Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1/ 7

2-01-270

ASJAOLUD

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) esitas Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt on hageja ja MTOÜ sõlminud - 28.09.2000 kapitalirendilepingu nr XXX, mille objektiks oli saeraam MBS75 (1997), - 31.08.2000 kapitalirendilepingu nr XXX, mille objektiks oli kreissaeraam MBS 75 K67D (1999). Lepingute allkirjastamisel esindas ostjat OÜ MT kostja. Hageja sõlmis kostjaga 31.08.2000 käenduslepingu 31.08.2000 kapitalirendilepingust tulenevate kohsutuste käendamiseks. Hageja sõlmis kostjaga 28.09.2000 käenduslepingu 28.09.2000 kapitalirendilepingust tulenevate kohsutuste käendamiseks. Hageja on hagiavaldusele lisanud 21.09.2001 koostatud teate, millest nähtub, milline on igast hagetud liisingulepingust tulenev hageja nõue liisinguvõtja vastu. Teatelt tuleneb, et hageja nõue koosneb tasumata liisingumaksetest ja nendelt arvestatud viivistest. Hageja lisab ka lepingute nr XXX ja XXX järgsed liisinguarved ja viivisarved, mis on liisinguvõtja poolt hagejale tasumata ja mille summa moodustub lepingutest nr XXX ja XXX tuleneva hageja nõude. Hageja palub kostjalt lepingu nr XXX alusel välja mõista 5 288,88 eurot ja lepingu nr XXX alusel 4 356,51 eurot – kokku 9 645,39 eurot. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt sõlmib liisinguandja pärast sissemakse laekumist müüjaga ostu-müügi lepingu ja valmistab ette ning korraldab vara üleandmise liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Liisinguandja ei vastuta müüja poolt vara ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega liisinguvõtjale tekkinud kahjude eest. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 5.15 vara kasutamise piiratud võimalus või mittevõimalikkus ei vabasta liisinguvõtjat maksete tasumise kohustusest. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.1 esindab liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel liisingfirmat liisinguvõtja. Vara vastuvõtmisel lähtub liisinguvõtja liisingfirma poolt väljastatavast vara üleandmise-vastuvõtu aktist ja lepingust. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 3.1.1 tõendamaks liisinguvõtja õigust võtta müüjalt liisingfirma nimel vara oma valdusesse ja kasutusse, on liisingfirma kohustatud pärast maksegraafikujärgse sissemakse laekumist pangas asuvale liisingfirma arvelduskontole, allkirjastama liisinguvõtjale väljastatud vara üleandmise-vastuvõtu akti vormid. Vara üleandmise-vastuvõtu akt on lepingu lisaks. Kapitalirendilepingute allkirjastamisel allkirjastas hageja ka liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktid, volitades liisinguvõtjat võtma müüjalt vastu liisingueseme valdus. Lepingud on liisinguvõtja poolt allkirjastanud liisinguvõtja seaduslik esindaja Tõnis Laud, kellele lepingute lisana väljastati hageja poolt liisinguesemete vastuvõtmiseks vajalikud hageja volitust sisaldavad üleandmisevastuvõtu aktid (kohtule esitatud). Seega täitis hageja oma kohustuse liisingueseme liisinguvõtja valdusse andmiseks. Hageja krediidiandjana liisingueseme üleandmise juures ei viibi. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.7 läheb varade müüjalt vastuvõtmise hetkest liisinguvõtjale üle varade valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 3.1.2 kohaselt on varade ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel liisinguvõtjal õigus ja kohustus muu hulgas tutvuda vara tehnilise seisukorraga ja hoolikalt kontrollida vara õiguslikku staatust (müüja omandiõigust varale). Vastavalt kapitalirendilepingute punktile 3.7.1 vastutab vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja kõigi varaga seonduvate ilmsete ja varjatud puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, kuivõrd need ei kuulu garantiieeskirjade alusel kõrvaldamisele või hüvitamisele müüja või vara valmistajatehase poolt.

