OÜ Semir Grupp hagi Topauto Rakvere OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes Hagi hind 7 865.58 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
14. oktoober 2011.a / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja OÜ Semir Grupp (registrikood 10711877, asukoht Majaka 53-7, 11411 Tallinn), seaduslik esindaja Sergei Melnikov (e-post: [email protected]). Kostja Topauto Rakvere OÜ (registrikood 10611673, asukoht Narva tn. 23C, 43311 Rakvere), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind (Advokaadibüroo Casus OÜ, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Välja mõista kostja Topauto Rakvere OÜ-lt hageja OÜ Semir Grupp kasuks 3 323 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend kolm) eurot 66 senti.
3.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
2-07-47713 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.14. novembril 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 25.10.2006.a sõlmisid hageja ja AS Hansa Liising. liisingulepingu nr. 0143146L, mille alusel hageja liisis maasturi Hyundai Santa Fe 7S GLS AT, 2006.a. väljalase. Vastavalt lepingu punktile 1.1.2. oli auto müüjaks kostja.
2.08.02.2007.a toimus autoga avarii ning hageja viis auto kostja juurde remonti. 20.04.2007.a anti hagejale remonditud sõiduk tagasi, mis pidi olema viidud avariieelsesse olukorda.
3.Pärast remonti sai hageja autoga sõita ainult 30 minutit, kui ilmnes, et gabariittuled ei põle. Hageja viis auto remonti tagasi, kust pärast kahetunnist remonti sõiduk tagastati, kuid soovitati tulla uuesti remonti tagasi 23.04.2007.a, et kontrollida probleemi elektrisüsteemiga. Pärast sõidu alustamist avastas hageja, et sõiduautol ei tööta kogu automaatika ning auto kuumenes üle. AS Hansa Varakindlustuse poolt läbi viidud kahjukäsitlemisel selgus, et kahjustused tekkisid puudulikust jahutusvedeliku tasemest sõiduki seadmetes.
4.Hageja viis auto uuesti remonti ega ole saanud alates 23.04.2007.a autot kasutada. Kuna hagejale väljastati pärast remonti tehniliselt mitte korras olev sõiduk, siis tekkinud kahju eest vastutab kostja.
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 100, § 101, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 132 lg 4, § 641 lg 1, lg 2 p 2, § 642 lg 1 välja mõista kostjalt kahjuhüvitisena 49 614 krooni (3 170.91 eurot), s.h sõiduki eest tasutud liisingumaksed 42 456 krooni ning sõiduki kaskokindlustuse maksed 7 158 krooni.
6.16.septembril 2008.a esitatud avalduses hageja suurendas nõuet 127 450 kroonini (8 145.54 eurot). 10.09.2009.a toimunud kohtuistungil hageja vähendas haginõuet käiebemaksu võrra ja palus välja mõista kostjalt 123 069.55 krooni (7 865.58 eurot), s.h liisingumaksed 115 911.55 krooni ja kindlustusmaksed 7 158 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et poolte vahel ei olnud töövõtusuhet, millele hageja tugineb, mistõttu tulenevalt VÕS § 100 ja § 641 lg 2 ei saa nõuet lugeda põhjendatuks. Pärast 08.02.2007.a toimunud autoõnnetust AS Hansa Varakindlustus hüvitas tekkinud kahju sõiduki taastusremondi teel. Vastavalt hageja soovile koostas kostja avariijärgse taastamise kalkulatsiooni, mis sisaldas avariis tekkinud otseste vigastuste kõrvaldamise eesmärgiga viia sõiduk avariieelsesse seisukorda. Hageja sai remonditud auto kätte 20.04.2007.a. Mootori rike tekkis hiljem ja Kindlustuse teatel põhjustas selle puudulik jahutusvedeliku tase sõiduki seadmetes. Mootori kahjustus tekkis vahetult pärast avariid, kui auto, millel oli katkine radiaator, pandi käima ja sellega manööverdati. Lisaks põhjustas purunenud ja mittetöötav 2 (8)
2-07-47713 ventilaator koos jahutusventilaatori mootoriga omakorda mootori ülekuumenemise. Kuna kostja oli kindlustusele teenust osutades kohustatud kõrvaldama otseselt avarii tulemusena tekkinud kahjustused, siis auto mootorit ei uuritud.
8.Kostja leidis, et hageja kahjuks saaksid olla auto kordategemise kulud ja kasutuseelis selle eest, et hageja on kasutanud teist autot. Hageja aga nõuab asja soetamiskulude hüvitist.
MENETLUSE KÄIIK
9.Viru Maakohtu 15.10.2009.a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata.
10.Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2010.a kohtuotsusega tühistati esimese astme kohtu otsus ja saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut ning on täidetud VÕS § 647 koosseis.
HAGITÄPSUSTUS
11.13. aprillil 2011.a esitatud täpsustuses teatas hageja, et ta endiselt tugineb VÕS § 132 lg 4 sätestatud kasutuseelise hüvitamise alusele. Kuna hageja põhitegevus on seotud ehitusega, metsatöödega ja raudteeremondiga ja objektid asuvad üle Eesti, on hädavajalik maasturite kasutamine. 11.10.2007.a liisis hageja majandustegevuse korraldamiseks uue asendusmaasturi Nissan Xtrail 2.0, reg nr 468 MKR ning kandis perioodil 15.10.2007.a 16.10.2008.a asendusauto soetamisega täiendavaid kulutusi 11 506.68 eurot (180 040.43 krooni). Kui kostja ei oleks oluliselt rikkunud töövõtulepingut, ei oleks pidanud hageja liisima uut asendussõidukit ning kandma asendusautoga täiendavaid kulutusi. Lisaks sellele menetluse käigus vaidlusaluse sõiduki väärtus kostja süü tõttu on vähenenud. Hageja nõuab kostjalt 7 865.58 eurot väljamõistmist TsÜS 62 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 132 lg 4, § 642, § 647 lg 1, lg 2, § 649 sätestatud õiguslikel alustel.
KOSTJA SEISUKOHT
12.11. mail 2011.a esitatud seisukohas teatas kostja, et hageja käsitleb kasutuseelisena teise auto soetamise kulutusi. Hageja esitatud materjalide kohaselt asendusauto Nissan Xtrail hind ilma käibemaksuta (32 302.46 eurot) oli vaidlusaluse Hyundai Sanata Fe hinnast (27 618.30 eurot) 4 683.96 euro võrra suurem.
13.Lisaks ebaselged on asendusauto kasutamisega seotud kulud. Kui hageja soovib asendusautoga seotud kulude hüvitamist, peab hageja täpsustama, mis ajal ta sai asendusautot kasutada. Samuti on ebaselge, miks hageja ei saa varastatud Nissan Xtrail eest kindlustushüvitist. Kui hageja peaks saama kindlustushüvitist, siis kaoks ära hageja nõue, sest hagejale hüvitatakse sõiduki väärtus, mis tõenäoliselt katab kõik või suurema osa tema kuludest.
14.Hageja nõude puhul ei ole võimalik aru saada, kas see sisaldab käibemaksu või mitte. www.emta.ee andmete kohaselt oli hageja käibemaksukohustuslane (EE100658608) kuni 09.12.20010.a ja kui ta kasutas sõidukit oma ettevõtluses, mis on ka kasutuseelise esitamise eelduses, siis oli hagejal õigus sisendkäibemaks täies ulatuses maha arvata.
3 (8)
2-07-47713
15.Liisingulepingu punkti 14 alusel on hagejal õigus lepingu lõpetamisel asendusauto välja osta sama lepingu punktis 1.1.5. toodud väärtusega 8 075.62 eurot. Seega võib järeldada, et liisingumaksed sisaldavad hageja kulud auto soetamiseks. Kostja arvates kasutuseelis saaks sisaldada teise auto üürimiseks tehtud kulutused, kuid kasutuseelis ei tohi sisaldada kulusid teise auto soetamiseks. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla alusetu rikastumine. Kui hageja kasutas teist autot, siis sellisel juhul tuleks maha arvestada selle, mille hageja säästis Hyundai Santa Fe kasutamisest.
16.Kostja arvates hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja on esitanud nõude alates 15.10.2007.a Nissan Xtrail soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks, mida tuleks TsÜS § 146 lg 1 alusel esitada kolme aasta jooksul.
