Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-11-19889

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. OÜ (müüja) ja I. D. ) 11.09.2008. a Ego järelmaksu müügilepingu nr 535/216524 (edaspidi leping), mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma S. L. -le (endise ärinimega A. S. H. L. , edaspidi hageja) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäev iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.09.2012 ning intressimääraks 19,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja talle 26.06.2009 lepingu ülesütlemise teatise ja luges lepingu üles öelduks 15.08.2009. Lepingu üldtingimuste punktide 6.3 ja 6.3.2. kohaselt oli hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset. Punkti 8.2. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik kuumaksed koheselt hageja poolt sissenõutavateks. Kostja poolt juba tasutud kuumaksed ei kuulu kostjale hüvitamisele.

2 (6)

2-11-19889 Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.06.2009 kostjale kirjaliku teatise lepingust tulenevate võlgnevuste ning lepingu ülesütlemise kohta. Hagiavalduse koostamise (28.04.2011) seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus kokku 563,01 eurot, millest on võlg kauba eest 463,52 eurot, intress 30,18 eurot, võla sissenõudmise kulu (postikulu) 6,39 eurot ja viivis 62,92 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu alusel kokku 563,01 euro väljamõistmist, millest on võlg kauba eest 463,52 eurot, intress 30,18 eurot, võla sissenõudmise kulu (postikulu) 6,39 eurot ja viivis 62,92 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt – 469,91 eurot – alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 12.05.2011 (tl 13), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 12).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjaga samas eluruumis elavale perekonnaliikmele - isale O. D. .05.2011 (tl 13). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 2. juuniks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus

3 (6)

2-11-19889 tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 p 2 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 563,01 eurot, millest on 463,52 eurot, intress 30,18 eurot, võla sissenõudmise kulu (postikulu) 6,39 eurot ja viivis seisuga 28.04.2011. a 62,92 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt TsMS § 367 alusel väljamõistmisele viivis põhinõudelt – 469,91 eurot - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.04.2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4 (6)

2-11-19889

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 469,91 (463,52+6,39) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude taotlenud kostjalt maksekäsu kiirmenetluses (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu (102,25 euro) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 28.04.2011. a riigilõivu 102,25 eurot (tl 9). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 102,25 euro väljamõistmise osas. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks 28.10.2010. a riigilõivu 750 krooni (tl 8 pöördel). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu 21.03.2011. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja antud määruse sai hageja kätte – 30.03.2011. a ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 28.04.2011. a (tl 3), siis leiab kohus, et 750 krooni ehk 47,93 euro väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. Kokku kuulub menetluskuluna väljamõistmisele 150,18 (102,25+47,93) eurot. Menetluskuludelt tuleb kostjal vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5 (6)

2-11-19889 Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.