Julianus Inkasso OÜ hagi M J`i vastu võlgnevuse 1063.61 euro (16 641.88 krooni) nõudes. Hagihind 531.84 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Julianus Inkasso OÜ, reg.kood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Esindaja: Ene Solovjov, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected] KOSTJA M J, isikukood xxxx, elukoht xxxx Esindaja: van.adv.vanemabi Irina Gromtsev, OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Hagihind
531.84 eurot
Suuline menetlus
istung 21.09.2011.a.
RESOLUTSIOON:
Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi M J`i vastu võlgnevuse 1063.61 euro (16 641.88 krooni) nõudes, täielikult. Välja mõista M J`ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevuse katteks 531.84 /viissada kolmkümmend üks 84/ eurot ja viiviste katteks 531.77 /viissada kolmkümmend üks 77/eurot. Hageja menetluskulud jätta M J`i kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg7).
1.Julianus Inkasso OÜ on 21.06.2010.a. esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M J`lt võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite, millest tulenevalt on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.09.2010.a. määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ning OÜ Julianus Inkasso nõue M Ji vastu üle antud Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (t.lk 5).
2.07.10.2010.a. on hageja Julianus Inkasso OÜ esitanud hagiavalduse (t.lk 10-12). Hagiavalduse kohaselt on AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud 17.01.2007.a. liitumisleping nr 1594595 ja järelmaksuga müügileping nr 1594595, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on kinnitanud enda allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008.a. kostja vastu oleva nõude põhisummas 8321.44 krooni Julianus Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevale mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 8321.44 krooni ja viivised summas 8320.44 krooni (arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine- võla põhisumma jääk x viivitatud päevad x 0,15%. Põhisumma jääk 2250 krooni, viivise algus 18.07.2008 (arvestatud alates viimase osamakse tähtajast), viivise lõpp 21.06.2010, viivis kokku 2372.63 krooni ning põhisumma jääk 6071.44 krooni, viivise algus 18.05.2007 (arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast), viivise lõpp 21.06.2010, viivis kokku 10291.09 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 8320.44 krooni. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 8321.44 krooni ja viivised summas 8320.44 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hagi on esitatud VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 alusel ning hagiavaldusele on lisatud tõenditena - ärakirjad lepingutest, ärakiri teenuste kasutamise üldtingimustest, ärakiri teatisest nõude loovutamise kohta ja võlateatistest ning ärakirjad kostjale esitatud arvetest.
3.12.11.2010.a. on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele (t.lk 50-53), mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostjal on hagile nii formaalsed kui ka põhimõttelised vastuväited.
3.1.Hagiavalduse kohaselt tekkisid nõuded kostja vastu kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused vahel 17.01.2007.a. sõlmitud liitumis-ja järelmaksulepingu alusel. Hageja väidab, et nõudeõigus kostja vastu on tekkinud liitumislepingu alusel kostjale esitatud arvete alusel ning,
et nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 18.05.2007.a. Nõude sellest ajast sissenõutavaks muutumist kinnitab ka see, et sellest ajast arvates on hageja arvestanud viivist. Kui eeldada, et hagiavalduse juurde lisatud arved on õiged, siis arvete kohaselt muutusid nõuded kostja vastu sissenõutavaks vastavalt- 01.02.2007 arve alates 19.02.2007; 01.03.2007 arve alates 19.03.2007; 01.04.2007 arve alates 19.04.2007 ja 01.05.2007 arve alates 19.05.2007. Kostja ei nõustu ka järelmaksulepingu alusel kostja vastu esitatud nõudega, sest hageja ei ole järelmaksulepingu alusel kostjale arveid esitanud. Kuigi müügilepingu kohaselt pidi tasumine toimuma osamaksete alusel, siis tegelikult kogu müügihind tasuti sularahas, mille kinnitamiseks on selle kohta esitatud arve 17.01.2007 nr M0700018818 (arvel toodud maksetähtajaks on 17.01.2007). Kuna hageja nõue tuleneb tehingust, siis tulenevalt TsÜS §-st 147 lg 1,2 oleks hageja pidanud hagi kostja vastu vastavalt arvetele, s.o 17.01.2007 arve osas esitama hiljemalt 28.01.2010; 01.02.2007 arve osas hiljemalt 19.02.2010 ja edasi ning viimase arve osas hiljemalt 19.05.2007. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.06.2010.a. Kostja taotleb hageja nõuetele aegumise kohaldamist.
