Kohtuasja number
2-10-6272
Otsuse kuupäev
18.aprill 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
MIOÜ hagi BIOÜ viiviste nõudes
Hagihind
298,72 eurot (4 674 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MIOÜ (registrikood XXX XXX); Hageja seaduslik esindaja: Hannes T (XXX); Hageja lepinguline esindaja: Priit P (XXX); Kostja: BIOÜ (registrikood XXX XXX); Kostja seaduslik esindaja: AA (XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
17.märts 2011
Istungil osalenud isikud
Kostja esindaja AA
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista BIOÜ MIOÜ kasuks 22,91 eurot (358,57 krooni). Menetluskulud jätta kostja BIOÜ kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Vastavalt OÜ BTL ja MIOÜ vahelisele 12.01.2009 nõude loovutamise lepingule on OÜ BTL loovutanud kõik kostjaga sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded ja kõrvalõigused MIOÜ . Kostja tasus 12.02.2009 esialgsele võlausaldajale arve nr 232833 kogusummas 4 674 krooni. Arve maksetähtaeg oli 25.04.2008. Müügilepinguga olid pooled kokku leppinud, et arvete tähtaegselt
tasumata jätmisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis kajastub ka kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud arvel. Kostja oli tasumisega viivituses 293 päeva ning viivis on 6 847 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 4 674 krooni. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata. Arve nr XXX on kehtiv ühekordse lepinguna ning sellel ei ole märgitud poolte õigusi ega kohustusi ja sanktsioone. Kostja oli BTLOÜ-ga kokku leppinud, et võla tasumine toimub osade kaupa hiljemalt 15.02.2009, mida kostja ka tegi. Kostjale tuli üllatusena 11.02.2009 hageja kiri 06.02.2009 BTLOÜ nõude loovutamisest. Kohtu järeldused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et BTLOÜ ja BIOÜ vahel olid lepingulised suhted ning kostjal oli võlausaldajale osaliselt tasumata arve nr XXX. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingule 12.01.2009 oli kostjal esialgsele võlausaldajale tasumata 4 674 krooni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostja väidab, et BTLOÜ-ga oli müügileping sõlmitud suuliselt ning suuliselt lepiti kokku ka selles, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa. Seda, et kostja on tasunud BTLOÜ saadud kauba eest osade kaupa tõendab kliendikaart (t. lk 37). Seda tõendab ka kostja poolt esitatud arve koopia (t. lk 38), millel on tehtud märkused maksete tegemise kohta. Samas ei ole tõendatud, et BTLOÜ ja kostja vahel oli kokkulepe võla tasumiseks osade kaupa. Ainuüksi BTLOÜ kinnitus selle kohta, millal kostja põhivõla tasus ei tõenda maksmise viisi osas kokkuleppe sõlmimist. Kohus leiab, et sellist kokkulepet BTLOÜ ja kostja vahel ei olnud, millise järelduse saab teha ka sellest, et BTLOÜ loovutas oma nõude kostja vastu 12.01.2009 hagejale. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Kostja rahaline kohustus, mis oli loovutatud hagejale oli sissenõutav selle loovutamise ajal. Kostja teades nõude loovutamisest, mida ta on oma vastuses kohtule kinnitanud, maksis võla endisele võlausaldajale 12.02.2009. Kuna kostja kohustus oli muutunud sissenõutavaks 25.04.2008 ning kostja täitis kohustuse alles 12.02.2009, siis oli hagejal, saades nõude omanikuks 12.01.2009 lepinguga, õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist.
Kohus ei nõustu hagejaga, et BTLOÜ ja kostja oleksid kokku leppinud viivise suuruses. Kohtule on esitatud BTLOÜ arve nr XXX, mille on allkirjastanud müüja. Kostja on arve kätte saanud ning kostja esindaja on 15.04.2008 suunanud äriühingu siseselt selle täitmisele. Hiljem on arvele lisatud mitmeid allkirju ja tehtud märkmeid. Kohus leiab, et kostja esindaja allkirja arvel ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 järgi otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, so nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Üldjuhul ei tähenda arve vastuvõtmine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-14409. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab viivist alates 26.04.2008 kuni 12.02.2009. Võttes aluseks põhivõla suuruse 298,66 eurot (4 673 krooni), on väljamõistetava viivise suuruseks 22,91 eurot (358,57 krooni). Perioodil 26.04.-30.06.2008 viivitatud päevi 66 ja seadusest tulenev viivisemäär 11 % aastas = 5,91 eurot (92,54 krooni). Perioodil 01.07.-31.12.2008 viivitatud päevi 185 ja seadusest tulenev viivisemäär 9,5 % aastas = 14,37 eurot (224,80 krooni). Perioodil 01.01.-12.02.2009 viivitatud päevi 42 ja seadusest tulenev viivisemäär 8 % aastas = 2,63 eurot (41,22 krooni). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.