Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ E hagi DG`i vastu võla nõudes 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni) Hageja OÜ E (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Ivo Nurga (OÜ Inolex, e-post [email protected]) Kostja DG (isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova (OÜ Emirlin Consult ÕB, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista DG`ilt põhivõlgnevus 1 223,10 (üks tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot ja 10 senti) eurot ja viivis 1 223,10 (üks tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot ja 10 senti) eurot OÜ E kasuks.
3.Välja mõista DG`ilt viivis 0,5% põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest alates 20.10.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni OÜ E kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) DG`i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-10-27160 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni), viivise 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni) ja viivise 0,5% iga viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude (1 223,10 eurot) tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 6, § 7, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1.
2.14.01.2010 sõlmisid hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) äriruumide üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Tallinnas Jõe 7 asuvad kontoriruumid. Üürilepingu p 2.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 6 000 krooni kuus, millele lisandusid kõrvalkulud. Üür ning kõrvalkulud tuli tasuda jooksva kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. Üürilepingu p 2.8 kohaselt oli üürnikul kohustus maksetega viivitamisel tasuda viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest (tl 125-132). 14.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kui üürnik võttis kohustuse vastutada kogu oma olemasoleva ja tulevikus tekkiva varaga üürilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
3.Hageja leiab, et kostja poolt 2010. a. märtsi lõpus etteteatamistähtaega järgimata esitatud üürilepingu ülesütlemisavaldus on tühine materiaalõiguslike asjaolude puudumise tõttu. Majanduslikud raskused ei ole üürilepingu erakorralise lõpetamise aluseks. Ülesütlemisavaldusest järeldus üürniku soov lepingu lõpetamiseks ning hageja käsitles avaldust lepingu korralise ülesütlemise avaldusena üürilepingu p 4.6 tähenduses. Hageja luges lepingu lõppemise päevaks 30.06.2010. a. Sellest teavitas hageja kostjat 31.03.2010. a. Kostja hageja seisukohtadele vastuväiteid ei esitanud, kuid alates 01.04.2010. a. jättis üürilepingust tulenevad kohustused täitmata. Üüritud ruume ei ole kostja hagejale nõuetekohaselt tagastanud pärast lepingu lõppemist. Kostja poolt hagejale makstud tagatisraha 10 000 krooni tagastamisele ei kuulu, kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, seega jääb tagatisraha nõuete katteks hagejale.
4.Vastusena kostja seisukohtadele leiab hageja, et üürileping ei ole tüüptingimustega leping. Kostja ei olnud tarbija ning lepingutingimused olid poolte vahel läbiräägitud. Lepinguga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, poolte õigused ja kohustused on tasakaalus. Üürilepingu punktis 2.8 sätestatud viivise määr 0,5% on mõistlik ning üürilepingute puhul tavaline. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja selgitab, et ta teatas 26.03.2010. a. kirjalikult VÕS § 313 lg-le 3 viidates hagejale üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 26.03.2010. a. (tl 46) Selle hetkeni olid kostja poolt tasutud kõik arved õigeaegselt. Hageja eiras ülesütlemise avaldust ning saatis 31.03.2010. a. kostjale omapoolse vastuse (tl 49). Üürileping tuleb lugeda lõppenuks alates 26.03.2010. a., seega ei saa kostjal olla võlga hageja ees.
2-10-27160
9.Kostja leiab, et majanduslikud raskused on erakorralise ülesütlemise aluseks olev ning poolte jaoks ettenägematu asjaolu. Kostja tegeles FIE-na ning võttis ruumi üürile lillekauplusena. Lillede müük ei toonud kostjale eeldatavat tulu ja mõttetu oli jätkata ruumide üüri ning võlgade kogumist hageja ees. Majanduslikud raskused tähendavad alati eelkõige seda, et poolel ei ole võimalik jätkata lepingulisi suhteid. Seoses raske majandusliku olukorraga oli kostja tegevus FIE-na peatatud 01.11.2010. a. kuni 01.01.2011. a., alates XXX. a. on kostja äriregistrist kustutatud. Materiaalsete raskuste ning ebapiisava ruumide valve tõttu muutus lepingu täitmine kostja jaoks võimatuks. Sissetungide tõttu pidi kostja regulaarselt tasuma ukselukkude vahetuse eest.
10.Faktiliselt lõpetas kostja ruumide kasutuse 26.03.2010. a ning tagastas 07.04.2010. a. hagejale posti teel kõik üüritud ruumide võtmed (tl 47, 48).
11.Üürilepingu tingimus, mis kohustab üürnikku tasuma üürileandjale viivist, on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel, sest kahjustab kostjat ebamõistlikult.