3.2.Hageja ei ole tõendanud temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimist. Kostja ei ole nõude loovutamise lepingut näinud ja kostjal ei ole teada kas ja millal ning millises ulatuses hagejale nõue loovutati ning kellele tegelikult nõudeõigus kostja vastu kuulus. Lisaks, võlateatiste kohaselt loovutati nõuded kostja vastu kokku põhisummas 9321.44 krooni, s.o 7071.44 krooni liitumislepingu alusel ja 2250 krooni järelmaksulepingu alusel. Kostja ei ole pärast seda midagi hagejale tasunud. Hagiavalduses nõuab aga hageja kostjalt põhivõlgnevuse 8321.40 krooni tasumist, s.o 6071.44 krooni liitumislepingu alusel ja 2250 krooni järelmaksulepingu alusel, põhjendamata, mis põhjusel põhisummat vähendatakse.
3.3.Kostja rõhutab, et AS Elisa Mobiilsideteenused ei ole kostjale arveid esitanud. AS Elisa Mobiilsideteenused ei ole kostjalt arvete tasumist nõudnud. Kostja ei ole saanud arvetel toodud ulatuses teenuseid kasutada. Oma väidete kinnitamiseks viitab kostja sellele, et liitumislepingut sõlmides valis kostja krediidilimiidi 800 krooni ulatuses kuus ja seda põhjusel, et lepingu sõlmimisel kostja vanust ja tema sissetulekut arvestades, ei oleks kostja saanud suuremas ulatuses arveid tasuda. Kui eeldada väidetavalt kostjale esitatud arvete õigsust ja nende alusel kostjale võlgnevuse tekkimist kohe 2007 jaanuari ja veebruari kuu eest kokku summas 1285.92 krooni, mis ületab kuulimiiti üle poole võrra, siis oleks AS Elisa Mobiilsideteenused pidanud vastavalt Teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 4.7.1. ja 4.9 piirama teenuste osutamist. Teenuste mittepiiramist hindab kostja temal võlgnevuse puudumisena.
4.06.12.2010.a. on hageja esitanud seisukoha kostja vastuse osas (t.lk 57-59). Hageja kinnitab, et nõude loovutamine on toimunud 28.12.2008, mida tõendab hagiavalduse lisaks olev teatis nõude loovutamise kohta. Hageja nõue tuleneb nii liitumislepingust kui ka järelmaksulepingust. Hagi aluseks on kostjale liitumislepingu alusel perioodil 01.02.2007-01.05.2007 esitatud arved mobiilsideteenuste eest kokku summas 6071.44 krooni (kokku oli kostjale küll esitatud arveid liitumislepingu alusel summas 7071.44 krooni, kuid hageja loobus kostjalt nõudmast 01.05.2007 arvel toodud käsitluskulu summas 1000 krooni). Nimetatud arvetest tulenevad nõued muutusid küll sissenõutavaks kostja poolt näidatud aegadel, kuid TsÜS § 147 lg 3 alusel algas nendest arvetest tulenevate nõuete aegumine 01.01.2008 ning nõue oleks aegunud 31.12.2010. Järelmaksulepingust tulenevate nõuete osas juhib hageja aga tähelepanu TsÜS § 154 sisalduvale regulatsioonile. Kuna hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.06.2010, siis TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine, millest tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Hageja on kostjale liitumislepingu alusel teenuste osutamise eest saatnud arved lepingus märgitud aadressil ning eeldab, et kostja on kõik arved kätte saanud. Juhul kui kostja ei saanud mingil põhjusel arveid kätte, oli ta kohustatud ise välja uurima arve sisu. Hageja märgib, et
hagejale ei tulene kohustust esitada kostjale igakuiselt arveid järelmaksu osamaksete tasumiseks. Järelmaksu igakuiste osamaksete tasumise kohustus tuleneb järelmaksulepingust. Lisaks märgib hageja, et kostja poolt viidatud 17.01.2007 arvest nr M0700018818 ei tulene, et kostja oleks nimetatud arvel toodud mobiiltelefoni hinna täies ulatuses tasunud või et ta oleks olnud kohustatud telefoni hinna täies ulatuses tasuma 17.01.2007. Kostja poolt viidatud krediidipiiri kohta selgitab hageja, et krediidipiir 800 krooni on määratud AS Elisa Mobiilsideteenused poolt lepingu sõlmimisel, mitte ei ole tegemist kostja sooviga. Iga lepingu sõlmimisel määratakse krediidipiir ja piiri määramisel lähtub klienditeenindaja konkreetsest kliendist ning kliendi poolt enda kohta avaldatud infost. Krediidipiiri ületamisel on Elisal õigus, mitte kohustus, piirata teenuste osutamist.
