2-11-41846/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul, kui pool taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.03.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0802506/15st ja kokkuleppe nr 1, mille alusel andis hageja kostjale üle 3387,05 eurot. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 26,98% krediidisummast aastas. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud 22.04.2010.a. lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlg hageja ees kokku 4879,30 eurot (sh 3387,05 eurot tagastamata krediidisumma, 1341,05 eurot intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2,31 eurot viivis ja 33,87 eurot lepingu sõlmimise tasu. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja edasi arvestanud viivist, mille summaks 06.09.2011.a. seisuga on 1259,13 eurot. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt 6137,05 euro väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 3387,05 eurot, 1341,98 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1259,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 33,87 eurot lepingu sõlmimise tasu. Lisaks palub hageja mõista kostjalt alates 07.09.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 26,98% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega isiklikult korras kätte toimetatud 13.09.2011.a. ( tl 27), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 27.09.2011.a. saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1, 26). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muuhulgas esitanud taotluse ( tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. 2 (4)

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( tl-d 10-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 3387,05 eurot, 1341,98 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressina, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludena, 1259,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena ja 33,87 eurot lepingu sõlmimise tasuna kokku 6137,05 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja nõutav viivis 26,98% aastas tagastamata krediidisummalt aastas alates 07.09.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: hagi esitamisel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 543,24 eurot ning 95,87 eurot õigusabiteenuse eest. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist

tõendavad dokumendid (tl 22, 22 pöördel ja 23). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 06.09.2011.a. 543,24 eurot riigilõivu. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja Balti V. Sissenõudmise Keskuse OÜ-st. Lepingulise esindaja tasu on hageja maksnud 02.09.2011.a. maksekorraldusega (tl 22 pöördel). TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 3387,05 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Tegemist ei ole ka põhjendamatult suure kuluga, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista kogu nõutav summa so 95,87 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 543,24 + 95,87 so 639,11 euro ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.