Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(9)

2-04-986 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 19. oktoobril 1994 laenu 4500 USA dollarit, mille kohta jättis hageja abikaasale võlakirja. Hiljem võttis kostja lisaks veel laenu 3500 USA dollarit. Laenu üldsumma moodustas 8000 USA dollarit. Võlakiri 19. oktoobrist 1994 tõendab, et kostja sai 4500 USD laenuks ning 17. augusti 1999 võlakiri täpsustab laenu summat. Kostja on andnud allkirja võlakirjale, kus on märgitud „Inga on võlgu 8000 USD“ ning sellega on kostja oma võlga tunnistanud. Samuti tunnistas kostja võlga sellega, et tagastas osaliselt laenu võlgnevuse. Kostja on laenust tagastanud 17. augustil 1999 summa 100 USA dollarit, 06. oktoobril 1999 summa 100 USA dollarit, 05. oktoobril 2000 summa 1500 krooni ja 01. oktoobril 2002 summa 300 krooni. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on USA dollari kurss 13,25590 krooni, laenusumma kokku moodustab 106 047,20 krooni (8000 $); kostja on tagastanud kokku 4451,18 krooni; võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga moodustab 101 596,02 krooni. Hageja abikaasa suri 09. detsembril 1998. Hageja on abikaasa pärandi vastu võtnud ja sellega on hagejal tekkinud laenu osas nõudeõigus kostja vastu kui abikaasa õigusjärglasel. Hageja esitas viiviste arvestuse, mille kohaselt moodustavad viivised 2904 päeva eest kokku 81 846,21 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: 19. oktoobri 1994 võlakiri (t.l.-9, koopia t.l.-2); võlakiri (t.l.-10, koopia t.l.-2); abielutunnistus ja surmatunnistus (t.l.11); kinnistamisavaldus (t.l.-12); seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus (t.l.-13); omandiõiguse tunnistus (t.l.-14); CD plaat (t.l.-95). Hageja nõue Kohtule 12. augustil 2004 ja 08. septembril 2004 esitatud hagiavaldustes esitas hageja nõude välja mõista kostjalt võlgnevus 101 596,02 krooni. Hageja esitas 13. septembril 2010 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 93 946,52 krooni ja viivised seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuistungil 22. septembril 2011 hageja loobus viiviste nõudest. Kohus tuvastas, et hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 93 946,52 krooni. Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. 2(9)

2-04-986 Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja kunagi ega kellelegi väljastanud võlakirja, samuti ei ole kostja saanud hagejalt raha ei 4500 USD ega ka 3500 USD, kokku 8000 USD. Hageja poolt esitatud võlakiri 4500 USA dollari vastuvõtmise kohta on võltsitud. Võlakirja võltsitusele viitab asjaolu, et võlakirjas märgitud arv 1500 on parandatud arvuks 4500, parandus on tehtud teist värvi pastapliiatsiga. Kostja seda parandust teinud ei ole. Dokumenti, mis kinnitaks 3500 USA dollari vastuvõtmist, pole esitatud. Audiosalvestus on lubamatu tõend. Kirje võlakirjal „Inga on võlgu 8000 USD“ on hageja enda poolt kirjutatud. Kostja väitel kirjutas ta võlakirjale, kus on märgitud „Inga on võlgu 8000 USD“ oma allkirja vaid 100 USD tagastamise kohta, märge „Inga on võlgu 8000 USD“ on juurdekirjutus, mis on tehtud peale kostja poolt allkirja andmist raha tagastamise kohta. Samuti ei selgu, kes on see Inga, kes on hagejale võlgu ning samuti ei selgu, millisel alusel on võlgnevus tekkinud. Kostja väitel ei ole audiosalvestus arusadav ning sellel esinevad isikud äratuntavad. Seega ei ole võimalik ära tunda, kes seal räägivad. Kostja leiab, et audiosalvestus ei ole lubatav tõend. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus 93 946,52 krooni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Hageja väitel oli kostja ja hageja abikaasa vahel sõlmitud laenulepingud. Hageja abikaasa suri 09. detsembril 1998, hageja on abikaasa pärandi vastu võtnud ja seetõttu on hagejal surnud abikaasa poolt sõlmitud laenulepingute osas nõudeõigus kui õigusjärglasel. Kostja väitel ei ole hageja abikaasa pärandit vastu võtnud ning hagejal puudub õigus esitada nõuet kostja vastu. Kohus nõustub hageja väitega. Pärimisseaduse (PärS) 01. juuli 2002 redaktsiooni § 164 lg 1 kohaselt, käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996. aasta 31. detsembrit. Vastavalt PärS sama redaktsiooni § 2, pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Et laenulepingust tulenevad kohustused ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga, on laenulepingust tulenev kohustuse täitmise nõudeõigus pärandvara. Lähtuvalt PärS sama redaktsiooni § § 11 lg 1, seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. 3(9)