5.25.02.2011.a. on kostja esitanud vastuse hageja seisukohale (t.lk 85-87). Kostja jääb enda varasema vastuse juurde ja leiab endiselt, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ning taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Hageja õiguseellane ei ole saanud kostjale lepingus toodud suuremas mahus teenuseid osutada, mille tõttu ei ole ka hageja saanud kostja vastu hagiavalduses toodud summas nõudeõigust omandada. Hageja seisukohast tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud krediidipiir eelnevalt läbi räägitud, krediidipiiri 800 krooni kehtestas hageja ühepoolselt. Seega, lepingus toodud krediidipiir 800 krooni ei ole lepingu tingimus, vaid tegemist on tüüptingimusega. Kostja avaldab, et kavatseb esitada vastuhagi tüüptingimuste tühisuse tuvastamiseks.
6.08.03.2011.a. on saabunud hageja täiendav seisukoht (t.lk 95-96). Hageja jääb enda eelneva seisukoha juurde ning lisab, et teenuse osutamise piiramise näol on tegemist Elisa õiguse, mitte kohustusega, seega ei saa kostja väita, et ta pole tellinud teenust arvetel nõutud ulatuses. Hageja ei ole väitnud, et krediidilimiidi summa näol on tegemist tüüptingimusega. Hageja esitab 4 ekirja, mille on saatnud kostja hageja esindajale. Nimetatud e-kirjadest nähtub, et kostja on võlga tunnistanud (t.lk 98-101).
7.22.03.2011.a. saabunud kostja vastuväidetes hagile (t.lk 105-107) on kostja seisukohal, et kohtuvälised e-kirjad ei ole asjas tõendid ning palub keelduda e-kirjade lisamisest tsiviilasja materjalide juurde. Lisaks palub kostja kohaldada asjas VÕS § 42 lg 3 p 14, p 23 ja § 99 lg 1 ning jätta rahuldamata hageja nõuded igakuiselt ulatuses, mis ületab lepinguga kindlaks määratud kuutasu 800 krooni.
8.27.05.2011.a. saabunud hageja täiendava seisukoha (t.lk 122-123) kohaselt, leiab hageja, et esitatud e-kirjadel on tähtsus tõenditena, kuna need näitavad asjaolu, et kostja on kohtuväliselt hageja nõuet tunnistanud ning ta on hagejalt saanud nõutud dokumendid (ka arved), kuigi kostja eitab seda. Kostja poolt krediidipiiri ja VÕS § 42 seostamine jääb hagejale arusaamatuks. Käesoleval juhul ei ole ühtegi tüüptingimust, mida AS Elisa Mobiilsideteenused oleks muutnud ühepoolselt. AS Elisa Mobiilsideteenused ei ole kostjale tellimata teenust osutanud. Kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused vahel oli kehtiv teenuse osutamise leping. Kostja ei ole avaldanud soovi teenuse osutamise piiramiseks.
