Mildson Inkasso OÜ hagi Balkancar Impex OÜ vastu viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
275,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mildson Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Mildson Inkasso OÜ (registrikood 11337286, asukoht Päikese pst 53, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa; Kostja Balkancar Impex OÜ (registrikood 11072586, asukoht Vikerlase 14A, Tallinn), esindaja Alezandre Alexiev.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2011 otsus Mildson Inkasso OÜ hagis Balkancar Impex OÜ vastu viivise väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Mildson Inkasso OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.09.02.2010 esitas Mildson Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse Balkancar Impex OÜ vastu. 06.05.2010 jätkas Harju Maakohus Mildson Inkasso OÜ (hageja) poolt Balkancar Impex OÜ (kostja) vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses.
2.Vastavalt OÜ Best Trading Links ja hageja vahelisele 12.01.2009 nõude loovutamise lepingule on OÜ Best Trading Links loovutanud kõik kostjaga sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded ja kõrvalõigused hagejale.
3.12.02.2009 tasus kostja esialgsele võlausaldajale arve nr 232833 alusel 4674 krooni. Arve maksetähtaeg oli 25.04.2008. Müügilepinguga olid pooled kokku leppinud, et arvete tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis kajastub ka kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud arvel. Kostja oli tasumisega viivituses 293 päeva ning viivis on 6847 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 4674 krooni ehk 298,72 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hagi on õiguslikult põhjendamata. Arve nr 232833 on kehtiv ühekordse lepinguna ning sellel ei ole märgitud poolte õigusi ega kohustusi ja sanktsioone. Kostja oli Best Trading Links OÜ-ga kokku leppinud, et võla tasumine toimub osade kaupa hiljemalt 15.02.2009, mida kostja ka tegi. Kostjale tuli üllatusena 11.02.2009 hageja kiri 06.02.2009 Best Trading Links OÜ nõude loovutamisest. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.18.04.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 22,91 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7.Vaidlus puudub selles, et Best Trading Links OÜ ja kostja vahel olid lepingulised suhted ning kostjal oli võlausaldajale osaliselt tasumata arve nr 232833. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingule 12.01.2009 oli kostjal esialgsele võlausaldajale tasumata 4674 krooni.
8.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel.
9.Kostja väidab, et Best Trading Links OÜ-ga oli müügileping sõlmitud suuliselt ning suuliselt lepiti kokku ka selles, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa. Seda, et kostja on tasunud Best Trading Links OÜ-lt saadud kauba eest osade kaupa, tõendab kliendikaart (tlk 37). Seda tõendab ka kostja esitatud arve koopia (tlk 38), millel on tehtud märkused maksete tegemise kohta. Samas ei ole tõendatud, et Best Trading Links OÜ ja kostja vahel oli kokkulepe võla tasumiseks osade kaupa. Ainuüksi Best Trading Links OÜ kinnitus
selle kohta, millal kostja põhivõla tasus ei tõenda maksmise viisi osas kokkuleppe sõlmimist. Sellist kokkulepet Best Trading Links OÜ ja kostja vahel ei olnud, millise järelduse saab teha ka sellest, et Best Trading Links OÜ loovutas oma nõude kostja vastu 12.01.2009 hagejale. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Kostja rahaline kohustus, mis oli loovutatud hagejale, oli sissenõutav selle loovutamise ajal. Kostja teades nõude loovutamisest, mida ta on oma vastuses kohtule kinnitanud, maksis võla endisele võlausaldajale 12.02.2009. Kuna kostja kohustus oli muutunud sissenõutavaks 25.04.2008 ning kostja täitis kohustuse alles 12.02.2009, siis oli hagejal, saades nõude omanikuks 12.01.2009 lepinguga, õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist.
10.Kohus ei nõustunud hagejaga, et Best Trading Links OÜ ja kostja oleksid kokku leppinud viivise suuruses. Kohtule on esitatud Best Trading Links OÜ arve nr 232833, mille on allkirjastanud müüja. Kostja on arve kätte saanud ning kostja esindaja on 15.04.2008 suunanud äriühingu siseselt selle täitmisele. Hiljem on arvele lisatud mitmeid allkirju ja tehtud märkmeid. Kostja esindaja allkirja arvel ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 järgi otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Üldjuhul ei tähenda arve vastuvõtmine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-21-144-09.
