Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht OÜ PK esitas 25.07.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. 24.08.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt asutati OÜ PK eesmärgiga arendada VARTA toodete müüki Eesti Vabariigis. Perioodil 2002 kuni 2011 tegeleski võlgnik tehnikakaupade impordi ja ekspordiga ning hulgimüügiga. Peamiselt tegeldi VARTA toodete müügiga, eelkõige hulgimüügiga. Võlgniku poolt esindatavateks kaubamärkideks olid VARTA, Super 2000, Remicell, Impulss, Sylvania, Novl, Pulsar, Johnson ja Remington. Kaubad tarniti edasimüügiks ühelt tarnijalt – VCGBH& Co (edaspidi nimetatud VCB), kellega koostöö lõppemine tingis majandustegevuse lõpetamise juuli lõpus 2011. Nimelt 18.07.2011 sai PKOÜ juhatuse liige VCB-lt teate lepingu ülesütlemise kohta ja koostöö lõpetamise kohta ning võla tasumise nõude kogusummas 314 807,86 eurot. Võla tasumise tähtajaks oli märgitud 25.07.2011. Kõik töölepingud ja töövõtulepingud on lõpetatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtuses 1 000,57 eurot, sh: raha pangakontodel 0,57 eurot; nõue OÜ O vastu summas 78 117 eurot, mis on ebatõenäoliselt laekuv, seega on selle nõude turuväärtus 0 eurot; O OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 36 000 krooni (2 300,82 eurot), mille turuväärtus on 0 eurot ning vallasvara- büroomööbel, mobiiltelefonid, mille ligikaudne maksimaalne turuväärtus on 1000 eurot. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 318 410,26 eurot, sh kohustus VARTA CBGH&Co KG A ees kogusummas 314 807,86 eurot ja kohustus Swedbank AS ees kogusummas 3 602,40 eurot. Arvestades vara ja kohustuste suurust on üheselt mõistetav, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ka pankrotimenetluse kulude kandmine ei osutu võimalikuks. Esinevad mitmete rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise võimalused võlgnikuga seotud ühingute (O OÜ, VRR OÜ, P OÜ) vastu, kuid nimetatud ühingud on varatud ning kaks neist – O OÜ ja VRR OÜ – on esitanud kohtule pankrotiavalduse. Haldurile teadaolevalt puudub ka P OÜ-l arvestatav vara. Eeltoodust tulenevalt leiabki haldur, et lõppkokkuvõttes ei õnnestu suure tõenäosusega rahuldada võlausaldajate nõudeid tagasivõitmise võimaluste realiseerimise tulemusel. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo toimepanemist ei ole tuvastatud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga, puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja saneerimiseks. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 172,85 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu ülemmääraks on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot, haldur töötas 17,55 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 123,06 eurot. 21.09.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 2 000 eurot. 26.09.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 26.09.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 1 000,57 eurot ja kohustusi kogusummas 318 410,26 eurot, sh kohustus VARTA CBGH&Co KG A ees kogusummas 314 807,86 eurot ja kohustus Swedbank AS ees kogusummas 3 602,40 eurot. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei

esine, mille realiseerimise tulemusel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega pankrotikuriteo tunnuseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 172,85 eurot, millele lisandub 20% käibemaks summas 234,57 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,55 tundi. Halduri tunnitasu ülemmääraks on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 172,85 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 234,57 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 123,06 eurot. Kulud tulenevad bürookuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 123,06 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Antud sätte kohaselt tuleb dokumentatsioon anda OÜ PK seaduslikule esindajale IM. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.