9.19.07.2011.a. saabunud kostja täiendava vastuse (t.lk 127-129) kohaselt jääb kostja oma varasemates vastustes toodud põhjenduste juurde ning leiab endiselt, et hageja nõue on tõendamata. Kostja on nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses teinud hagejale ettepaneku arvete aluseks olevate tõendite esitamiseks (kõnede eristused, WAP teenuste kasutamise aja ja mahu kohta jne). Kuna hageja ei ole neid esitanud, on tema nõue teenuste osutamise osas täies ulatuses tõendamata. Hageja ja kostja ei ole kahte lepingut sõlminud. 17.01.2007 sõlmitud järelmaksuga müügileping oli liitumislepingu lisa. Seega oli Elisa kohustatud kostjale esitama
arveid ka väidetava järelmaksuga müügilepingu osamaksete kohta. Hageja õiguseellane ei ole kostjale liitumislepingu lisa alusel arveid esitanud. Kuna kostjale tegelikult on esitatud 4 jooksvat arvet ja arvetel ei ole lisatud liitumislepingu lisa alusel tasumisele kuuluvaid summasid, siis on sellega tõendatud, et hagejal ei ole tekkinud nõudeõigust kostja vastu liitumislepingu lisa alusel. Hageja õiguseellase ja kostja vahel oli 17.01.2007 sõlmitud liitumisleping nr 1594595, millest tulenevalt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast. Liitumislepingu lisa ei asenda liitumislepingut ega võta kohustust esitada arveid ka liitumislepingu lisa alusel osutatud teenuste või müüdud kauba eest. Kostjale esitati üks arve liitumislepingu lisa alusel. Liitumislepingu alusel viivise nõudmiseks arvete esitamata jätmise tõttu ei ole hagejal tekkinud viivisenõuet kostja vastu. Täiendavalt selgitab kostja, et ta ei ole loobunud kavatsusest esitada vastuhagi VÕS § 99 lg 1 alusel tüüptingimuste tühisuse tuvastamiseks.
10.25.07.2011.a. toimunud kohtuistungil (t.lk 131) avaldas kostja esindaja, et vastuhagi ei esitata.
11.21.09.2011.a. toimunud kohtuistungil (t.lk.149-152.) avaldab kostja esindaja, et kostja hagi ei tunnista, jääb kirjalikes vastustes toodu juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise korral jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hagi rahuldamise korral jätta eelmise istungi kulud hageja kanda, kuna hageja ei teavitanud, miks ta istungile ei ilmu. Kostja esindaja selgitab, et järelmaksu müügilepingu järgi arveid kostjale ei esitatud. Seega ei ole nõuet tekkinud. Liitumislepingu alusel on kehtestatud piir ühepoolselt vastavalt üldtingimustele. Kostjat ei ole limiidi suurendamisest teavitatud. Kostjal ei olnud võimalik endal krediidi üle arvestust pidada. Kostjale ei ole teatatud ei sms-ga ega kirjaga limiidi täitumisest. Seega oli kostjal mulje, et ta saab teenust limiidi piires. Tegemist ei ole kostja ja Elisa poolt läbiräägitud tingimusega. VÕS § 99 lg 1 alusel kostjal ei ole kohustust tasuda tellimata teenuse eest, isegi kui kostja teenust kasutas. Lähtudes kostja vanusest on kahjustav, et ta ei saanud ise valida krediidipiiri, millest tulenevalt on VÕS § 42 lg 3 p 14 ja p 23 alusel tüüptingimus selles osas tühine. Kostjal ei ole tõendamiskoormust olukorras, kus vaidluse all on võlgnevuse tekkimine. Kostja ei tea, mis alusel on arved esitatud, seega paneb kostja kahtluse alla kõik esitatud arved. Kostja ise selgitab,et arveid xxxx ei tulnud, nüüd on aadress teine. Alguses ta arvete vastu huvi ei tundnud, kuskil pool aastat hiljem hakkas