Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2011. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-39066
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Harry Kaljumäe vastu kahju hüvitamise nõudes summas 69,66 eurot
Tsiviilasja hind
69 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn, Harju maakond Hageja esindaja: Pille Tael, Lai 14, 80010 Pärnu, e-post: pille.* Kostja: Harry Kaljumäe, isikukood *, elukoht *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 05.10.2009 jõustunud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 30.06.2009. a otsusega nr 1-098240 tunnistati Harry Kaljumäe (isikukood *) kokkuleppemenetluses süüdi muuhulgas KarS § 121 järgi seoses 24.09.2008 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise eest. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele SA Läänemaa Haigla poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 69,66 eurot (1090 krooni), mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 07.07.2011 saatis Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post tähitud kirja tagastanud ei ole ja AS Eesti Posti postisaadetiste jälgimise elektroonilise lahenduse andmetel on Harry Kaljumäe ettepaneku kätte saanud 08.07.2011. 19.08.2011 esitas Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Harry Kaljumäe (edaspidi kostja) vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 69,66 eurot välja mõista. 13.09.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on * allkirja vastu üle antud 13.09.2011. a.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
asjas
võib
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 19.08.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. * on hagi koos kirjaliku vastuse nõudega allkirja vastu üle antud 13.09.2011. a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 69,66 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks 30.06.2009. a kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-09-8240 /tlk 8-18/; raviteenuste arve seeria * /tlk 19/; raviteenuste arve seeria * /tlk 20/ ning hageja ettepaneku kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 21-22/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Harry Kaljumäe’lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 69,66 eurot.
Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.
TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.