (5)
Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõla summas 865, 32 euro ja viivise 289, 88 euro nõudes rahuldamisele.
5.Hageja nõuab hagis kostjalt leppetrahvi 93, 35 euro väljamõistmist vastavalt poolte vahel 04.veebruaril 2010 sõlmitud kokkuleppele p 4. Kohus järeldab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe on käsitletav võlatunnistusena. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja AS Sampo Pank vahel 10.06.2004 sõlmitud järelmaksu limiidilepingu alusel tulenevast võlgnevusest. Kokkuleppe p 1 kohaselt on nimetatud kokkulepe sõlmitud eesmärgiga ajatada ja tagada S. T. i võlgnevuse kogusummas 13 539, 35 krooni, so 865, 32 euro tasumine hageja ees. Seega on kostja kokkuleppes tunnistanud kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei loo uut kohustust, vaid üksnes kinnitab olemasolevat kohustust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et kostjaga 10.06.2004 sõlmitud järelmaksulimiidi leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste p 3.1.1 ja 3.2 kohaselt kohustub klient tagama, et arvelduskontol on igal kuumakse tasumise päeval ja/või muu võlgnevusetasumise tähtpäeval piisavalt rahalisi vahendeid kuumakse ja/või muu võlgnevuse tasumiseks ning kohustuste laenusaaja poolt mittetäitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1000 krooni. Kokkuleppe p 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda maksegraafiku järgsete maksete hilinemisel rohkem kui 5 tööpäeva ühekordset leppetrahvi summas 3 000 krooni. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatut tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus on 14. jaanuari 2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, viidatud otsuse p 15 selgitatakse, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Riigikohus on seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et kuna hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja sellise lepingu täitmise viivitamise korral ei ole leppetrahvi nõue lubatud ning selline kokkulepe on kostjat ebamõistlikult kahjustav, tuleb leppetrahvi nõue jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 93, 35 euro väljamõistmiseks.
6.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja taotlus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 865,32 eurot ja viivised 289,88 eurot, kokku summas 1 155, 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
4 (5)
7.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 92 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 92 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.
8.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot, vastavalt TsMS § 144 p 7 maksekäsu kiirmenetluse avaldamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ning õigusabikulud 260 eurot (tl 3). Samuti on hageja täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 54). Tulenevalt TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1; lg 3; 143 p 5; 144 p 7 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 191,73 eurot, riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu riigilõiv 47, 93 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning poolte vahel ei toimunud sisulist vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot.
9.Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas 306,05 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu 92 % ulatuses kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 281,56 krooni.
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.