küsima. Kaart pandi kinni jaanuari lõpus, seega ei saanud peale seda summa enam suureneda. WAP teenus on paketijärgne lisatud internetiteenus summas 12 krooni päev, seda kasutas kui kaarti veel kasutada sai. Hiljem viskas kaardi ära, limiidiks oli kuus 300 krooni. Hageja jääb hagiavalduses toodu ja vastuväidetes esitatu juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja selgitab, et hageja on esitanud tõenditena: 17.01.2007 liitumislepingu, järelmaksulepingu, järelmaksulepingu alusel müüdud kauba kohta koostatud arve, teenuste osutamise eest koostatud arved 01.02.2007-01.05.2007, kohtueelses menetluses saadetud ekirjad (kostja on neis oma võlga tunnistanud ja väljendanud tahet võlg tasuda), nõude loovutamise lepingu ning hageja ja kostja vahelise e-kirjavahetuse, mis tõendab, et pooled on üritanud kohtuväliselt asja lahendada ning teenuste osutamise üldtingimused. Jaanuari lõpus mobiiltelefoni kaarti kinni ei pandud. Kui on tekkinud võlgnevus, saadetakse meeldetuletus sõnumi teel ja antakse aega võla tasumiseks. Elisa ei kiirusta kaardi sulgemisega. WAP teenus on eraldi tellitavate teenuste nimekirjas, selline kokkulepe on olemas. Üldtingimuste p-s 7.1. on arvete esitamise kohustus. Liitumisleping sisaldab teenuste osutamist, teine leping on kauba müük. Arveid tuli esitada vaid kasutatud teenuse eest. Elisa ei pidanud esitama arveid järelmaksu osamaksete kohta.
II Maakohtu otsuse põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 3 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui tegemist on kõrvalnõudega ning lõike 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 438 lg 1,2 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning otsustab ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus, juhindudes seadusest ning tsiviilasjas poolte poolt kirjalikult esitatud asjaoludest, seisukohtadest ning tõenditest ning suuliselt antud seletustest, hinnanud kõike kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtuotsuse I osas on välja toodud poolte poolt avaldatu ja avaldatu paiknemine tsiviilasja toimikus, millest tulenevalt kohtuotsuse II osas kohus neid üle ei korda. Kohus esitab otsuse II osas kohtu põhjendused, vajadusel viidates otsuse I osas esitatud toimiku lehekülgedele ning I osas kajastamata tsiviilasja toimikus olevatele tõenditele.
12.Kostja M J`i ja AS Elisa Mobiilsideteenused (edaspidi Elisa) vahel on sõlmitud 17.01.2007.a. liitumisleping nr 1594595 (tõend t.lk 16) ja järelmaksuga müügileping (tõend t.lk 14). Lepingute alusel kohustus Elisa kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on kinnitanud enda allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimusi (t.lk 16). Kohus on tuvastanud, et lepingute sõlmimise osas vaidlus puudub, kuigi kostja hagi ei tunnista, ei sisalda tema vastuväited seda, et tema ja Elisa vahel ei oleks sõlmitud eelnimetatud lepinguid.
12.1.M J`i ja Elisa vahel oli lepinguline suhe. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt, siis loovutas Elisa nõude kostja M J`i vastu Julianus Inkasso OÜ-le (tõend t.lk 38). Seega on vastavalt VÕS § 164 ja 167 kohaselt toimunud nõude loovutamine, uueks võlausaldajaks võlasuhtes on Julianus Inkasso OÜ. Seega on tõendatud, et nõue on loovutatud M J`i vastu ning hagejal on nõudeõigus kostja vastu.
