OÜ E avaldus EOÜ vastu eksitavalt sarnase ärinime kasutamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja OÜ E (registrikood XXX; asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Tarmo End (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Asjast puudutatud isik EOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Keelata EOÜ-l OÜ E õigusi rikkuva tegevusena kasutada ärinime „E“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue
1.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 24.04.2011 avalduse EOÜ vastu, mille kohaselt palub keelata EOÜ-l oma ärinimes kasutada sõna „E“, kohustada EOÜ-d muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et tema ärinimi ei sisalda sõna „E“ ja määrata EOÜ-le tähtaeg ärinime ja sellega seoses põhikirja muutmise avalduse esitamiseks äriregistri pidajale. Menetluskulud palub avaldaja jätta poolte endi kanda
Avaldus kohaselt on avaldaja Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse kantud 30.09.2005, osakapital 40 000 krooni, asukoht Tallinn. Avaldaja põhitegevusalaks on ehitamine, Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood XXX: elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Avaldaja omab oma põhitegevusala kohta registreeringut ka majandustegevuse registris (MTR), registreeringu nr XXX. Lisaks tegutseb avaldaja järgnevatel ehitamisega seotud tegevusaladel EMTAK koodide ja MTR tegevusalade ning nende registreeringu numbrite järgi: EMTAK kood XXX: ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine, MTR-s registreeritud tegevusalade järgi: omanikujärelevalve (reg. nr XXX), ehitiste ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX), ehitusjuhtimine (reg. nr XXX), projekteerimine (reg. nr XXX),
ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX); EMTAK kood XXX: Muud insenertehnilised tegevusalad, MTR-s registreeritud tegevusalade järgi: ehitiste ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX), ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX).
3.31.03.2011 kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse EOÜ, osakapital 2 500 eurot, asukoht Tallinn. Puudutatud isiku põhitegevusalaks on samuti ehitamine, EMTAK kood XXX: elamute ja mitteeluhoonete ehitus, mille kohta omab puudutatud isik ka MTR-s registreeringut nr XXX.
4.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku ärinimi „EOÜ“ ei ole selgesti eristatav avaldaja ärinimest „Osaühing E“ ja on seega eksitavalt sarnane ega vasta ÄS § 11 lg-st 2 tulenevale nõudele ning rikub avaldaja ainuõigust oma ärinimele (ÄS § 15 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll registrisse kantud ärinimega täielikult identne, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Ärinimede eristatavuse hindamisel ei võeta aluseks äriühingu õiguslikule vormile viitavat täiendit „osaühing“ või selle lühendit „OÜ“ ning selle paiknemist ärinimes, samuti ei taga eelnimetatud täiendid või nende asukoht ärinimes ärinimede eristatavust. Ärinimede eristatavuse kontrollimine põhineda üksnes ärinimede endi võrdlemisel ning selle alusel antaval abstraktsel hinnangul. Samuti tuleb ärinimede eksitatavuse selgitamisel hinnata nime mõju kolmandatele isikutele arvestades viimaste vastuvõtmise võimet tavalise tähelepanelikkuse juures. Avaldaja on seisukohal, et mõlema ärinime kirjapildid mõjuvad kolmandatele isikutele eksitavalt sarnasena ega ole selgelt eristatavad, kuna liitsõna „E“ ja väljamõeldud tähis „E24“ mõjuvad kirjapildis tavalise tähelepanelikkuse juures pigem samasena kui eristuvana. Liiati on puudutatud isiku ärinimes numbriline liide „24“ kokkukirjutatud sõnaga „E“, mis muudab ärinimede kirjapiltide eristamise teineteisest veelgi raskemaks. Lisaks ei oma number „24“ selliselt liitsõnale nö otsakirjutatult mitte mingit tähendust, mis küll ei välista selliselt numbri kasutamist ärinimes, kuid avaldaja arvates antud juhul ei muuda see puudutatud isiku ärinime piisavalt selgelt eristatavaks avaldaja ärinimest ja on eksitav. Lisaks jätab selliselt numbri lisamine mulje nagu oleks seda tehtud selge eesmärgiga pigem võimalikult vähe eristuda ja võimalikult palju sarnaneda juba varem äriregistrisse kantud ärinimele „E“. Avaldaja arvates tuleb samuti arvesse võtta asjaolu, et tavaliselt pikkade liitsõnade puhul nende lugemisel, eelkõige kiirel lugemisel, pööratakse enam tähelepanu sõna algusele kui lõpuosale. Liitsõna „E“ koosneb neljateistkümnest tähest, lisades sellele ainult kahekohalise numbri „24“, mis visuaalselt on võrreldes liitsõna endaga väga lühike, võib nii väike ärinimede erinevus jääda täiesti tähelepanuta kolmandatelt isikutelt oodatava tavapärase tähelepanelikkuse juures ja seega ärinimede kirjapildid mõjuda eksitavalt sarnasena. Eeltoodust tulenevalt avaldaja arvates ei muuda puudutatud isiku poolt avaldaja ärinimele „E“ lisatud number „24“ piisavalt selgesti eristatavaks puudutatud isiku ärinime „E24“ varem äriregistrisse kantud avaldaja ärinimest „E“, kuna kirjapildis ei mõju need nimed selgelt eristuvatena, vaid on pigem eksitavalt sarnased.
