2-11-17219/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-21173 senti ning kanda nimetatud summa ELIAS arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Pank. ELIAS tasus 15.04.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 AS SEB Pank viitenumbriga 2900072369. ELItasus 19.07.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 15,98 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „ELIAS vs SP, isikukood XXXriigilõiv“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud 15.07.2011.a esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 485 euro põhinõude ja viivise nõudes. 06.05.2011.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite 23.05.2011.a. Kuna hageja soovis kostja vastuväite korral menetlusse jätkamist hagimenetluses Harju Maakohtus, lõpetas Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 04.07.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning andis asja üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Kohus määras 07.07.2011.a määrusega jätkata ELIAS Poolt SP vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma hagiavalduselt täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 20.07.2011.a kohtule hagiavalduse, mille kohus 14.09.2011.a määrusega menetlusse võttis kohustades kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 28.09.2011.a, milles ta võttis hagi õigeks. Samas teatas kostja, et tasumine saab toimuda vaid maksegraafiku alusel, kuna tal puudub peale lapsetoetuse muu sissetulek. Hageja esitas kostja vastuse suhtes 07.10.2011.a omapoolse kompromissettepaneku koos kompromisslepingu projektiga. Kohus märkis 10.10.2011.a pooltele saadetud kirjas, et kompromissleping peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud, mis edastatakse kohtule kinnitamiseks. Juhul, kui pooled kompromisslepingut hiljemalt 24.10.2011.a ei esita, lahendab kohus asja kostja õigeksvõtul põhineva otsusega hiljemalt 31.10.2011.a. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ühtlasi loobusid pooled edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 2 (4)

2-11-21173 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et ELIAS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. ELIAS tasus 15.04.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 AS SEB Pank viitenumbriga 2900072369. ELI tasus 19.07.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 15,98 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „ELIAS vs SP, isikukood XXXriigilõiv“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 31,96 eurot kanda ELIAS arvelduskontole nr XXX. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja menetluskulud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.