12.2.Hageja nõue tuleneb nii liitumislepingust kui ka järelmaksuga müügilepingust. Müügilepingu alusel pidi tasumine toimuma osamaksetena alates 17.01.2007 (sissemakse 99 krooni), järgnevad osamaksed 125,00 krooni (maksed 18.02.2007 kuni 18.07.2008). Arvest nr M0700018818 (tõend t.lk 15) nähtub, et kauba (mobiiltelefon Nokia 5200 Light Blue) saajaks oli M J; kauba maksumuseks koos käibemaksuga oli 2349 krooni, millest 17.01.2007 on
tasutud 99 krooni sularahas ning ülejäänud osas, s.o summas 2250 krooni tasutakse järelmaksuna. Samuti nähtub toimiku lk 16 (liitumisleping), et klient soovib osta telefoni järelmaksuga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks saanud järelmaksuga müügilepingu esemeks olevat kaupa, s.o mobiiltelefoni. Seega on tuvastatud, et kostja omandas mobiiltelefoni ning kuivõrd kostja ei ole esitanud enda väite, milleks on, et ta tasus telefoni eest täielikult sularahas, tõendamiseks ühtegi tõendit, siis loeb kohus kostja esitatud väite paljasõnaliseks ja sellega ei arvesta. Toimiku lk 14 järgi on lepingus (järelmaksu müügilepingus) kirjas osamaksete suurused ja tasumise tähtajad. Lisatud on ka arveldusarved, kuhu saab vajamineva summa kanda. Seega oli kostja teadlik osamaksete summast ja tasumise tähtaegadest, mis tuli tasuda ostetud mobiiltelefoni eest. Kostja väide, et Elisa pidi talle saatma arved osamaksete suuruste kohta on alusetu, kuna kostja oli teadlik osamaksete suurusest, tasumise tähtaegadest ja arveldusarve numbritest, kuhu osamaksete summad kanda tuli. Liitumislepingu alusel pidi tasumine toimuma vastavalt Elisa poolt esitatud arvetele. Liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi Üldtingimused) punkt 7.5 kohaselt esitab Elisa Kliendile antud perioodil kasutatud Teenuste eest arve. Arve tuleb tasuda arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks, kui arvel ei ole märgitud pikemat maksetähtaega. Klient on kohustatud tasuma arvete tasumisega seonduvad teenustasud (t.lk 33). Kostjale on Elisa poolt esitatud 4 arvet: arve nr 0018026258 summas 1185.17 krooni 01.02.2007, maksetähtajaga 18.02.2007 (tõend t.lk 17); arve nr 0018190014 summas 100.75 krooni 01.03.2007, maksetähtajaga 18.03.2007 (t.lk 19); arve nr 0018354142 summas 4740.53 krooni 01.04.2007, maksetähtajaga 18.04.2007 (t.lk 21) ja arve nr 0018518135 summas 1044.99 krooni 01.05.2007, maksetähtajaga 18.05.2007 (t.lk 23). Kostja on esitanud vastuväite eelnimetatud arvete kättesaamise kohta. Eelnimetatud arvetest nähtub, et arved on saadetud kostjale tema poolt lepingus märgitud aadressile. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta elas sel ajal, s.o arvete esitamise perioodil xxxx, sinna arveid ei tulnud. Ise ta arvete vastu huvi ei tundnud, hakkas küsima alles pool aastat hiljem. Kohus leiab, et kostja on olnud vastutustundetu selles osas, et ei ole huvi tundnud võimalike temale esitatud arvete vastu, kui ka eeldada, et ta neid kätte ei saanud, poole aasta jooksul arvates lepingute sõlmimisest. Juhul kui kostja ei saanud mingil põhjusel arveid kätte, oli ta kohustatud ise välja uurima arve sisu. Kohus leiab, et kostja vastuväide arvete mittesaamise kohta ei ole arvestatav.
12.3.Vastavalt Üldtingimuste punktile 5.2.1. Klient on kohustatud täitma Liitumislepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Punkti 7.1 kohaselt Elisa esitab Kliendile arveid ja Klient tasub Elisa-le arveid Kliendile osutatud Teenuste eest Liitumislepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt ja lähtudes Teenuste osutamise ajal kehtivast Hinnakirjast. Klient on kohustatud tasuma kõigi temale osutatud teenuste eest (t.lk 33). Antud juhul tõendavad kostja poolt kasutatud teenuseid ja nende mahtu toimikus lk 17-24 olevad väljavõtted (mobiilteenuste arve alajaotused). Seega on tõendatud, et kostja on kasutanud Elisa mobiilsideteenuseid. Kui isik on kasutanud teatud teenuseid ja nende kasutamise kohta sõlminud ka lepingu, siis vastavalt VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Üldtingimuste p 5.2.1 alusel on Klient kohustatud täitma Liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid.
