lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-34416/38

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 25.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-34416/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, Vestervalli tn 4 korteriühistu80121189(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-34416

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2011.a. Narva

Tsiviilasja number

2-10-34416

Tsiviilasi, hageja nõue

VESTERVALL KORTERIÜHISTU hagi Kreivald vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

945.49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja VESTERVALL KORTERIÜHISTU (registrikood 80121189), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Kostja Vladimir Kreivald (isikukood 36203270380), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Kohtuistung

18. oktoober 2011.a.

Vladimir

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata VESTERVALL KORTERIÜHISTU hagi Vladimir Kreivald vastu 381.48 euro nõudes.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus võib pool esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

2-10-34416 Hagiavaldus 16.07.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi aadressil XXX omanik. Majas, aadressil XXX on asutatud korteriühistu Vestervalli. Korteriühistu liikmete kohustused on sätestatud korteriühistu põhikirjas. Kostja ei ole täitnud põhikirja sätteid, mis väljendub selles, et ta ei soovi täies ulatuses maksta korteriühistu poolt esitatud arveid alates 2009.a. märtsist kuni 2010.a. märtsini. Alates 2010.a. märtsist on korter antud üürile, maksed on tasutud üürnike poolt arvete alusel, kuid varem tekkinud võlgnevust kostja ei soovi vabatahtlikult kustutada. Kostjale oli igakuiselt teada, missuguse summa ta pidi hagejale maksma, kuid kostja ei tasu makseid ega vaidlusta neid. Vastavalt arvetele moodustas kostja võlgnevus alates 2009.a. märtsist kuni 2010.a. märtsini 14 793.73 krooni ning viivised 2 293.41 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 14 793.73 krooni ning viivised 2 293.41 krooni. Hageja kirjalikus seisukohas kostja vastusele on teatanud, et kostja võlgneb hagejale 826.97 eurot. Kohtuistungil hageja vähendab haginõuet ning palub kostjalt välja mõista 381.48 eurot. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostjal oli korteriomandi XXX üürile andmisel korteriühistu esimehe Irina Rožinovaga suuline kokkulepe, et korteriühistu hakkab arveid esitama kostja üürnikule. Selle ajani kõik arved esitas korteriühistu kostja e-postile. Märtsist 2009.a. jättis hageja arved kostja e-postile esitamata ja hakkas kehtima suuline kokkulepe, mistõttu kostja oletas, et korteriühistu esitab arveid otse üürnikule OÜ Avantclub. Kuna kostjale mingeid arveid ei saabunud, siis ei ole kostja kohustatud tasuma korteriühistule mingeid summasid. Ainult märtsist 2010.a. hakkas hageja esitama arveid OÜ Avantclub aadressil ning üürnik tasub need arved õigeaegselt. 01.06.2011.a. tasus üürnik 500 eurot. Võlgnevus korteriomandi hooldamise eest tekkis hageja süül, kes ei täitnud oma kohustusi suulise lepingu järgi esitada arveid otse üürnikule, kuid kostja alates märtsist 2009.a. arveid ei saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna võlgnevus tekkis kunstlikult hageja hoolimatuse tõttu. Seetõttu ei tunnista kostja viiviste arvestust, kuna puudub kostja süü tekkinud olukorras. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostjale kuulu korteriomand majas XXX ja kostja on korteriühistu Vestervalli liige (t.l. 4). Pooled ei vaidle, et korteriühistu liikmete kohustused on reguleeritud lisaks seadusele korteriühistu põhikirja jaos III punktis 25 (t.l. 5-6). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Pooled ei vaidle, et alates märtsikuust 2009.a. kuni märtsikuuni 2010.a. kostja võlgnes hagejale

2(4)