17.Kasutuseelise hüvitamisel saaks hageja nõuda seda aja eest, mil ta ei saanud autot kasutada kuni selle ajani, kui ta oleks saanud ise auto korda teha. Kostja arvates pikema aja eest kasutuseelise nõudmine oleks ebamõislik, sest see toob kaasa olukorra, kus isikul on kasulikum autot mitte remontida ja selle asemel üürida asendusauto. Autol ilmnes puudus 23.04.2007.a. Ametliku pretensiooni esitas hageja esimest korda 2007.a mais ja uuesti 10.08.2007.a. 24.08.2007.a vastas kostja, et keeldub Hyundai Santa Fe parandamisest. Seega oli hagejal hiljemalt selleks ajaks selge, et kostja ei ole nõus autot parandama. Peale seda oleks hageja saanud ise auto mõistliku aja jooksul korda teha ja esitada kostja vastu nõude remondikulude hüvitamiseks. Kostja arvates plokikaane remont võtaks kaks nädalat. Seega võinuks vaidlusalune auto 07.08.2007.a korras ja kasutuskõlbulik olla ning hageja oleks saanud esitada nõude asja parandamise kulude hüvitamiseks. Kuna Nissan Xtrail võeti kasutusele 09.10.2007.a ja see on toimunud peale mõistlikku ajaperioodi, siis ei saa hageja kahjunõuet esitada. Nõude seoses asendusautoga saaks hageja esitada perioodi eest, mil ta ei saanud autot kasutada kuni ajani, mil auto oleks parandatud (mõistlik aeg). Ülejäänud osas saaks hageja nõuda asja parandamise kulude hüvitamist.
HAGEJA SEISUKOHT
18.31. mail 2011.a seisukohas teatas hageja, et kahjunõue on esitatud väiksemas ulatuses, kui tegelik kahju. Sõidukite hinna vahe ei mõjuta hageja nõuet, sest hageja ei nõua sõiduki väärtuse hüvitamist. Hageja on kostja tegevuse tõttu kandnud ainult kahju. Hyundai Santa Fe väärtus kostja tegevuse tõttu vähenes oluliselt ja sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks. Menetluse käigus ilmnes, et sõiduk müüdi liisinguandja poolt kostja tegevusetuse tõttu ära, mistõttu kaotas hageja ka kõik tehtud kulutused.
19.Nissan Xtrail varastati hagejalt 28.01.2001.a. Sõidukil ei olnud kaskokindlustust. Asendusauto kasutamise osas nõuet ei hõlma sõiduki varguse järgset perioodi.
20.Hageja nõue on esitatud ilma käiebemaksuta.
21.Kostja väited, et hagejal oli võimalus ise remonti teha, ei vasta tõele, sest vastavalt garantiitingimustele pidi hageja remontima sõidukit esindustes, st. kostja juures ning liisinguandja ettepanekul. Hageja soovis kostjalt sõidukit kätte saada, kuid kostja ei reageerinud hageja taotlusele. 4 (8)
2-07-47713
22.Kostja arusaam mõistliku aja osas on ebamõistlik. Peale avarii toimumist asus sõiduk kostja juures umbes kolm kuud. Kostja tegevuse tõttu muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks ja sõiduki väärtus vähenes, mis kogumina tingis seda, et hageja kaotas vaidlusaluse sõiduki valduse, selle sissemakseid ja kõik liisingumakseid. Hageja palus alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 1043, 1044 lg 2, § 1045 lg 1 p 5 alusel.
MENETLUSE KÄIK
23.Kohus arutas asja 21.04.2011.a ja 13.06.2011.a toimunud kohtuistungitel, kuid oli sunnitud lükkama asja lahendamise edasi ja andma hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks. Menetlusosalised nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendmaisega.
24.20. juunil 2011.a kohus kirjalikult nõudis hagejalt haginõude täpsustamist. 25 19. juulil 2011.a esitatud avalduses teatas hageja, et ta on oma 13.04.2011.a esitatud avalduses tuginenud erinevatele alustele ja asjaoludele, so nii kasutuseelisest tulenevatele nõuetele, kui ka asja kahjustamisest tulenevale nõudele. Hageja teatas, et soovib kasutuseelisest tulenevat kahju hüvitamist või alternatiivselt kostja süü tõttu sõiduki väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist.