12.4.Vaidluse esemeks on käesoleval juhul ka teenuste tarbimise limiit. Kuna juba 2007.a jaanuariks oli kostjal tekkinud võlgnevus arvas ta, et Elisa piirab tema teenuse kasutamist (Üldtingimuste p 4.7.1 ja 4.9 alusel). Kuna Elisa ei piiranud kostja teenuse kasutamist, siis arvas kostja, et tal ei ole võlgnevust Elisa ees. Vastavalt Üldtingimuste punktile 1.3.8 on krediidilimiit Elisa poolt kehtestatud rahaline piirsumma, mille ulatuses Klient võib ettemaksu tasumata Teenuseid kasutada.
Hageja väitel määratakse krediidipiir lepingu sõlmimisel ja piiri määramisel lähtub klienditeenindaja konkreetsest kliendist ning tema poolt enda kohta avaldatud infost, nt töötute ja koduste isikute puhul on krediidipiiriks 400 krooni (t.lk 59). Üldtingimuste p 4.7 järgi võib Elisa piirata Kliendile Teenuse osutamist, kui Klient on hilinenud temale osutatud Teenuste eest tasumisega üle 14 päeva (lepingu punt 4.7.1); kui Klient on ületanud temale kehtestatud Krediidilimiiti (lepingu punkt 4.7.2). Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustest ei tulene, et kui Klient rikub lepingu punktis 4.7 sätestatud tingimusi, siis oleks Elisa kohustuseks on kliendi teenuse piiramine juhul, siis antud juhul on see vaadeldav kui Elisa vaba valik, et millal ja mis alusel ta võib piirata kliendile teenuse osutamist. Seega ei saa kostja tugineda Elisa kohustusele (lepingu punkt 4.7) jättes piiramata kliendi (kostja) teenuse osutamist, kuna krediidilimiit oli ületatud ning kostja ei olnud tasunud talle esitatud arvete eest. Sellest tulenedes ei olnud kostjal alust arvata, et tal puuduvad võlgnevused Elisa hageja ees.
12.5.Hagejal on õigus tulenevalt eelnimetatud lepingute ja nende alusel esitatud arvete alusel nõuda kostjalt põhivõlgnevuse katteks kokku 9321.44 krooni (s.o liitumislepingu alusel esitatud arvete järgi 7071.44 krooni ja järelmaksulepingu järgi 2250 krooni). Hageja nõudeks põhivõlgnevuse osas on 8321.44. Hageja on vähendanud enda nõuet 1000 krooni võrra, mis on 01.05.2007 arvest maha arvestatud käsitlustasu osa. Kohus leiab, et hageja on käitunud mõistlikult põhisumma vähendamisel, kuna käsitlustasu summat oleks võimalik käsitleda leppetrahvina, mille sissenõudmine oleks käesolevas asjas küsitav. Hageja nõudeks on ka viiviste nõue summas 8320.44 krooni (arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine- võla põhisumma jääk x viivitatud päevad x 0,15%. Põhisumma jääk 2250 krooni, viivise algus 18.07.2008 (arvestatud alates viimase osamakse tähtajast), viivise lõpp 21.06.2010, viivis kokku 2372.63 krooni ning põhisumma jääk 6071.44 krooni, viivise algus 18.05.2007 (arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast), viivise lõpp 21.06.2010, viivis kokku 10291.09 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 8320.44 krooni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda esitatud ulatuses põhinõude ning viiviste väljamõistmist kostjalt.
