Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.oktoober 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-14592
Tsiviilasi
O. D. I. A. A. võla, summas 3650,00 krooni, viivise, summas 3638,90 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
233,28 eurot 3650 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. D. I. xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx.xxxx xxxxx, xxxxxxx E-post: Seaduslik esindaja: A. J. : A. A. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx.x-, xxxx xxxx E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista A. A. . D. I. välja 466 (nelisada kuuskümmend kuus) eurot 56 senti, sealhulgas 233,28 eurot võla katteks ja 233,28 eurot viivise katteks. 2.Määrata kindlaks A. A. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. S. M. S. K. ) ja kostja A. A. .02.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu -650 krooni tagastama hiljemalt 07.03.2008.a. Kostja registreeris ennast 31.01.2008 väikelaenu taotleva isikuna SMS K. O. interneti kodulehel wwwamskiirlaen.ee , sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. SMS K. O. on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kontrollkiri, mille kätte saamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning mobiililt saadetud kinnitussõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Seejärel aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni number) ning enda poolt registreerumisel valitud salasõna. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja A. A. laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles 31.01.2008 SMS K. O. -lt väikelaenu summas 2000 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 31.01.2008.a. kostja pangakontole. Kostja tagastas tähtaegselt (06.02.2008) laenu ning laenulepingu tasu. 06.02.2008 taotles A.xxxxxx SMS K. O. -lt uut väikelaenu summas 3000 krooni. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud, taotlus rahuldati ning laen kanti 06.02.2008.a. kostja pangakontole. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama 07.03.2008.a. Samas esitas SMS K. O. kostjale ka laenu tasumiseks arve nr. 15331. Arve summaks oli 3650 krooni, tasumise tähtajaks 07.03.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud. SMS K. O. teavitas laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja ekirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust SMS K. O. ees ei tasunud, loovutas viimane nõude inkassofirmale ning teavitas sellest võlgnikku.
2 (5)
Vastavalt hageja ja SMS K. O. (esialgne kreeditor) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr.4011/2, loovutas esialgne kreeditor 16.04.2008 võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 ja § 167 alusel kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega D. I. O. . Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja reageerinud ei ole. Hageja esitas 30.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. A. . Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgniku poolt avaldatud aadressidel kätte toimetada, mistõttu 15.02.2010 Tartu kohtumaja määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Laenulepingu punktis 11.1. kokkulepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal (võlausaldajal) õigus alustada 0,85% (null koma kaheksakümne viie protsendi) viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 08.03.2008.a. 744 päeva eest 23086,32 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,134%-ni. Seega viivis on 3638,90 krooni. Tuginedes VÕS §-dele 76 lg 1 ja 3, 82 lg 7, 100, 101 lg 1, 113 lg 1, 396, 410 lg 1, 741 lg 1 taotleb hageja kostjalt 3650 krooni põhivõlgnevuse ja 3638,90 krooni viivise väljamõistmist, samuti põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmist alates 22.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja soovib ka kostjalt menetluskulude väljamõistmist 06.02.2008 sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.3. alusel, sealhulgas riigilõiv 1250 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 4.jaanuaril 2011 A. xxxxxx isiklikult kätte toimetatud (tl.23). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada osaliselt. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid TsMS § 367 alusel lisanduvate viiviste väljamõistmist täies ulatuses ei pea kohus kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega, kui väljamõistetav viivis ületab põhivõlgnevust.
3 (5)
VÕS § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõude aluseks oleva lepingu (tl-d 7-12), maksekorralduse summa 3000 krooni ülekandmise kohta (tl.14) ning põhjendanud hagiavalduses väljamõistetavate summade suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 3650 krooni ja kuni hagi esitamiseni 22.03.2010 arvestatud viivisena 3638,90 krooni. Kohtuotsuse tegemise ajaks ületab sissenõutavaks muutunud viivis tunduvalt põhinõuet. Seetõttu peab kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, s.o. 3650 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 7300 krooni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning kostja võlg hageja ees on 466,56 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude väljamõistmist taotlenud hagiavalduses (tl.6), lisades riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad O. D. I. . TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4 (5)
Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (maksekorraldused tl-d 16, 17). TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi andmetel on O. D. I. kiirmenetluse avaldus A. A. (tsiviilasi nr. 2-0892842) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 15.02.2010 ning hagi on kohtusse esitatud 22.03.2010, seega puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Hageja poolt õigusabikulude kandmist tõendavat dokumenti ei ole kohtule esitatud, seetõttu ei saa kohus käesolevas otsuses kostjalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude hulka arvata hageja õigusabikulusid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.