Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 2-6) Hageja ja Ancober OÜ sõlmisid 16.05.2006 kasutusrendilepingu nr 260516AN, millega hageja kohustus omandama Ancober OÜ ülesandel ja huvides kaatri Bayliner 652 hinnaga 543 900 krooni ja andma selle Ancober OÜ kasutusse. Viimane kohustus maksma hagejale kaatri kasutamise eest tasu vastavalt maksegraafikule. Kasutusrendilepingust tulenevate Ancober OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 16.05.2006 käenduslepingu nr KÄ-260516AN, kus fikseeriti käendaja rahalise vastutuse maksimumsummana 572 726,70 krooni. Kuna Ancober OÜ ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 06.04.2009 kasutusrendilepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis kaatri viivitamatut tagastamist. Käesoleva ajani ei ole põhivõlgnik ega käendaja kaatrit tagastanud, samuti on tasumata lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt 260 556,57 krooni (16 652,60 euro) väljamõistmist põhivõlgnevuse (kaatri jääkväärtus 235 834,23 krooni ja tasumata kuumaksed 24 722,34 krooni), 125 000 krooni (7988,96 euro) väljamõistmist viivisenõude ja 37 520,14 krooni (2397,97 euro) väljamõistmist kahjunõude katteks. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus kokkulepitud määrast 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta ja viiviseid on arvestatud alates 22.04.2009 kuni 28.12.2010 (hagiavalduse koostamiseni), saades võlgnetavaks summaks 480 726,87 krooni, mida hageja vähendab 125 000 kroonini. Hageja kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus kaatri tagasisaamise ja võlgnevuse sissenõudmise eest kohtuvälises menetluses. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 423 076,71 krooni (27 039,53 eurot) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus (tl 46-47) Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et sai hageja nõudest teada alles kohtu kaudu. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi vastavasisulist nõuet võlgnevuse olemasolu kohta. Vastavalt käenduslepingule on hagejal kohustus teavitada käendajat põhivõlgniku vastu lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmise alustamisest. Selle kohustuse täitmata jätmisega on hageja lepingut rikkunud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hagi esitatud ainult tema kui käendaja vastu, sest tegemist on solidaarvastutusega ja ennekõike peaks nõue olema suunatud põhivõlgniku vastu. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millest on hagejale kahju tekkinud. Hagiga on kaasa pandud vaid üks arve, millel puudub igasugune info tehtud tööde kohta. Võlausaldaja peab tõendama kahju tekkimist. Kostja leiab veel, et sissenõudekulu ei ole käsitletav kahjuna, vaid nimetatud summat võiks käsitleda menetluskuluna, kuna arve esitaja on ka hageja esindaja. Kostja on valmis hageja ettepanekul asjas kompromissi sõlmima. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 49-50) Hageja ei nõustu kostja poolt vastuses esitatud väidetega. Kostjale on 13.10.2010 saadetud hageja esindaja poolt nõudekiri võlgnevuse tasumiseks. Samuti on kostjaga 15.10.2010 räägitud võla tasumisest ja vara tagastamisest telefoni teel. Kostjale sai selgitatud, et temal lasub käenduslepingust tulenev võlgnevuse tasumise kohustus, kuid kostja keeldus koostööst. Seega on hageja kostjat nõudest teavitanud nii kirjalikult kui suuliselt. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Antud

juhul on hageja otsustanud nõuda kohustuse täitmist ainult kostjalt, sest hagejale teadaolevalt on Ancober OÜ makseraskustes. Hageja on esitanud kohtule kahju tekkimist tõendava dokumendi, mis ei ole käsitletav õigusabikuluna, vaid sisaldab endas eelkõige kohtuvälist menetlust ehk vara otsimisteenust ja võimalusel selle tagastamist. Tegemist on kuluga, mis on hagejal tekkinud juba enne hagi esitamist, mistõttu ei saa olla tegu menetlusseadustikus sätestatud menetluskuluga. Hageja jääb enda juurde, et on kahjunõuet tõendanud ja põhistanud. Hageja ei ole nõus antud menetluse staadiumis sõlmima kostjaga kompromisse. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 27.09.2011 kohtuistung Hageja esindaja istungile ei ilmunud ja palus asja lahendada ilma hageja osavõtuta ning rahuldada hagi täies ulatuses (tl 55). Kostja Kaido Varkeli vande all antud seletuse kohaselt käendas tema Ancober OÜ kaatri laenu. Firmal tekkisid raskused ja võlgnevus panga ees. Pank avaldas survet, olles oma seisukohtades ja tähtaegades järeleandmatu. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid vaidleb vastu kahjunõudele. Samuti leiab kostja, et viivisenõue on põhjendamatult suur, mistõttu palub kostja viivist vähendada. Kohtu seisukoht

kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole eraldi kokku lepitud täiendavates kriteeriumites, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on automaatselt tekkinud käendaja vastutus alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Käenduslepingu p 1 ja VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna käenduslepingu p 2 ja VÕS § 65 lg 1 annavad võlausaldajale otsustamisvabaduse, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi, siis on võlausaldajal õigus otsustada, kas esitada nõue põhivõlgniku, käendaja või mõlema vastu.

lähtunud lepingus kokkulepitud määrast 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta (tegelikult on lepingujärgne viivis 0,5% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta) ja et viiviseid on arvestatud alates 22.04.2009 kuni 28.12.2010 (hagiavalduse koostamiseni), saades võlgnetavaks summaks 480 726,87 krooni, mida hageja vähendab 125 000 kroonini (7988,96 euroni). Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et viivisenõue on põhjendamatult suur ja palub seetõttu viivist vähendada. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivise kokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Antud juhul ei ole põhivõlgnik ega käendaja oma kohustust pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist (06.04.2009) üldse täitnud. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist ise vähendanud 125 000 kroonini (7988,96 euroni), mis on väiksem kui pool põhinõuet (260 556,57 krooni ehk 16 652,60 eurot), kusjuures hageja ei nõua lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt kuni selle täieliku täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kuna kostja taotles kohtult viivise vähendamist, siis on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Kostja on oma taotlust esitades jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid oma majandusliku seisundi kohta, et hinnata, kas hageja viivisenõue on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul õiguslikku alust hageja viivisenõuet vähendada. Kuivõrd viivise rakendumine on sõltunud võlgnikust enesest (lepingu mittekohane täitmine), siis on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 125 000 krooni (7988,96 eurot) viivisenõude katteks.

raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja ei teadnud ega pidanud teadma käenduslepingu sõlmimise ajal, et hageja (krediidiasutus) sõlmib kasutusrendilepingu täitmisele kohustamiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (inkassofirmaga), mis toob kostjale kaasa kahjuhüvitamise kohustuse. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju 37 520,14 krooni (2397,97 euro) väljamõistmiseks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.