2/ 7

2-01-270 Liisinguvõtja kohustus tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.5 informeerima liisinguandjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vara kasutamise võimatusest. Liisinguvõtja ega käendaja ei ole tõendanud, et hagejat oleks liisingueseme üleandmisel toimunud võimalikest probleemidest informeeritud. Liisinguvõtja esitas hagejale liisingueseme üleandmist tõendavad üleandmise-vastuvõtu aktid, mistõttu puudus hagejal põhjus arvata, et liisingueseme kasutamisega võisid tekkida probleemid. Kuna liisinguvõtja asus kapitalirendilepinguid täitma (tegema osamakseid), kinnitas ta ka oma tegevusega vara saamist ja lepingute täitmise võimalikkust. Kuna liisinguvõtja jättis liisingu osamaksed tasumata, kasutas hageja talle kuuluvat õiguskaitsevahendit lepingud üles öelda. Kapitalirendilepingud lõppesid seoses lepingute ülesütlemisega hageja poolt. Ülesütlemine ei mõjuta kostja kui käendaja vastutust. Käenduslepingus on hageja ja kostja kokku leppinud, et käendusleping on kehtiv kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni liisinguvõtja või käendaja poolt. Käenduslepingute punkti 3 kohaselt ei oma käendaja vastutuse osas tähendust asjaolud, mis põhjustasid liisinguvõtja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise. Käenduslepingu punkt 4 sätestab, et käendaja vastutab liisinguvõtja lepingust tulenevate kohustuste eest samas ulatuses kui liisinguvõtja. Väär on kostja seisukoht, et liisinguvõtja ja kostja ei vastuta lepingute esemeks olnud varade puudumise eest. Kriminaalasjas nr 1-04-13 on kostja jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmusele kaasaaitamises. Nimetatud kelmuse ohvrina finantseeris hageja varade ostmist, mida tegelikkuses ei eksisteerinudki. Kohus on nimetatud kriminaalasjas tuvastanud, et kostja sõlmis enda poolt juhitud ettevõtte esindajana hagejaga 15 korral kapitalirendi lepingud, kuigi oli samal ajal teadlik, et tegelikult tema juhitud ettevõtted mingeid seadmeid ei saanud. Ringkonnakohus on kohtuotsuses märkinud, et kostjale süüks arvatav käitumine oli ostu-müügi tehingu hädavajalikuks eelduseks, samuti vältimatuks eelduseks sellele järgnenud varakäsutuse tegemisele (kohtuotsuse lk 16). Seega on tuvastatud kostja teadlikkus ja tahtlus sõlmida OÜ MT nimel kapitalirendilepingud, olles teadlik, et müüjal varasid liisinguvõtjale tegelikult üle anda ei ole. Hageja finantseeris sõiduki omandamist liisingulepingule tüüpiliste tunnuste kohase lepingu järgi (Võlaõigusseaduse § 361; Riigikohtu 28.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07). Oma funktsiooni poolest on liisinguleping eelkõige krediidileping (seda kinnitab VÕS § 401 lg 2). Muudest kasutuslepingutest eristab liisingulepingut eelkõige liisingulepingu objektiks oleva asjaga seotud riskide spetsiifiline jaotus liisinguandja ja liisinguvõtja vahel. Kuna liisinguandja osaleb liisingusuhtes finantseerijana, kannab liisingulepingu puhul erinevalt muudest kasutuslepingutest lepingu objektiks oleva asjaga seotud riske liisinguvõtja. Liisinguandja kohustused seoses asja kasutamise võimaldamise liisinguvõtjale piirduvad kohustusega tagada liisinguvõtja kasutusse antava eseme omandamise finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § 361 kommentaar). Riskide jaotust liisingulepingus selgitab ka Riigikohtu 19.04.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, mille kohaselt on liisingulepingut reguleerivate sätete mõtteks tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga, st müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja vahel ning auto panditud laenu tagamiseks. Eelnevast tulenevalt, kuna hageja on teinud võimalikuks liisingueseme üleandmise ning tasunud vara müüjale ka liisingueseme müügihinna, on hageja omapoolsed liisinguandja kohustused liisingueseme liisinguvõtja kasutusse andmiseks täitnud. Hageja arvates on ebakohane kostja viide, justkui oleks hageja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu endale ise kahju põhjustanud. Kostja poolt esitatud viide kriminaalasjas nr 1-04-13 tehtud ringkonnakohtu otsuse punktile puudutab üksnes hageja endise töötaja M. Rosensteini vastututust hagejale tekitatud kahju hüvitamisel. Hageja asutusesiseste protseduuridega seonduv aga ei mõjuta liisinguvõtja ja kostja lepingulist vastutust. Hageja ei nõua kostjalt kahju hüvitamist, vaid võlgnevusse jäänud liisingu- ja viivismaksete tasumist. Kostja, allkirjastades enda nimel käenduslepingud ja liisinguvõtja nimel kapitalirendilepingud, andis nõusoleku lepingutes märgitud 3/ 7

2-01-270 summades krediidi saamiseks ja maksegraafikuks toodud summade tasumiseks, mistõttu nimetatud kohustused tuleb täita. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kuna kapitalirendilepingute objektiks olnud vara üle andmist ei toimunud ning vara olemas ei olnud, siis puudub TsK § 206 lg 2 ja 240 ja ENSV Rendiseaduse § 17 lg 1 kohaselt käendatav kohustus. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-04-13 on tuvastatud, et vara üleandmist ega vastuvõtmist ei toimunud. Kuna hageja ei ole rentnikule üle andnud lepingu objektiks olnud vara, ei pidanud rentnik täitma liisinglepingust tulenevaid kohustusi ka siis, kui leping oli kehtiv. Haginõue on ebamõistlikult suur, sest kostjal puudub sissetulek.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja MTOÜ on sõlminud - 28.09.2000 kapitalirendilepingu nr XXX, mille objektiks oli saeraam MBS75 (1997), - 31.08.2000 kapitalirendilepingunr XXX, mille objektiks oli kreissaeraam MBS 75 K67D (1999). Lepingute allkirjastamisel esindas ostjat OÜ MT kostja. Hageja sõlmis kostjaga 31.08.2000 käenduslepingu 31.08.2000 kapitalirendilepingust tulenevate kohsutuste käendamiseks. Hageja sõlmis kostjaga 28.09.2000 käenduslepingu 28.09.2000 kapitalirendilepingust tulenevate kohsutuste käendamiseks. Vara üleandmise kohta koostati 31.08.2000 akt, millega hageja volitas OÜ-t MT hageja nimel vara müüjalt vastu võtma. Akti allkirjastas ja vara kättesaamist kinnitas OÜ MT nimel kostja. Kriminaalasjas nr 1-04-13 on kostja jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmusele kaasaaitamises seoses sellega, et kostja sõlmis enda poolt juhitud ettevõtte esindajana hagejaga kapitalirendi lepingud, kuigi oli samal ajal teadlik, et tegelikult tema juhitud ettevõtted mingeid seadmeid ei saanud, mille tagajärjel finantseeris hageja varade ostmist, mida tegelikkuses ei eksisteerinudki. Hageja saatis MTOÜ 18.07.2001 teatise, mille kohasel luges lepingu ühepoolselt lõpetatuks alates 25.07.2001. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjaolu, et liisingulepingu objektiks olnud vara tegelikkuses üle ei antud, vabastab liisinguandja lepingu täitmise kohustusest. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vastavalt TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt TsK § 222 lg 2 kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kapitalirendilepingu rikkumisel on TsK § 222 kohaselt eelkõige kahjuks saamata jäänud liisingmaksed, sealhulgas saamata jäänud tulu, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui liisinguvara liisinguandjale lepingu ennetähtaegsel lõppemisel ei tagastata, ei arvestata vara väärtust kahjuhüvitisest maha. TsK § 183 sätestab, et lepingujärgsed vastastikused kohustused tuleb täita üheaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene teisiti. TsK § 183 kohaselt võis võlgnik esitada täitmise vastuväite keeldudes oma kohustuse täitmisest enne vastaspoole kohustuse täitmist. Pärast 01.07.2002 oli võlgnikul sama õigus VÕS § 111 lg 1 järgi. 4/ 7