2-04-986 Kohus on seisukohal, et surnud isiku abikaasa on pärija ja pärandvaraks on ka surnud isiku poolt sõlmitud laenulepingust tulenev nõudeõigus. Pärimisseaduse (PärS) 01. juuli 2002 redaktsiooni § 117 lg 1, pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub ning lähtuvalt § 1401 lg 1 ja lg 2, pärija või annakusaaja nõudel väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Hageja tõenditest - abielutunnistus ja surmatunnistus (t.l.-11) selgub, et Aleksandr Žukovski ja hageja olid abielus alates 12. juulist 1960, Aleksandr Žukovski suri 09. detsembril 1998. Kinnistamisavaldusest (t.l.-12), seadusjärgsest pärimisõiguse tunnistusest (t.l.-13) ja omandiõiguse tunnistusest (t.l.-14) selgub, et hageja on seadusjärgse pärimise alusel saanud surnud abikaasa vara omanikuks. Kohus leiab, et hageja poolt surnud abikaasa pärandi vastuvõtmine on tõendatud. Vastavalt PärS sama redaktsiooni § 130 lg 1, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohus järeldab, et Aleksandr Žukovski ehk hageja surnud abikaasa pärija, üldõigusjärglane on hageja ning pärandaja õigus nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist on üle läinud hagejale. Hageja väitel võttis kostja 19. oktoobril 1994 laenu 4500 USA dollarit, mille kohta jättis hageja abikaasale võlakirja. Hiljem võttis kostja lisaks veel laenu 3500 USA dollarit. Laenu üldsumma moodustas 8000 USA dollarit. Võlakiri 19. oktoobrist 1994 tõendab, et kostja sai 4500 USD laenuks ning 17. augusti 1999 võlakiri täpsustab laenu summat, mis selleks ajaks moodustas 8000 USD. Pooled ei vaidle, et kostja on laenust tagastanud 17. augustil 1999 summa 100 USA dollarit, 06. oktoobril 1999 summa 100 USA dollarit, 05. oktoobril 2000 summa 1500 krooni ja 01. oktoobril 2002 summa 300 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja kunagi ega kellelegi väljastanud võlakirja, samuti ei ole kostja saanud hagejalt raha ei 4500 USD ega ka 3500 USD, kokku 8000 USD. Hageja poolt esitatud võlakiri 4500 USA dollari vastuvõtmise kohta on võltsitud. Võlakirja võltsitusele viitab asjaolu, et võlakirjas märgitud arv 1500 on parandatud arvuks 4500, parandus on tehtud teist värvi pastapliiatsiga. Kostja seda parandust teinud ei ole. Dokumenti, mis kinnitaks 3500 USA dollari vastuvõtmist, pole esitatud. Audiosalvestus on lubamatu tõend. Kirje võlakirjal „Inga on võlgu 8000 USD“ on hageja enda poolt kirjutatud. Kohus tuvastas hageja tõendist - 19. oktoobri 1994 võlakiri (t.l.-9, koopia t.l.-2), et kostja on võtnud Žukovski A.V. nimeliselt isikult võlgu 1500 dollarit, alla on kirjutanud kostja, võlakirja kuupäev on 19. oktoober 1994. Võlakirjal on selgelt nähtav teist värvi pastapliiatsiga tehtud parandus – number 1 on parandatud numbriks 4 ja seetõttu moodustub võlgnevuse summaks 4500 dollarit. Abielutunnistuse (t.l.-11) kohaselt oli hageja abikaasa nimi Žukovski Aleksandr Vladimirovits. 4(9)