12.Lepingu sõlminud FIE DG on äriregistrist kustutatud alates XXX. a. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses (tl 35-37). Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2010. a. üürilepingu (tl 125-132). 26.03.2010. a. esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 26.03.2010. a. (lk 72). 31.03.2010. a. teatas hageja kostjale, et materiaalsed raskused ei ole lepingu erakorralise lõpetamise aluseks ning hageja loeb lepingu lõpetatuks 30.06.2010. a. (lk 73). Poolte sisuline vaidlus rajaneb sellel, kas kostjal oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, viidates majanduslikele raskustele.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud säte ei välista lepingu ülesütlemist ka siis, kui ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest. Kuid erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid erakorraline, poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu lepingu täitmine muutub ühe lepingupoole jaoks võimatuks. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast peab sellisel juhul üürniku huvi lepingu lõppemise vastu ületama ülekaalukalt hageja huvi üürilepingu jätkamise vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2010 otsus asjas nr 3-2-1-84-10, punkt 12). Eelnevalt viidatud lahendi punktis 11 on Riigikohus sedastanud, et olenevalt asjaoludest võivad majanduslikud raskused olla üürilepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 313 lg 1 järgi. Samas on Riigikohus viidanud, et sellised
2-10-27160 majanduslikud asjaolud peavad olema ettenägematud ning seda peab tõendama kostja. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Üksnes väide, et kostja lillemüük ei toonud kostjale eeldatavat tulu, ei saa olla lepingu ülesütlemise aluseks. Iga uue ettevõtte loomisega kaasneb äriline risk, mis on prognoositav ning mida tuleb arvesse võtta äriplaani koostamisel. Antud juhul alustas kostja lillemüüki üüritud pinnal 14.01.2010. a. ning veidi enam kui kaks kuud hiljem, 26.03.2010. a., teatas kostja hagejale lepingu ülesütlemisest seoses majandusraskustega. Asjaolu, et uus ettevõte ei tooda esimese kahe kuu jooksul tegevuskulude katmist võimaldavat tulu, ei saanud olla kostjale ettenägematu. Kostja pidi selle riskiga arvestama enda tegevuse planeerimisel. Seega ei saanud majanduslikud raskused olla üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
18.Lepingu ülesütlemisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tähenduses. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et hageja on õiguspäraselt tõlgendanud kostja 26.03.2010. a. avaldust kui avaldust lepingu korraliseks ülesütlemiseks 3 kuulise etteteatamistähtajaga. Avaldusest nähtub selgelt kostja tahe lepingu lõpetamiseks. Nii VÕS § 312 lg 1 järgi korraline kui ka lepingu punkt 4.6 (lk 131) järgi erakorraline ülesütlemine oli võimalik vaid 3 kuulise etteteatamistähtaja järgimisel. VÕS § 311 lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega loeb kohus, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 30.06.2010. a.
19.Lepingu punktide 2.1, 2.2 ning 3.1.2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale üüri ning kõrvalkulusid. Menetluse käigus on tuvastatud, et alates 01.04.2010. a. kostja seda kohustust ei täitnud. Seda asjaolu kostja vaidlustanud ei ole. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punktis 2.8 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud tingimus ei ole tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Tingimusega ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest ning lepingutingimus ei piira ühe poole õigusi ja kohustusi lepingu eesmärgi saavutamist ohustavalt. Tegemist oli mõlema poole majandustegevuses sõlmitud lepinguga. Sellistes lepingutes on kokkulepe viivise tasumise kohta tavapärane, samuti ei ole kohtu hinnangul viivisemäär ebamõistlikult kõrge.
20.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad üüri ja kõrvalkulude eest (tl 74-81). Kostja on jätnud tasumata lepingujärgsed maksed 01.04.2010. a. kuni lepingu lõppemiseni 30.06.2010. a. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni). Summade väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, et kostja on FIE-na äriregistrist kustutatud alates XXX. a. FIE ei ole juriidiline isik ja eraldiseisev õigussubjekt, kelle õigusvõime lõpeks registrist kustutamisega TsÜS § 45 lg 2 järgi. Äriseadustiku § 78 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
21.Lepingu punkt 2.8 ja VÕS § 113 lg 1 järgi oli kostjal kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas. 06.12.2010. a. seisuga oli hageja viivisenõue 21 830,69 krooni (t lk 83), hageja nõuab viiviste väljamõistmist põhivõla ulatuses, summas 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni). TsMS § 367 alusel taotleb hageja lisaks viiviste väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivist tasunud. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud
2-10-27160
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses (100 %) kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.