5.Kuigi ÄS § 11 lg-st 2 tulenev ärinimede selge eristatavuse nõue ei laiene äriühingute aadressidele, tegevusaladele ega muudele äriühingute tegevusega seotud asjaoludele, peab avaldaja siiski vajalikuks märkida, et lisaks ärinimede eksitatavale sarnasusele, on pooltel identne ka alljärgnev: mõlema äriühingu õiguslikuks vormiks on osaühing, mõlema äriühingu osakapitaliks on 2 500 eurot (40 000 krooni), mõlema äriühingu asukoht on Tallinn, mõlema äriühingu põhitegevusalaks on ehitamine. Avaldaja arvates nimetatud asjaolud koosmõjus eksitavalt sarnaste ärinimedega raskendavad kolmandatel isikutel eristamist üht äriühingut teisest, mis oleks välistatud selgelt eristatavate ärinimede olemasolu korral. Liiati mõlemad äriühingud konkureerivad samas tegevuspiirkonnas (turul), samas tegevusvaldkonnas (ehitamine) ning samade potentsiaalsete klientide pärast. Seega eksitavalt sarnased ärinimed võivad tekitada probleeme ja segadust mõlemale poolele nende majandustegevuses, eelkõige suhetes kolmandate isikutega- klientidega ja koostööpartneritega, kes võivad eksitavalt sarnaste ärinimedega äriühingud omavahel segi ajada. Samuti võib see põhjustada kõlvatud konkurentsi konkurentsiseaduse (KonkS) §-de 50 ja 51 tähenduses, kuivõrd ühe või teise ärinime kaudu
majandustegevuses avaldatav teave võib jätta eksitava mulje selle kohta, milline äriühingutest on tegelikult teenuse või kauba pakkujaks, mis omakorda loob võimaluse eksitavalt sarnase ärinime varjus põhjendamatu kasu saamiseks. Ärinimi peab olema valitud kooskõlas heade äritavadega ning vastama äriseadustikus ettenähtud nõuetele. Kuna avaldaja ärinimi on äriregistris registreeritud juba alates 2005 ja puudutatul isikul oli võimalus seda kontrollida äriregistris enne äriühingu asutamist, siis avaldaja leiab, et puudutatud isiku selline ärinime valik võib olla suunatud konkurentsieelise saavutamisele.
6.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et puudutatud isiku ärinimi „EOÜ“ on eksitavalt sarnane avaldaja ärinimega „Osaühing E“ ning seega vastuolus ÄS-i § 11 lg-st 2 tulenevale ärinimede selge eristatavuse nõudele. ÄS § 15 lg-st 1 tuleneb ettevõtja ainuõigus oma ärinimele, mis muu hulgas tähendab seda, et ettevõtjal on õigus keelata VÕS § 1055 alusel teistel äriühingutel kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle sõna kasutamine välistab ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Mistõttu palub avaldaja tuginedes ÄS § 15 lg-le 1 ja VÕS § 1055 lg-le 1 keelata puudutud isikul kasutada oma ärinimes sõna „E“, kuna selle sõna kasutamine välistab ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Kuna ärinime muutmise kohustuslikuks eelduseks on äriühingu põhikirja muutmine, palub avaldaja kohustada EOÜ-l muuta vastavalt oma põhikirja ning esitada selleks ärinime ja põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale selleks määratud tähtaja jooksul. Asjast puudutatud isiku vastuväited
7.Asjast puudutatud isik ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 475 lg 1 p 17, § 477 lg 2, äriseadustik (ÄS) § 15 lg 1 ja avaldaja avaldusest hagita menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised ei ole avaldanud soovi endi ärakuulamiseks, samuti ei ole asjast puudutatud isik esitanud kohtule vastuväiteid avaldusele.
9.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et avaldaja on Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse kantud 30.09.2005, osakapital 40 000 krooni, asukoht Tallinn. Avaldaja põhitegevusalaks on ehitamine, Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood XXX: elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Avaldaja omab oma põhitegevusala kohta registreeringut ka majandustegevuse registris (MTR), registreeringu nr XXX. Lisaks tegutseb avaldaja järgnevatel ehitamisega seotud tegevusaladel EMTAK koodide ja MTR tegevusalade ning nende registreeringu numbrite järgi: EMTAK kood XXX: ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine, MTR-s registreeritud tegevusalade järgi: omanikujärelevalve (reg. nr XXX), ehitiste ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX), ehitusjuhtimine (reg. nr XXX), projekteerimine (reg. nr XXX), ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX); EMTAK kood XXX: Muud insener-tehnilised tegevusalad, MTR-s registreeritud tegevusalade järgi: ehitiste ekspertiiside tegemine (reg. nr XXX), ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (reg. nr
XXX).