2-01-270 Vastavalt TsK § 206 lg 1 käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 206, VÕSrakS § 12 lg 1 ja VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 2.4 kohaselt rentnik tasub lepingu makseid vastavalt maksegraafikule. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.4 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik viivitamatult vara liisingfirmale tagastama. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.3 sätestab, et kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt tulenevalt rentniku poolsest lepingu mittekohasest täitmisest, kuulub vara liisingfirma poolt võõrandamisele. Nimetatud vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras lepingu lõpetamise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhejndatud kulud, seejärel rentniku poolt lepingust tulenevalt tasumisele kuuluvad viivised, trahvid, lepingu lõpetamise hetkeni tasumata lepingu maksed ja kõik sellele järgnevate kalendrikuude maksegraafikujärgselt tasumisele kuuluvad lepingu maksed ning üksnes seejärel kannab liisingfirma järelejääva rahasumma rentniku arvelsukontole. Kohus leiab, arvestades kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.3, et TsK § 222 lg 2 alusel tuleb lugeda liisinguandja kahjuks kõiki maksegraafiku järgselt tasumata liisingmakseid ning lepingu lõppemiseni tasumata maksete eest sissenõutavaks muutunud viivist. Kui liisinguvara liisinguandjale lepingu ennetähtaegsel lõppemisel ei tagastata, ei arvestata vara väärtust kahjuhüvitisest maha. Hageja palub lepingu nr XXX alusel väjla mõista tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja viivise 2149,43 krooni (tl 10). Hageja palub lepingu nr XXX alusel väjla mõista tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni ja viivise 2358,07 krooni (tl 10). Maksegraafikust (tl 92) nähtub, et lepingu nr XXX alusel pidi rentnik tasuma sissemakse 116894,11 krooni ja seejärel igakuiseid makseid kokku 100176,04 krooni. Seega on hageja väitel maksetest tasumata 80 603,61 krooni. Maksegraafikust (tl 103) nähtub, et lepingu nr XXX pidi rentnik tasuma sissemakse 63 559,97 krooni ja seejärel igakuiseid makseid kokku 84 159,07 krooni. Seega on hageja väitel maksetest tasumata 65 806,5 krooni. Kostja ei ole eitanud, et liisinguvõtja jättis pärast sisseostumakse ja mõne kuu liisigmakse tasumist edasised maksed tasumata. Seega loeb kohus tõendatuks, et liisinguvõtjal jäi lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni. Viivise arvestusele ei ole kostja vastuväited esitanud, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 25.07.2001 oli liisinguvõtjal muutunud sissenõutavaks kohustus tasuda viiviseid lepingu nr XXX alusel 2149,43 krooni ja lepingu nr XXX alusel 2358,07 krooni. Kostja ei ole eitanud liisingulepingu ennetähtaegset lõpetamist liisinguandja poolt 25.07.2001. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine ei omanud tähendust kostja jaoks. Käenduslepingu p-st 3 ei tulene erandit käenduse aktsessoorsuse põhimõttest, mistõttu käenduslepingust tulenev nõue ei saa tugineda teistsugustele asjaoludele, kui põhivõlgniku vastu esitatav nõue. Liisinguandjal on õigus nimetatud summade tasumist nõuda TsK § 222 alusel käendajalt ka lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud liisinguvõtja kohustatud lepingut täitma, sest liisinguandja ei andnud üle liisinglepingute objektiks olnud vara. Kohus hindab kostja vastuväidet täitmise vastuväitena TsK § 183 alusel. Kohtuistungil on ka kostja möönnud, et kostja vastuväidet võib käsitleda muuhulgas täitmise vastuväitena, mille kohaselt ei pidanud liisinguvõtja täitma maksete tasumise kohustust kuni liisinguandja on täitnud vara üleandmise kohustuse. Kapitalirendilepignute üldtingimustest nähtub, et lepingute sõlmimise kord oli selline, et vara müüjalt vastuvõtmisel esindas liisinguandjat ostja. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 2.2 5/ 7