2-10-34416 14 793.73 krooni ehk 945.49 eurot (t.l. 7). Kostja on esitanud tõendid, et 01.06.2011.a. on OÜ Avantclub tasunud 500 eurot korteriomandi teenuste eest märtsist 2009.a. kuni veebruarini 2010.a. esimese osa ning 05.08.2011.a. on OÜ Avantclub tasunud korteriomandi teenuste eest märtsist 2009.a. kuni veebruarini 2010.a. 445.49 eurot teine osa. Seega on tõendatud, et kostja korteriomandi teenuste eest on alates märtsikuust 2009.a. kuni märtsini 2010.a. tasutud kokku 945.49 eurot. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on võlgnevuse 945.49 eurot tasunud peale hagiavalduse esitamist. Kostja vaidleb viiviste nõudele 2 293.41 krooni ehk 146.57 eurot ajavahemiku alates märtsist 2009.a. kuni märtsini 2010.a. vastu, sest hageja ei ole kostjale esitanud arveid, milliste tähtajaks tasumata jätmise korral oleks hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on kinnitanud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe märtsis 2009.a., et korteriühistu kommunaalteenuste arveid hakkab korteriühistu esitama kostja üürnikule, kuid hageja arvates ei olnud pooled kokku leppinud mis ajast peaks hageja arveid hakkama esitama üürnikule. Hageja väidetel jätkas ta 2009.a. märtsist arvete esitamist kostjale e-postiaadressil (t.l. 88-100), kostja üürnikule hakkas hageja arveid edastama alates märtsikuust 2010.a. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja epostilt väidetavalt saadetud arved kostja epostile, oleksid kätte saadud kostja poolt. Kostja on veenvalt põhistanud, et ei temale ega tema üürnikule OÜ-le Avantclub korteriühistu arveid perioodi eest 2009.a. äarts kuni 2010.a. märts esitatud ei ole (t.l. 69-70). Kohus leiab, et hageja väide, et pooltevaheline suuline kokkulepe märtsis 2009.a. arvete esitamiseks kostja üürnikule ei sisaldanud tähtaega, mis ajast oleks pidanud arved olema esitatud ja seetõttu hageja hakkas arveid esitama kostja üürnikule alles aasta hiljem 2010.a. märtsikuust, ei ole veenev. Kuna pooled ei vaidle, et poolte vahel selline suuline kokkulepe oli arvete esitamiseks kostja üürnikule, siis kohus leiab, et kostja võis tõepoolest eeldada, et kokkuleppe alusel arved esitatakse kostja üürnikule. Kuna ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud arved korteriühistu majandamiskulude tasumiseks ajavahemiku eest märts 2009.a. kuni märts 2010.a., siis ei ole tõendatud hageja viiviste arvestus summas 146.58 eurot perioodi eest 2009.a. märts kuni 2010.a. märts, sest kui kostja ei ole saanud kätte temale saadetud arveid s.t. kostjale ei olnud teada, mis ajaks peab ta tasuma majandamiskulud, siis ei ole tõendatud, et kostja jättis oma kohustused

3(4)

2-10-34416 tähtajaks täitmata, samuti ei saa kohus kontrollida viiviste arvestamist tähtaegselt tasumata majandamiskuludelt, kui kostjale ei ole arveid esitatud, siis ei ole hageja viiviste nõue 146.58 eurot tõendatud. VÕS § 113 lg 4 alusel võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kuna kostja on põhjendatult vastu vaielnud viivise nõudele, siis ei ole hagejal olnud õigust arvestada kostjale viivist ajavahemiku eest märtsist 2009.a. kuni märtsini 2010.a. ning erinevate kohustuste katteks lugeda esmalt täidetuks viivise kohustuse ja alles siiis põhikohustuse. Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja võlgneb hagejale hagis nõutud kommunaalmaksed alates märtsikuust 2009.a. kuni märtsikuuni 2010.a. summas 381.48 eurot ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda tõendina kostja esitatud pangaväljavõtet, et ta on tasunud korteriühistule kommunaalteenuste eest kuni märtsini 2009.a., sest selle üle pooltele vaidlust ei ole ja kohtule ei ole esitatud nõuet kostjalt varasema võlgnevuse kohta (t.l. 66). Samuti ei hinda kohus OÜ Avantclub kontoväljavõtet ja arvet nr 4 , mis peaks tõendama, et alates märtsikuust 2010.a. esitatakse arveid OÜ-le Avantclub, sest selle üle pooled ei vaidle (t.l. 67-68). Kohus ei hinda hageja esitatatud tõendit teenustasu arveldustest ajavahemikul märtsist 2010.a. kuni detsembrini 2010.a. , sest poolte vahel ei ole vaidlust, et peale märtsi 2010.a. on kosta korteriomandi majandamiskulud tasutud (t.l. 101-102). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist kohtusse ning viiviste väljamõistmiseks ei ole hagejal õigust, sest kostja ei ole saanud kätte hageja esitatud arveid, siis kohus leiab, et hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane kui menetluskulud jääksid täielikult hageja enda kanda, sest hageja õiguste maksmapanekuks pidi hageja siiski pöörduma kohtusse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on õiglane jätta kummagi poole kantud menetluskulud poole enda kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja