Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

AVALDAJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt on H. P. , kelle viimane elukoht oli Võru linnas, surnud xx.xx.xxxx; tema esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud ja kolmanda järjekorra pärijate kohta andmed puuduvad. Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 21.04.2011 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel on H. P. pärandvara pärijaks Võru linn. Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt on 27.06.2011 teostatud pärandvara inventuur. Inventuuri läbiviija hinnangul oli H. P. vara seisuga xx.xx.xxxx AS Eesti Krediidipank arveldusarve jääk summas 0.10 eurot. H. P. kuuluva kinnisvara ja registrisse kantava vallasvara kohta ning temast maha jäänud sularaha ja muu vara kohta inventuuri aktis andmed puuduvad. Seisuga xx.xx.xxxx on H. P. kohustused BIGBANK AS ees summas 1 760,84 eurot, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust nr 0708059/95. Tartu notar Edgar Grünbergi poolt kogutud andmete ja Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt läbiviidud inventuuri järgi ei kata H. P. pärandvara väärtus võetud kohustust. Neil asjaoludel taotleb Võru linn välja kuulutada H. P. pärandvara pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt H. P. pärandvara suurus moodustab 0,10 €; H. P. võlakohustused võivad ulatuda 1 786,96 €. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutisele haldurile teada kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks ega tehinguid, mida kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara suurendada (vara tagasivõitmine). H. P. on surnud xx.xx.xxxx.a., mistõttu ei ole võimalik isikult endalt mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta võtta ega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka täpselt formuleerida maksejõuetuse tekkimise põhjust. H. P. on võtnud endale laenukohustusi, mis ei ole ülemäära suured ja mida regulaarset sissetulekut saav inimene tavaolukorras mõistliku perioodi jooksul täita suudaks. Kahjuks on H. P. aga surnud, mistõttu on lakanud ka tema võlakohustuste täitmist võimaldavad regulaarsed laekumised ja isiku pärandvaras puudub materiaalne vara, mille arvelt kõiki olemasolevaid kohustusi täita. Samas juhul kui H. P. isegi tahtlikult põhjustas enda maksejõuetuse, ei oleks sellel täna enam tähendust, sest seoses isiku surmaga ei too see asjaolu endaga kaasa enam mingeid õiguslikke tagajärgi. Võttes arvesse võlgniku olemasoleva pärandvara väärtust, on selge, et see ei kata isegi ajutise pankrotimenetluse kulusid. Samuti ei ole käesoleval hetkel andmeid pärandvara suurendamise võimaluste kohta vara tagasivõitmise või sissenõudmise teel. Kuna pärandvara pankroti väljakuulutamisel on mõte üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks ning antud asjas ei saa viidata sellistele kindlatele vara suurendamise allikatele, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotimenetluse läbiviimine on võimalik ainult võlausaldajate või kolmandate isikute poolt pankrotimenetluse täiendava finantseerimise korral.

2 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. PärS § 142 lg 6 kohaselt, kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 141 lg 1 p 1,2 nimetatud nõuete rahuldamiseks, on inventuuri tegija või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärimistunnistuse koopiaga (tl 7) on tõendatud, et Võru linn on xx.xx.xxxx.a. surnud H. P. vara pärija. Kohtuistungil jääb avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib H. P. pärandvara pankroti väljakuulutamist (tl 82). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 22.augusti 2011.a. määrusega H. P. pankrotihalduri (tl 19).

pärandvara suhtes ajutise

Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 24-78) ning H. P. pärandvara inventuuri aktist (tl 9-10) nähtub, et võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 1 786,96 EUR ja võlgnikul on vara mitte enam kui 0,10 EUR. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks; samuti ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja ei soovi pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 82). PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 83, 85). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks; võlgnik on surnud; pankrotiavalduse esitaja ega võlausaldajad ei ole nõus maksma kohtu

3 (4)

deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada H. P. pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna H. P. on surnud, ei ole isikult enam mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta võimalik võtta. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt H. P. pärandvaras puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 327,54 eurot ja kulutusteks 152,41 eurot (tl 79-80). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 327,54 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 152,41 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku pärija pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohaselt sätestatut. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 152,41 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutses, kontole ja ajutise halduri tasu summas 244,59 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista välja Küllike Mitti kasuks riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu 82,95 eurot välja mõista PankrS § 24 lg 4 alusel H. P. pärandvara arvelt Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.