26.08. septembril 2011.a esitatud vastuses teatas kostja, et hageja käsitleb kasutuseelisena teise auto soetamise kulutusi. Sisuliselt on esitatud sama nõude, mis juba kord on jäetud rahuldamata. Sõiduki Hyundai Santa Fe liisingumaksete asemel nõutakse lihtsalt Nissan Xtraili liisingumakseid. VÕS § 649 sätestatud nõudeid hageja ei ole esitanud.
27.13.09.2011.a teatas kohus pooltele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 06.10.2011.a. Pooled täiendavaid taotlusi, avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud hagiavalduste ja kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.25.10.2006.a sõlmisid Semur Grupp OÜ (hageja) ja AS Hansa Liising Eesti liisingulepingu nr 0143146L, mille alusel kohustus AS Hansa Liising Eesti finantseerima Topauto Rakvere OÜ-lt (kostjalt) maasturi Hyundai Santa Fe CRD 75 GLS AT 2.2, tehasetähis KMHSH81WP7U101842 maksumusega koos käibemaksuga 30 776.48 eurot omandamist ja võimaldama vara kasutamiseks üleandmist hagejale (I kd, lk 7-13). 08.02.2007.a. kell 12.00 sattus liisinguese liiklusõnnetusse (I kd lk. 20). Sõiduk viidi kostja juurde avarii tagajärgede kõrvaldamiseks. Nende asjaolude üle pooltel ei ole vaidlust.
30.Hageja väidab, et sõiduki remondi teostamiseks sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kostja rikkus. Käesolevas asjas tehtud ostustega on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning et kostja rikkus lepingut. Tartu Ringkonnakohus on 04.06.2010.a otsusega kohaselt kostja rikkus oluliselt töövõtulepingu ning on täidetud VÕS § 647 koosseis (II kd, lk 146-150). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 alusel jõustunud 5 (8)
2-07-47713 kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
31.Hageja on esitanud nõuded kasutuseelise hüvitamiseks või alternatiivselt kostja süü tõttu liisitud sõiduki väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamiseks. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostjapoolne töövõtulepingu rikkumine annab aluse hagi rahuldamiseks ning kas kostja vastuväited on põhjendatud.
32.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
33.Kostja on lepingut rikkunud. Et rikkumine oli VÕS § 103 lg 1 teise lause alusel vabandatav, ei ole tuvastatud, kostja ei ole selle kohta vastuväidet esitanud. Sellepärast VÕS § 101 lg 1 p 3 lähtudes on hagejal õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
34.Hagitäpsustuse kohaselt kuna vaidlusalune sõiduk Hyundai Santa Fe asus pikaajaliselt remondis, oli hageja oma majandustegevuse jätkamise tagamiseks liisima uue sõiduki (II kd lk. 178-180). Hagitäpsustuse juurde lisatud tõendite kohaselt 09.10.2007.a sõlmisid hageja ja AS Hansa Liising Eesti liisingulepingu nr 0179436L, mille alusel kohustus AS Hansa Liising Eesti finantseerima Auster Auto AS-ilt maasturi Nissan Xtrail 2.0, tehasetähis JN1TCNT31U0005256, maksumusega koos käibemaksuga 34 839.60 eurot omandamist ja võimaldama vara kasutamiseks üleandmist hagejale (II kd, tl. 186-192).
35.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ja kui hageja poolt liisitud Hyundai Santa Fe ei oleks pikaajaliselt kostja juures remondis olnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust teise sõiduki liisimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune sõiduk Hyundai Santa Fe oli hageja majandustegevuses vajalik. Ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja majandustegevuses oli vaja Nissan Xtrail. 6 (8)
2-07-47713
36.Hageja poolt esitatud arvete kohaselt ajavahemikus 09.10.2007.a kuni 04.08.2008.a esitas Hansa Liising Eesti AS hagejale sõiduki Nissan Xtrail’i osamaksete ja kaskokindlustuse eest arveid kokku summas 11 854.72 eurot, s.h lepingu tasu ja osamaksed 8 040.80 eurot, intress 1 446.27 eurot, käibemaks 1 389.82 eurot, kaskokindlustuse maksed 977.82 eurot (III kd, lk 29-40). Kuigi 08.02..2007.a alates asus sõiduk Hyundai Santa Fe kostja juures remondis, siis hageja esitatud tõendite kohaselt kuni 15.09.2009.a kostja on tasunud ka selle sõiduki eest liisingumakseid vastavalt liisingulepingule (I kd, lk 103- 122). Hageja nõuab kostjalt 7 865.58 eurot väljamõistmist
37.VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.. eeltooduga on tuvastatud, et kahjustatud sõiduki pikaajaliselt kasutamise võimatuse tõttu oli hageja sunnitud kasutama samaväärse asja. Kostja vastuväited vaidlusaluse ja asendusauto hinnavahe erinevuste kohta on küll õiged, kuid hinnavahe 1 525.98 eurot (32 302.46 30 776.48) ei viita sellele, et hageja soetas oluliselt kallima klassi asendusauto.