2-01-270 kohaselt sõlmib liisinguandja pärast sissemakse laekumist müüjaga ostu-müügi lepingu ja valmistab ette ning korraldab vara üleandmise liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Liisinguandja ei vastuta müüja poolt vara ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega liisinguvõtjale tekkinud kahjude eest. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 5.15 vara kasutamise piiratud võimalus või mittevõimalikkus ei vabasta liisinguvõtjat maksete tasumise kohustusest. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.1 esindab liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel liisingfirmat liisinguvõtja. Vara vastuvõtmisel lähtub liisinguvõtja liisingfirma poolt väljastatavast vara üleandmise-vastuvõtu aktist ja lepingust. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 3.1.1 tõendamaks liisinguvõtja õigust võtta müüjalt liisingfirma nimel vara oma valdusesse ja kasutusse, on liisingfirma kohustatud pärast maksegraafikujärgse sissemakse laekumist pangas asuvale liisingfirma arvelduskontole, allkirjastama liisinguvõtjale väljastatud vara üleandmise-vastuvõtu akti vormid. Vara üleandmisevastuvõtu akt on lepingu lisaks. Kapitalirendilepingute allkirjastamisel allkirjastas hageja ka liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktid, volitades liisinguvõtjat võtma müüjalt vastu liisingueseme valdus. Lepingud on liisinguvõtja poolt allkirjastanud liisinguvõtja seaduslik esindaja Tõnis Laud, kellele lepingute lisana väljastati hageja poolt liisinguesemete vastuvõtmiseks vajalikud hageja volitust sisaldavad üleandmisevastuvõtu aktid. Seega tegi hageja kõik endast oleneva, et täita oma kohustus oma liisingueseme liisinguvõtja valdusse andmiseks, kuid vara jäi ostjale üle andmata kostja enda süül. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.7 läheb varade müüjalt vastuvõtmise hetkest liisinguvõtjale üle varade valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 3.1.2 kohaselt on varade ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel liisinguvõtjal õigus ja kohustus muu hulgas tutvuda vara tehnilise seisukorraga ja hoolikalt kontrollida vara õiguslikku staatust (müüja omandiõigust varale). Vastavalt kapitalirendilepingute punktile 3.7.1 vastutab vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja kõigi varaga seonduvate ilmsete ja varjatud puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, kuivõrd need ei kuulu garantiieeskirjade alusel kõrvaldamisele või hüvitamisele müüja või vara valmistajatehase poolt. Liisinguvõtja kohustus tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.5 informeerima liisinguandjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vara kasutamise võimatusest. Liisinguvõtja ega käendaja ei ole tõendanud, et hagejat oleks liisingueseme üleandmisel toimunud võimalikest probleemidest informeeritud. Liisinguvõtja esitas hagejale liisingueseme üleandmist tõendavad üleandmise-vastuvõtu aktid, mistõttu puudus hagejal põhjus arvata, et liisingueseme kasutamisega võisid tekkida probleemid. Seejärel liisinguvõtja asus kapitalirendilepinguid täitma (tegema osamakseid). Kriminaalasjas nr 1-04-13 on kostja jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmusele kaasaaitamises seoses sellega, et kostja sõlmis enda poolt juhitud ettevõtte esindajana hagejaga kapitalirendi lepingud, kuigi oli samal ajal teadlik, et tegelikult tema juhitud ettevõtted mingeid seadmeid ei saanud, mille tagajärjel finantseeris hageja varade ostmist, mida tegelikkuses ei eksisteerinudki. Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli teinud kõik endast oleneva, et liisingulepingute objektiks olevat vara liisinguvõtjale üle anda, et kostja allkirjastas liisinguvõtja nimel teadlikult õigusvastase kasu saamise eesmärgil vara üleandmise akti, kuigi vara tegelikult üle ei antud ning jättis sel eesmärgil tahtlikult liisinguandjale vara puudumisest teatamata, on täitmise vastuväite esitamine nii liisinguvõtja kui käendaja vastuväitena vastuolus hea usu põhimõttega tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 108 kohaselt ning kostjal puudub õigus täitmise vastuväite esitamiseks.

6/ 7

2-01-270 Kostja teise vastuväite kohselt tekkinud kapitalirendilepingust tulenevat kohustust, sest vara ei antud üle. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et kapitalirendileping TsK mõttes on reaalne leping, siis hageja andis lepingu alusel raha üle müüjale, et omandada liisinguvõtja juhiste kohaselt liisinguese. Kapitalirendilepingust tulenevad kohustused ei lõppe vara puudumise korral ka TsK§ 240 kohaselt täitmise võimatusega. Kui liisinguvara puudumine selgub pärast lepingu sõlmimist, siis liisinguvõtja õiguskaitsevahendiks on täitmise vastuväite esitamine, kuid käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja on täitmise vastuväite esitamise õiguse hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja viivise 2149,43 krooni ja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni ja viivise 2358,07 krooni, kokku võlgnevuse summas 9357,31 eurot ja viivise summas 288,07 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMSrakS § 3 lg 1 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt 01.03.2005-31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni §-le 60 lg-le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1750 krooni ja haginõude suurendamisel hagi suurendamine 07.11.2002 riigilõivu 12000 kr. Hageja on haginõuet vähendanud. Kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõivu kostja vastu esitatud nõude suuruselt. Haginõude suurendamisel 07.11.2002 kuulus nõudelt 146 410 krooni tasumisele riigilõiv 9000 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 9000 krooni ehk 575,20 eurot.

Peeter Pällin Kohtunik

7/ 7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.