Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-24835
Tsiviilasi
FTOÜ (endine OÜ W hagi LEAS vastu kohustuse täitmise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamata jätmine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FTOÜ (endine OÜ W, registrikood XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: LEAS (registrikood XXX, XX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: [email protected]).
Kinnitada FTOÜ (hageja) ja LEAS (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 FTOÜ ja LEAS leppisid kokku tsiviilasjas nr 2-07-24835 menetluse lõpetamises. 1.2
FTOÜ ja LEAS leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda ning pooled loobuvad menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmisest.
1.3
FTOÜ ja LEAS kinnitavad, et käesoleva määruse jõustumisega loetakse kokkuleppeliselt ja tagasivõtmatult kõikidest vastastikustest menetluses esitatud asjaoludega, sh vaidlusaluse töövõtulepingu ja selle esemega seotud nõuetest loobunuks.
1.4
FTOÜ ja LEAS kinnitavad, et pooled tagavad, et nad ei ole ülalnimetatud nõudeid
kolmandatele isikutele loovutanud ja seda kohustust rikkuv pool hüvitab teisele poolele kolmandale isikule loovutatud nõude rahuldamisega seotud kulud ja muu kahju.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-24835.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool FTOÜ (endine
registrikood XXX) hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 500 krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti ning kanda see FTOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. AS FG tasus 02.07.2007.a hagiavalduselt 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest AS LE vastu“.
Jätta LEAS rahuldamata.
taotlus
apellatsioonkaebuselt
tasutud
riigilõivu
tagastamiseks
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruse peale, mis puudutab apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamata jätmise peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-07-24835, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-24835, milles hageja OÜ W nõuab kostjalt LEAS-lt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate puuduste kõrvaldamist. Käesolevas tsiviilasjas on Riigikohtu 30.09.2010.a otsusega nr 3-2-1-72-10 tühistatud varasemad Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2010.a ning Harju Maakohtu 10.03.2008.a otsused ning asi on saadetud uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Riigikohtu 30.09.2010.a otsusega on tsiviilasja hinnaks määratud 15 000 krooni. Riigikohus juhtis tähelepanu sellele, et hageja nõue on ebaselge. Riigikohus on leidnud, et hagejal tuleks oma hagi nõuet täpsustada. Harju Maakohus selgitas hagejale oma 12.11.2010.a saadetud pöördumises, et hagejal tuleb nõuet täpsustada ning andis selleks hagejale täiendava tähtaja. Kohus selgitas hagejale, et nõude täpsustamisel tuleb hagejal arvestada Riigikohtu poolt määratud tsiviilasja hinda. 27.01.2011.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse ning palus kohustada kostjat mõistlikul viisil kõrvaldama 10.04.2003.a. sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevad puudused W korterite nr 10 ja nr 11 heliisolatsiooni ning sadevete jooksu osas selliselt, et heliisolatsioon vastaks hageja nimetatud tasemele ja puuduks sadevete läbijooks. Hageja tõi oma hagiavalduses välja need konkreetsed toimingud, mis tema hinnangul kostjal teha tuleks ning palus kohustada kostjat teostama vastavad toimingud 12 nädala jooksul alates otsuse jõustumisest ja tähtaegselt otsuse täitmata jätmisel määrata kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 41 246 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määras. Eeltoodust lähtudes suurendas hageja oluliselt oma nõuet, kuid ei tasunud nõude suurendamise eest vajalikku riigilõivu. Kohus selgitas hagejale oma 02.02.2011.a pöördumises, et hagejal tuleb TsMS § 147 lg 3 alusel nõude suurendamise eest tasuda täiendavat riigilõivu või vähendada oma nõuet, arvestades Riigikohtu poolt määratud tsiviilasja hinda. Kohus andis hagejale aega täiendava riigilõivu tasumiseks või nõude Riigikohtu lahendiga vastavusse viimiseks 10 päeva alates kohtu pöördumise kättetoimetamisest. Kohtu pöördumine toimetati hagejale kätte 02.02.2011.a, kuid hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt ega hiljem riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega nõude täpsustust. Kohus kordas hagejale oma nõuet 18.03.2011.a saadetud pöördumises ning andis hagejale teistkordse tähtaja. Kohtu pöördumine toimetati hagejale kätte 18.03.2011.a, kuid vaatamata sellele ei ole hageja tasunud täiendavat riigilõivu ega täpsustanud oma nõuet, mistõttu jättis kohus 05.05.2011.a määrusega hageja 27.01.2011.a hagiavalduse täpsustuses toodud täiendava nõude läbi vaatamata ning luges hagi esitatuks esialgses suuruses ehk hagi hinnaga 958,67 eurot. Ühtlasi tegi kohus hagejale korduva trahvihoiatuse menetluse venitamise eest ning kohustas hagejat esitama nõude täpsustuse 30.09.2010.a otsusega kindlaks määratud tsiviilasja hinda arvestades hiljemalt 16.05.2011.a. Kohus tegi 01.09.2011.a täiendava kirja, milles kohustas hagejat ja kostjat esitama hiljemalt 10 päeva jooksul alates pöördumise kättetoimetamisest kohtule oma seisukohad menetluse edasise jätkumise kohta. Muu hulgas kohustas kostjat kohtule teatama, kas kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikuks menetluses. Hageja vastas kohtule 02.09.2011.a. Vastuses esitas hageja vastuväite nagu temast või esindajast sõltuks menetluse viibimine ning leidis, et kuivõrd hagejal puudub soov täiendavateks toiminguteks, tuleb õigeks pidada 05.05.2011.a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2. Lisaks märkis hageja, et käesoleval juhul on võimalik menetleda hagi mittevaralises osas nagu Riigikohus puuduste kõrvaldamise nõuet hindas ning ebaõige oleks siinkohal juhinduda hagi hinna määramisel otsuse täitmise viisi määramise taotlusest, ning varalise nõude osas saab hagi menetleda 958,67 euro ulatuses. Kostja 13.09.2011.a seisukohtades esitas kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 1 500 eurot. Taotlust põhjendas kostja
sellega, et kuna hageja nimel ei ole kinnisvara ning ühtlasi puudub hagejal huvi käesoleva tsiviilasja menetluse vastu, on kostjal kahtlused hageja sisulise tegevuse lõppemise osas. Hageja vaidles 15.09.2011.a vastuses tagatise tasumise vajalikkusele vastu. Kohus kohustas 20.09.2011.a määrusega FTOÜ-d tasuma kohtu deposiiti tagatise kostja menetluskulude katteks 1 500 eurot. Pooled esitasid 14.10.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja taotles apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et FTOÜ taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
AS FG tasus 02.07.2007.a hagiavalduselt 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest AS LE vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 500 krooni ehk 31,96 eurot kanda FTOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. LEAS taotles apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXX Nordea Pangas kandmist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus asub seisukohale, et LEAS taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni tuleb jätta TsMS § 150 lg 3 alusel rahuldamata, kuna see on tasutud eelnevas kohtuastmes. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.