38.Õiged on kostja väited asendusauto kasutamisel hageja poolt vaidlusaluse sõiduki mittekasutamise tõttu säästetu maha arvestamise vajaduse kohta. Kuna antud juhul hageja ei nõua kostjalt VÕS § 132 lg 4 alusel normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist, arvestades, et tegelikult hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki mittekasutamise eest kasvõi liisingu osamakseid maksmata jätnud, siis ei ole hageja vaidlusaluse sõiduki kasutamata jätmisega midagi säästnud.
39.25.10.2006.a liisingulepingu punkti 8.4 järgi liisinguvõtja on kohustatud liisingueset hooldama vastavalt garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal ja korras. Kostja poolt välja antud sõiduki registreerimise info kohaselt garantii kehtib ainult siis, kui kõik hooldus- ja remonditööd on teostatud õigeaegselt Hyundai volitatud hooldejaamas (I kd, lk 165). Kuna sõiduki suhtes kehtis tehase poolt antud garantii, siis ei olnud hagejal võimalik teisiti sõidukit parandada ega esitada kostjale nõuet sõiduki remondikulude hüvitamiseks. Sellepärast ei ole õiged kostja väited sõiduki mõistliku ajal jooksul parandamata jätmise kohta. 40 Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune sõiduk on liisinguandja poolt 16.03.2010.a võõrandatud (III kd, tl. 17). Kuna hageja ei ole vaidlusalust sõidukit omandanud, siis selle sõiduki kasutamise eest tasutud osamaksed ei sisalda kulusid sõidukite soetamiseks. Ei ole hageja saanud ka omandada Nissan Xtraili, sest 27.11.2010.a sõiduk ärandati Venemaal (III kd, tl. 51, 52)
41.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja nõude sisuks on kahjuhüvitise nõudmine samaväärse asja kasutamise eest. VÕS 132 lg 4 esimese lause alusel on põhjendatud hagi rahuldamine, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
7 (8)
2-07-47713
42.Hageja esitatud tõendite kohaselt tekkisid hagejal alates 09.10.2007.a samaväärse asja kasutamise eest kulud ilma käibemaksuta 10 464.89 eurot, s.h liisingu osamaksed 8 040.80 eurot, kaskokindlustuse kulud 977.82 eurot ja intress 1 446.27 eurot (III kd, lk 29-40). Hageja esitas nõude samaväärse asja kasutamise eest hüvitise saamiseks alles 13.04.2011.a. Kostja on esitanud nõuete osaliselt aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Sellest tulenevalt hageja nõue temale 09.10.2007.a, 03.11.2007.a ja 04.12.2007.a sõiduki Nissan Xtrail eest esitatud arvete osa summas 7 241.23 eurot (113 300.75 krooni) on aegunud. Aegumata nõuded on 3 223.66 eurot (10 464.89 – 7 241.23). TsÜS § 143 alusel kohus kohaldab hageja nõudele osaliselt ja rahuldab hagi 3 323.66 eurot ulatuses. Menetluskulud
43.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
44.Hageja on 01.12.2008.a tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 viitenumbriga 3100057484 ekspertiisi kulude katteks 10 000 krooni (I kd, lk 203), millest maksti eksperdile välja Viru Maakohtu 18.05.2009.a kohtumäärusega 6 600 krooni ja 05.06.2009.a kohtumäärusega 1 200 krooni (II kd, lk. 40, 41, 75, 76). TsMS § 150 lg 4 ja lg 7 alusel hagejal on õigus taotleda enammakstud ekspertiisikulude tagastamist.
45.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkiri)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 17. novembril 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.