11.Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab viivist alates 26.04.2008 kuni 12.02.2009. Võttes aluseks põhivõla suuruse 298,66 eurot (4673 krooni), on väljamõistetava viivise suuruseks 22,91 eurot (358,57 krooni). Perioodil 26.04.30.06.2008 viivitatud päevi 66 ja seadusest tulenev viivisemäär 11 % aastas = 5,91 eurot (92,54 krooni). Perioodil 01.07.-31.12.2008 viivitatud päevi 185 ja seadusest tulenev viivisemäär 9,5 % aastas = 14,37 eurot (224,80 krooni). Perioodil 01.01.-12.02.2009 viivitatud päevi 42 ja seadusest tulenev viivisemäär 8 % aastas = 2,63 eurot (41,22 krooni).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Kohus ei ole menetluse jooksul kordagi andnud mõista, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud või, et kohus kavatseb hagi rahuldada mõnel muul alusel kui see on hagis märgitud. Kohtuotsus on hagejale üllatav ja kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Selgitamiskohustuse täitmisel oleks hagejal olnud võimalik täiendavate tõenditega tõendada viivisemäära kokkulepet ning kohtuotsus ei oleks hagejale üllatav.
15.Kohus on hinnanud tõendeid valesti. Kohus on andnud hinnangu vaid kostja esitatud arvele, millel on hulganisti erinevaid märkusi. Hageja on esitanud arve, kus on esialgse võlausaldaja ja kostja esindaja allkirjad. Arvel on märgitud ka olulised müügilepingu tingimused ning poolte otsene tahe käsitleda seda lepinguna. Arve ei ole saadetud kostjale hiljem, vaid arve on allkirjastatud tehingu tegemisel ja kauba üleandmisel, st pooled
leppisid kokku tehingutingimused, fikseerisid need kirjalikult arvel kinnitades seda allkirjadega ning müüja täitis enda lepingulise kohustuse, st andis üle kauba. Kohus ei ole otsuse põhjendustes selgitanud, miks ei ole kohtu arvates poolte vahel kehtivat kokkulepet viivise kohta.
16.Arvel on kirjas, et tegemist on pooltevahelise lepinguga. Kostja on menetluses kinnitanud, et temale on siduvad arvel sätestatud tingimused. Seega on kostja omaks võtnud, et arvel sätestati kokkulepitud lepingutingimused. 18.09.2010 esitatud menetlusdokumendis kinnitab kostja, et poolte vahel kehtis arvel sätestatud omandireservatsiooni kokkulepe ja esialgne võlausaldaja oleks võinud esemete valduse välja nõuda. Kohus on hinnanud vaid kostja esitatud dokumentaalset tõendit ning andnud selle vale tõlgenduse. Tegemist ei ole kostja allkirjaga arve vastuvõtmise kohta, vaid allkiri kinnitab müügilepingu tingimustega nõustumist. Kohus ei ole menetluse jooksul andnud mõista, et käsitleb arvel olevat kostja allkirja arve vastuvõtmise kinnitamisena. Tähelepanuta on jäetud müügilepingu poolte selgesõnaline tahe lepingutingimuste suhtes ning see, et kostja on menetluses kinnitanud, et arvel sätestatud tingimused on temale siduvad.
17.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09 aluseks olnud asjaolud on erinevad käesolevast kohtuvaidlusest ning ei ole otseselt ülekantavad. Viidatud kohtulahendis oli poolte vahel sõlmitud kirjalik leping, kus sätestatud poolte tingimused. Hiljem saadeti kostjale arve, kus oli peal viivis 0,5% päevas. Viidatud lahendis asus riigikohus põhjendatult seisukohale, et ühepoolselt arve saatmine ja selle vastuvõtmise allkirjastamine ei tähenda TsÜS § 68 lg 2 või 3 kohast nõusolekut, kuna arvel on sätestatud uued lepingutingimused. Käesoleval juhul ei ole kostjale saadetud arvet uute lepingutingimustega peale lepingu sõlmimist.
