Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-11-4025 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja põhjendused Hageja nõue tuleneb kostjaga I 29.01.2008 sõlmitud kapitalirendilepingust nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja I võttis liisingusse kaubiku Peugeot Partner FT C1,9 51 kW v.a 2004 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 5 362,19 eurot ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 36 kuud, s.o kuni 15.02.2011 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale I vara tagastamise nõude. Leping on poolte vahel lõpetatud 07.09.2009 ning lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Kostja I ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja hageja oli sunnitud tegema peale lepingu lõpetamist vara realiseerimiseks kulutusi. Kapitalirendilepingut nr XXX on käendanud SV29.01.2008 sõlmitud käenduslepinguga nr KÄ-XXX-1 maksimummääraga 5 576,67 eurot. 21.12.2009 edastas hageja kostjale II nõude käenduslepingu täitmiseks, kuid kostjad rahalise kohustuse tasumise nõuet osundatud tähtajal ei tasunud. Hageja palub kostjatel solidaarselt välja nõuda põhivõla summas 704,51 eurot ja viivise summas 703,51 eurot. II Kostja vastuväited Kostja I seadusliku esindaja R K esitatud vastuväidete kohaselt ei olnud IOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige R K seotud kapitalirendilepingu sõlmimise ajal IOÜ, mistõttu ei ole R K kohustatud maksma SV’a vastu suunatud nõudeid. Kostja II vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

IV Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-11-4025 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

2-11-4025 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue tuleneb kostjaga I 29.01.2008 sõlmitud kapitalirendilepingust nr XXX (tl 9-14). Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja I võttis liisingusse kaubiku Peugeot Partner FT C1,9 51 kW v.a 2004 registreerimisnumbriga XXXmaksumusega 5 362,19 eurot ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 36 kuud, s.o kuni 15.02.2011 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Asjas ei ole vaidlust, et leping oleks olnud hageja ja kostja I vahel sõlmitud või et lepingu aluseks olnud vara anti vastavalt üldtingimuste punktile 1.1 ja peatükile II hageja poolt kostja I valdusesse ja kasutusse. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tähtaegselt ja kohaselt täitma lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi ning vastutab nende täitmise eest (tl 11). Kostja I seaduslik esindaja juhatuse liige Rene Kulpa on vaielnud vastu üksnes sellele, et tema ei olnud lepingu sõlmimise ajal äriühinguga seotud, seega ei oma ka hageja ees mingeid kohustusi. Asja materjalidest nähtub samuti, et hageja on edastanud kostjale I 01.07.2009 vara tagastamise nõude (tl 16) ning 21.12.2009 on kohustatud kostjat I tasuma vara müügist laekunud raha arvelt rahuldamata jäänud summa (tl 17). Kohus asub seisukohale, et hageja on esitatud nõude kostja I suhtes veenvalt põhistanud ja tõendanud ning kostja I ei ole esitanud asjakohaseid vastuväiteid, mis annaksid aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Kapitalirendilepingu järgi on kostja I kohustatud makse tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,3000% päevas (tl 9). Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga võlgneb kostja I tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viiviseid kokku 44,11 eurot. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tähtajast s.o 31.12.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2011. Hageja on tulenevalt heausu põhimõttes viivise nõuet vähendanud 659,40 euroni.

2-11-4025 Kuna kostja I on laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis on hagejal kooskõlas VÕS § 76, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 367 õigus nõuda kostjalt I kohustuse täitmist, so võla tasumist ning ja VÕS § 76, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel lepingulise viivise nõudmist. Kuna kostja II ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et puudub vaidlus hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu sõlmimise osas ja sellest tulenevate kohustuste täitmise osas, mistõttu käsitleb kohus vastavate asjaolude omaks võtmist kostja II poolt ning ei pea vajalikuks seda laialdasemalt käsitleda. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud asjas on leidnud tuvastamist, et hageja ja kostja II vahel on sõlmitud 29.01.2008 käendusleping, millega kostja II kohustus tagama solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise, kuid mitte rohkem kui 87 256 krooni (tl 20). Hageja edastas kostjale II teatise kohustuse täitmise kohta 21.12.2009 (tl 21). Vaatamata eeltoodule kostja II omapoolseid lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Asjas ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostjatel VÕS § 8 lg-st 2 tuleneva lepingu täitmise kohustuse, kuivõrd kostja I ei ole vastavaid asjaolusid esitanud ega tõendanud ning kostja II on tema vastu suunatud nõuded sisuliselt omaks võtnud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõike 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on arvestanud viivist vastavuses poolte sõlmitud lepinguga. Kostjad ei ole vaidlustanud kõrvalnõuete suurust ega arvutuskäiku, mistõttu kohus peab esitatud nõuet põhjendatuks.

2-11-4025

TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Johtuvalt esitatud asjaoludest ning sõlmitud lepingust tuleb kostjatelt välja mõista hageja poolt arvestatud viivis 703,51 eurot. Leping on VÕS § 8 lg 2 ja 76 alusel täitmiseks pooltele kohustuslik ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist, mida lepingus kokkulepitud ei ole. Hageja on pidanud vajalikuks leppida kokku käendajaga tema vastutuse piirsumma, seega ei või ta nõuda kohustuse täitmist suuremas mahus kui on kokku lepitud, st hageja ei saa nõuda käendajalt enam kui võlgnikuga solidaarselt 5 576,67 eurot. Kokkuvõttes tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 704,51 eurot ja viivised 703,51 eurot.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.