Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

2-10-20789

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 11.10.2011. a kell 14. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused 1) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27.06.2007. a Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja T. T. kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-117009-EG (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221036937159 ja arvelduskontoga nr 221036833787 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Intressimääraks oli lepingu 1 järgi 24% aastas. Püsimakseks määrati 200 krooni kalendrikuus ja selle maksepäevaks iga kuu 13. kuupäev. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 26.02.2009 kostjale teatise lepingu 1 ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Seisuga 03.05.2010 kostja on kostja võlgnevus lepingu 1 alusel kokku 6 503,82 krooni, millest on tagastamata krediit 5754,01 krooni, intress 38,40 krooni, viivis 569,63 krooni, kaardikasko 91,78 krooni ja võla sissenõudmise kulu 50 krooni. 2) 05.07.2007. a sõlmisid hageja ja kostja partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 10615 (07-123403-KK (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221037079809 ja arvelduskontoga nr 221036833787 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Intressimääraks oli lepingu 1 järgi 16% aastas. Püsimakseks määrati 250 krooni kalendrikuus ja selle maksepäevaks iga kuu 13. kuupäev.

2 (5)

2-10-20789 Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 26.02.2009 kostjale teatise lepingu 1 ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Seisuga 03.05.2010 kostja on kostja võlgnevus lepingu 2 alusel kokku 5573,97 krooni, millest on tagastamata krediit 5019,40 krooni, intress 28,99 krooni, viivis 475,58 krooni, kaardikasko 91,78 krooni ja võla sissenõudmise kulu 50 krooni. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu 1 ja 2 alusel kokku 12077 krooni väljamõistmist, millest on põhinõuded 10773,41 krooni, intress 67,39 krooni, viivis seisuga 03.05.2010. a 1045,21 krooni, kaardikasko 91,78 krooni ja võla sissenõudmise kulud 100 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 04.05.2010. a kuni põhivõla – 10773,41 krooni - tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 12.08.2011. a (tl 44), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 34).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 12.08.2011. a (tl 44). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 1. septembriks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

3 (5)

2-10-20789

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus seisuga 03.05.2010. a kokku 771,91 eurot (ehk 12077,79 krooni), sealhulgas võlg põhinõuetelt 688,55 eurot (ehk 10773,41 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt - 688,55 eurot (ehk 10773,41 krooni) - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.05.2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 688,55 eurot (5754,01+5019,40=10773,41 krooni). 4 (5)

2-10-20789

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-7) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 3000 krooni, mis on tasutud 03.05.2010. a hagiavalduse esitamiseks (tl 2) ning riigilõiv – 750 krooni, mis on tasutud 17.03.2009. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 27). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 191,73 euro (ehk 3000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu Pärnu Maakohtu 05.04.2010. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 03.05.2010. a, siis leiab kohus, et 47,93 euro (ehk 750 krooni) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 239,66 (191,73+47,93) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.