2-04-986 Kohus loeb tõendatuks, et võlakiri on antud kostja poolt hageja abikaasale summas 1500 dollarit (USD). Võlakirja sõnastusest järeldub, et võlakiri on deklaratiivne – kostja teatab, et võtab hageja abikaasalt võlgu 1500 dollarit, iseseisvat kohustust võlakiri ei tekita. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt, võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 01. juulit 2002 sõlmitud laenulepingu osas kohaldub ENSV Tsiviilkoodeks (TsK). Vastavalt TsK § 273, laenuleping summaga üle viiekümne rubla peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning lähtuvalt TsK § 166 lg 2, kui kooskõlas seaduse või poolte kokkuleppega tuleb leping sõlmida kirjalikult, võidakse see sõlmida nii ühe dokumendi koostamise teel, millele pooled alla kirjutavad, kui ka kirjade, telegrammide, telefonogrammide jms. vahetamise teel, millele pool, kes neid saadab, on alla kirjutanud. Lähtuvalt TsK § 276 lg 1, laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Kostja ei ole esitanud väiteid või tõendanud asjaolu, et laenuleping oli rahatu või oli raha antud vähemal määral kui kokku lepitud. Juurdekirjutust, mille tagajärjel moodustus summa 4500 dollarit, ei saa kohus arvestada kui võlakirja muutmist. Kostja väitel ei olnud kostja andnud nõusolekut lepingu muutmiseks, s.o summa paranduseks 1500 dollarilt 4500 dollarile. Kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu – tahteavalduse puudumist, tuleb võlakirja muutmise aluseks olnud poolte kokkulepet tõendada hagejal. Hageja täiendavaid tõendeid võlakirja muutmise asjaolude osas ei esitanud. Kohus jõuab järeldusele, et võlakirjaga on tõendatud laenulepingu sõlmimine hageja abikaasa ja kostja vahel summas 1500 dollarit. Hageja esitatud võlakirjal (t.l.-10, koopia t.l.-2) on märgitud, et Inga võlgneb 8000$ (USD). Selle märke alla on tõmmatud joon ning joone alla on kirjutatud võla tagastamise kuupäevad, summad, kupüüride numbrid. Samuti on vahetult joone alla, samale reale 17. augustil 1999 tagastatud summa 100$ ja kupüüri numbriga, kirjutatud kostja allkiri, rea lõpus on hageja allkiri. Hageja väitel on kostja kirjutanud oma allkirja selle kohta, et Inga võlgneb 8000$, kostja väitel on ta andnud allkirja selle kohta, et 17. augustil 1999 tagastas ta hagejale 100$. Vaidlust ei ole, et võlakiri on hageja kirjutatud, et kostja tõepoolest tagastas 17. augustil 1999 hagejale 100$ ja et kostja allkiri on kostja poolt kirjutatud. Pooled ekspertiisi korraldamist ei soovinud, hageja täiendavaid tõendeid võlgnevuse summas 8000 USD kohta ei esitanud. Kohus leiab, et võlakirjast (t.l.-10, koopia t.l.-2) ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kostja allkiri oleks antud selle kohta, et kostja võlgneb hagejale või hageja abikaasale 8000 USD. Kohus ei välista, et lause „Inga võlgneb 8000$“ võib olla võlakirjale kirjutatud peale kostja poolt allkirja andmist. Samuti ei selgu võlakirjast, kas nime Inga all mõeldakse kostjat või on tegemist kellegi teise isikuga. Võlakirjast ei selgu ka, millisest lepingust või võlasuhtest on võlgnevus 8000 USD tekkinud. Summat 8000 USD ei tõenda ka asjaolu, et kostja on hagejale tagastanud osa võlgnevusest. 5(9)

2-04-986 Kohus märgib, et hageja esitatud CD laat (t.l.-95) ei ole asjas lubatav tõend, sellele on viidanud ka kostja. Kostja teatas, et plaadi salvestuse kvaliteet ei võimalda aru saada, mida ja kes seal räägivad ning kostjale on tundmatud plaadile salvestatud isikute hääled. TsK § 276 lg 2 kohaselt, neil juhtudel, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis (§ 273), ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütluste kaudu lubatud, välja arvatud kriminaalkorras karistatavad teod. Vaidlust ei ole, et laenuleping on väärtusega üle 50 rubla ja seega peab olema kirjalikus vormis. Kuna CD plaadil on väidetavalt salvestatud surnud isikute ütlused, ei saa kirjalikus vormis sõlmitud lepingut tõendada suuliste selgitustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 2 ja lg 5 kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab hageja tõendi CD plaadi (t.l.-95) arvestamata, kuna seaduse kohaselt ei saa laenulepingut tõendada suulises vormis tõendiga. Et salvestatud info põhjal ei ole võimalik tuvastada isikuid, kes salvestuses räägivad, on tõend ilmselt ebausaldusväärne. Kohus ei tuvastanud hageja esitatud võlakirjadest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaega, s.o kas kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks või mitte. Hageja selgituste kohaselt oli tavaks, et kostja võttis aeg-ajalt hageja abikaasalt laenu ning seejärel tagastas selle, seetõttu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. Kostja sissenõutavuse osas vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt TsK § 177 lg 1 ja lg 2, kui kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. Võlgnik on kohustatud sellise kohustise täitma seitsmepäevase tähtaja jooksul, arvates kreeditori poolt nõude esitamise päevast, kui viivitamatu täitmise kohustus ei tulene seadusest, lepingust või kohustise olemusest. Vastavalt TsK § 233 lg 3, kui võlgnik andis kreeditorile kohustise tõendamiseks võladokumendi, on kreeditor, võttes vastu täitmise, kohustatud selle dokumendi tagastama, tagastamise võimatuse korral aga osutama sellele tema poolt välja antavas allkirjas. Allkirja võidakse asendada pealdisega tagastataval võladokumendil. Võladokumendi olek võlgniku käes tõendab kohustise lõppemist, kuni pole tõendatud muud. Kohus järeldab, et kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud ning seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist igal ajal. Hageja on esitanud hagiavalduse kohustuse täitmise nõudes ning seda saab lugeda kohustuse täitmise nõude esitamiseks kostjale. Kostja ei ole tõendanud, eelkõige tema valduses oleva võladokumendiga, et kostja oleks täitnud hageja nõude aluseks oleva kohustuse seitsme päeva jooksul arvates hagiavalduse esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue on sissenõutav. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tagastanud võlakirjal (t.l.-10) märgitud summad - 17. augustil 1999 summa 100 USA dollarit, 06. oktoobril 1999 summa 100 USA dollarit, 05. oktoobril 2000 summa 1500 krooni ja 01. oktoobril 2002 summa 300 krooni. 6(9)