12.6.Kohus avaldab siinkohal ka arvamust kostja väite kohta selles osas, milles kostja leiab, et, hageja on tema suhtes käitunud pahatahtlikult. Nimelt leiab kohus, et hageja poolt nõuete vähendamine näitab seda, et hageja käitub kostja suhtes väga mõistlikult ning kostja enda käitumine, milleks on võla tasumisest kõrvalehoidumine, on käsitletav pahatahtliku käitumisena. Kohus tahab siinkohal ka peatuda kostja poolt võla tunnistamise või mittetunnistamise küsimusel. Kohus leiab, et kostja on tegelikkuses enda võlga tunnistanud juba tema poolt käesolevas tsiviilasjas hagile antud esimeses vastuses, kus kostja ise avaldab, et kostja ei ole midagi hagejale tasunud (t.lk 52). Kuivõrd pooled ei ole üksmeeles hageja poolt esitatud e-kirjade (t.lk 98-101) kui tõendite osas, siis leiab kohus, et kuivõrd kostja on ilma nende tõenditetagi enda võlga tunnistanud, ei mõjuta esitatud e-kirjad, kui tõendid asja lahendit. Kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 108).
13.Kostja poolt esitatud aegumise vastuväite kohta, leiab kohus, et TsÜS § 154 kohaselt algas iga järelmaksulepingust tuleneva nõude aegumise kulgemine nõude sissenõutavaks muutumise aasta möödumisest. Seega 2007. aastal tasumisele kuulunud järelmaksu osamaksete aegumine hakkas kulgema 01.01.2008 kell 00:00 ning nõuded oleksid aegunud 31.12.2010 kell 24:00. 2008. aastal tasumisele kuulunud järelmaksu osamaksete aegumine hakkas kulgema 01.01.2009 kell 00:00 ning nõuded oleksid aegunud 31.12.2011 kell 24.00.
Liitumsilepingu alusel perioodil 01.02.2007-01.05.2007 esitatud arvetest tulenevad nõuded muutusid küll sissenõutavaks kostja poolt näidatud aegadel (t.lk 51), kuid TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt algas nendest arvetest tulenevate nõuete aegumine 01.01.2008 kell 00:00 ning nõuded oleksid aegunud 31.12.2010 kell 24:00. Kuna hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.06.2010.a., siis TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine. Seega ei ole hageja nõuded aegunud.
14.Kostja taotlusele kohaldada asjas VÕS § 42 lg 3 p 14, p 23 ja § 99 lg 1 sätteid, märgib kohus, et käesolevas asjas oli kostjale kindlaks määratud krediidilimiit 800 krooni poolte vahel kokku lepitud liitumislepingus. Hageja on selgitanud, et iga lepingu sõlmimisel määratakse krediidipiir ja piiri määramisel lähtub klienditeenindaja konkreetsest kliendist ning kliendi poolt enda kohta avaldatud infost (t.lk 58-59). Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei saanud limiidisumma osas läbi rääkida. Kostja tuginemine vanusele lepingu sõlmimise ajahetkel, on kohtu arvates arusaamatu. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal 19. aastane, seega täisealine isik, kes eelduslikult on võimeline oma tegude tähendusest aru saama. Krediidilimiidi ja VÕS § 42 lg 3 p 14 ja p 23 seostamine kostja poolt on ekslik. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi tüüptingimust, mida oleks Elisa muutnud ühepoolselt. Kostja viite VÕS §-le 99 lg 1 kohta märgib kohus, et Elisa ei ole kostjale tellimata teenust osutanud. Kostja ja Elisa vahel oli kehtiv teenuse osutamise leping. Kostja ei ole mitte mingil hetkel avaldanud soovi teenuse osutamise piiramiseks. Hagejal puudus kohustus piirata teenuse osutamist. Seega ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 99 lg 1.
15.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja on jätnud tasumata järelmaksuga müügilepingu alusel ostetud mobiiltelefoni osamaksed määratud kuupäevadeks ning jätnud tasumata tarbitud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Seega, kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,6, § 108, § 113 lg 1 alusel. 16.Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg.1 kohaselt krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama seaduse § 5 lg.2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.
17.TsMS § 173 lõige 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud kostja kanda, kuna kohus rahuldab hagi täielikult. Kostja taotluse, hagi rahuldamise korral jätta 25.07.2011 istungi kulud hageja kanda, kohta märgib kohus, et ei pea kostja taotlust põhjendatuks ning jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Marika Leimann Tea Toming
Kohtuotsus jõustus 23. detsembril 2011.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.