Asjast puudutatud isik on kantud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 31.03.2011, osakapital 2 500 eurot, asukoht Tallinn, põhitegevusala ehitamine, EMTAK kood XXX: elamute ja mitteeluhoonete ehitus, mille kohta omab puudutatud isik ka MTR-s registreeringut nr XXX
10.Antud asjas on avaldaja nõudeks tuvastada, kas ärinimi „OÜ E“ on eksitavalt sarnane avaldaja ärinimega „E OÜ“.
11.Asjast puudutatud isik ei ole kohtule kirjalikke ega suulisi vastuväiteid esitanud. Tulenevalt TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 30 sätestab, et juriidilisel isikul on nimi, mis peab
teda eristama teistest isikutest. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et nime eristatavus on keskne nõue kõigi juriidiliste isikute nimede osas. ÄS § 7 sätestab, et ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Vastavalt ÄS § 11 lõikele 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime valiku piiranguid reguleerib ÄS § 12, mille lõike 1 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas ning mille lõige 2 näeb ette, et ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
13.Kohus leiab, et kahe ärinime üksteisega eksitava sarnasuse tuvastamine on fakti küsimus, mille üle otsustamisel tuleb muuhulgas võrrelda ettevõtjate õiguslikku vormi, nimede kirjapilti ja hääldust, samuti nime koostisosasid ehk täiendeid. Ärinime selge eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all (Riigikohtu 02.02.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-157-05, p 12). Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega täielikult kokkulangev, kuid on sellega eksitavalt sarnane.
14.Kohus leiab, et ärinimede eristuvuse tuvastamisel tuleb eeskätt võrrelda eksitavaid nimesid ning anda nendele abstraktne hinnang, kuna ülalviidatud äriseadustiku ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest ei tulene, et ärinime eristuvuse hindamisel tuleks arvestada ettevõtte tegevusala või muid täiendavaid faktoreid. Oluline on ainuüksi eristuvuse fakt ise. Käesolevas tsiviilasjas tuleb seega võrrelda avaldaja varasemat ärinime „OÜ E“ asjast puudutatud isiku hilisema ärinimega „EOÜ“.
15.Kohus leiab ärinimede „OÜ E“ ja „EOÜ“ võrdlemisel, et asjast puudutatud isiku ärinimi on avaldaja ärinimega eksitavalt sarnane, mistõttu asjast puudutatud isiku ärinimi ei ole eristuv. Asjaolu, et asjast puudutatud isiku ärinimes on kasutatud numbrikombinatsiooni „24“ ei muuda asjast puudutatud isiku ärinime eristuvaks. Samuti on mõlemad äriühingud õiguslikult vormilt osaühingud ja tegutsevad ehitamisega. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et mõlema ärinime kirjapildid mõjuvad kolmandatele isikutele eksitavalt sarnasena ega ole selgelt eristatavad, kuna liitsõna „E“ ja väljamõeldud tähis „E24“ mõjuvad kirjapildis tavalise tähelepanelikkuse juures pigem samasena kui eristuvana. Liiati on puudutatud isiku ärinimes numbriline liide „24“ kokkukirjutatud sõnaga „E“, mis muudab ärinimede kirjapiltide eristamise teineteisest veelgi raskemaks.
16.Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud avaldaja nõue keelata asjast puudutatud isikul avaldaja õigusi rikkuva tegevusena ärinime „E24“ kasutamine ning antud osas tuleb avaldaja hagi rahuldada.
17.ÄS § 15 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue kohustada E OÜ-d muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et tema ärinimi ei sisalda sõna „E“ on ärinime kaitsmine hagimenetluses. ÄS § 15 sätestab, et hagita menetluses võib kohus keelata ärinime kasutamise, mitte kohustada seda muutma.
18.ÄS § 59 lg 5 sätestab, et kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Kohtupraktikast tuleneb, et ärinime eksitava sarnasuse korral on registripidajal võimalik ÄS § 59 lõikele 5 tuginedes määrata tähtaeg nime muutmiseks, kui isiku põhikirja mõni säte on vastuolus seadusega. Kui rikkuja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada juriidilisest isikust rikkuja sundlõpetamise, samuti rikkujat trahvida. Sellisel juhul on sundlõpetamise aluseks TsÜS § 40 lg 1 p 3 või p. 4 (Riigikohtu 30.03.2006
lahend nr 3-2-1-4-06, p 38, p-d 40-41). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et ka antud asjas on registripidajal võimalik määrata asjast puudutatud isikule tähtaeg põhikirja muutmiseks.
19.TsMS § 172 lg1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuna avaldaja taotles menetluskulude jätmist menetlusosaliste enda kanda, siis tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.