2-04-986 Kohus loeb tõendatuks, et kostja võlgneb hagejale 1500 USD, millest on tagastatud 200 USD + 300 krooni (18,94 USD 01. oktoobri 2002 kursiga 15,840690) ja 1500 krooni (83,68 USD 05. oktoobri 2000 kursiga 17,926950). Kokku moodustab võlgnevuse jääk 1197,38 USD, mis hagi esitamise aja seisu kursiga 12,20480 moodustas 14 613,78 krooni. Vastavalt TsK § 163, kohustised tekivad lepingutest või muudest alustest, mis on tähendatud §-s 5. TsK § 162 kohaselt, kohustise tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (kreeditori) kasuks teatava teo, nagu: üle andma vara, tegema töö, maksma raha jms. või hoiduma teatavast teost, kreeditoril aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Lähtuvalt TsK § 173 lg 1, kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele ning vastavalt TsK § 174, ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 14 613,78 krooni (933,99 eurot), 79 332,74 krooni võlgnevuse osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hagiavalduses on hageja põhinõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 101 596,02 krooni. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 ja p 8, hagihind määratakse vara hagis - hagetava vara väärtusega. Hagihind on 101 596,02 krooni (6493,17 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 12. augustil 2004. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 7(9)

2-04-986 Kohus rahuldas hagi osaliselt 14 613,78 krooni ehk 15,56% ulatuses (14 613,78 / 93 946,52 x 100 = 15,56%). Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus jätab menetluskuludest 84,44% hageja kanda ja 15,56% kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni. Kohus jätab 84,44% tasutud riigilõivust summas 295,54 krooni hageja kanda ja 15,56% summas 54,46 krooni kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu hüvitis 54,46 krooni. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi 15,56% ulatuses, nõude suuruseks oli 93 946,52 krooni, ning seega 5% hagi rahuldamata jäetud osast 79 332,74 kroonist moodustab 3966,64 krooni. Kostja esitas õigusabi kviitung-orderi summale 8000 krooni. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi kulu 3966,64 krooni. Kohus tasaarvestab hageja riigilõivu nõude 54,46 krooni kostja vastu kostja õigusabi kulude nõudega 3966,64 krooni hageja vastu ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 3966,64 – 54,46 = 3912,18 krooni ehk 250,03 eurot. Vähem tasutud riigilõiv Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2, hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. /---/. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Hagihind moodustas hagiavalduse esitamise ajal 101 596,02 krooni ning hagilt hinnaga kuni 120 000 krooni kuulus tasumisele riigilõiv 7000 krooni. Hageja vabastati Viru Maakohtu 20. oktoobri 2008 kohtu määrusega riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustati hagejat tasuma riigilõivu 350 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 krooni (t.l.-4,36). Tasumata on 6650 krooni. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 3 ja lg 4, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse 8(9)

2-04-986 temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus rahuldas hagi osaliselt 15,56% ulatuses ja jättis menetluskulude jaotuses menetluskuludest 84,44% hageja kanda ja 15,56% kostja kanda. Seega tuleb tasumata 6650 kroonist riigilõivust riigituludesse välja mõista 84,44% summas 5615,26 krooni hagejalt ja 15,56% summas 1034,74 krooni kostjalt. Kehtiva TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi kohtumäärusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.