18.Arve on allkirjastatud tehingu tegemisel ning sellele ongi märgitud lepingutingimused, mitte uued lepingutingimused. Pooled on allkirjadega kinnitanud, et tegemist on lepinguga ja selle tingimused on neile siduvad. Kostja on ka menetluses kinnitanud, et arvel sätestatud omandireservatsiooni kokkulepe on temale siduv. Seega on maakohus valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-144-09, järeldades, et arvel ei saagi lepingutingimusi sätestada. Viidatud lahendis on Riigikohus märkinud, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Käesoleval ajal ongi tegemist olukorraga, kus pooled on allkirjastanud lepingu, mitte pelgalt arve vastuvõtmise uute lepingutingimustega. Tegemist oli lepingu sõlmimise ja kauba üleandmisega Best Trading Links OÜ tegevuskohas, mitte kauba või arve hilisema saatmisega. Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsÜS § 68 lg 2 sätestatud tahteavaldusega ning kostja on ka ise pidanud lepingutingimusi endale siduvaks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et arvel on poolte selge soov lepingutingimustes kokku leppida ning tõlgendanud ebaõigesti Riigikohtu seisukohti.
19.Eeltoodud selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei teadnud hageja maakohtu menetluses, et ta peaks täiendavalt tõendama viivise kokkuleppe olemasolu. Maakohtu ebaõige tõendite hindamine ja TsÜS § 68 tõlgendamine viis maakohtu ka ebaõigesti VÕS § 113 sätestatud seadusest tuleneva viivisemäära kohaldamiseni. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja ei ole vastust apellatsioonkaebusele esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et Best Trading Links OÜ ja kostja leppisid arve nr 232833 põhjal kokku viivise suuruses. Maakohus on käsitlenud hageja sellekohast seisukohta ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet kogu ulatuses rahuldada. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega, hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Asjakohane on maakohtu viide Riigikohtu 17.12.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, milles tsiviilkolleegium on märkinud, et arve vastuvõtmine ei ole hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena ega TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otsese või kaudse tahteavaldusena, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.h nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Arve vastuvõtmine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Praeguses vaidluses selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning arvelt ei nähtu peale allkirja kinnitust kokkuleppe kohta. Viivisemääras kokkuleppe puudumise tõttu on maakohus lähtunud hagi osalisel rahuldamisel õigesti seadusejärgsest viivisemäärast. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Hageja mittenõustumine kohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
23.Vastuseks apellatsioonkaebusel selgitab kolleegium, et VÕS § 9 kohaselt loetakse leping sõlmituks vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutatud kokkuleppe. Kokkuleppe selgus tähendab seda, et poolte tahteavaldused peavad olema vastassuunalised ja üheselt mõistetavad. Kokkulepe peab sisaldama lepingu tingimusi niisuguses ulatuses, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 on nõusolekut lepingu sõlmimiseks võimalik väljendada ka teoga, milleks muuhulgas võib olla, nagu ka käesoleval juhul, arves näidatud hinna tasumine. Nõustumisest maksta saadud kauba eest müüja poolt küsitud hinda, ei saa aga teha kohest järeldust, et ostja on arve tasumisega andnud ühtlasi ka nõusoleku sõlmida kokkulepe arvel märgitud viivise tasumise kohustuse osas. Hinna tasumisest saab teha järelduse müügilepingu olemuslike tingimuste (müügiese ja hind) osas kokkuleppe saavutamise kohta, kuid viivise kokkuleppe sõlmimist see üksi ei kinnita. Viivise kokkuleppega nõustumist saaks lugeda teoga aktsepteerituks näiteks siis, kui arve saaja arvel näidatud viivise ära maksaks. Kuna kostja arvel märgitud viiviseid ei tunnista ning hageja pooltevahelise viivise kokkuleppe kohta tõendeid esitanud ei ole, puudub eeltoodu põhjal alus kostjalt lepingulise viivise tasumist nõuda.
24.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa lugeda arve alusel viivise kokkulepet sõlmituks, on hagejale üllatuslik, ei ole asjakohane. Tegemist oli kostja põhilise vastuväitega hagile ja seetõttu ei saa olla kohtu poolt kostja vastuväitega nõustumine hagejale ootamatu. Samuti ei ole kohtul kohustust selgitada võlanõuete menetlemisele spetsialiseerunud hagejale, et kostja vastuväide hageja nõudele võib olla põhjendatud. TsMS §-s 7 sätestatu kohaselt on pooled õigusemõistmisel kohtu ees võrdsed. TsMS § 5 kohaselt menetletakse tsiviilasju lähtudes kohtule esitaud asjaoludest ja nõudest ning vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.