Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (5)

2-10-15578

Hageja nõuded ja põhjendused 15.12.2010. Tartu Maakohtule esitatud hagivalduse (tl 13) kohaselt on K. K. (hageja) müünud V. K. -le (kostja) kaupu, mille kohta on kostjale väljastatud 2 arvet, s.o arve nr 20090859 summas 3165.45 maksetähtajaga 13.11.2009. a ja arve nr 20091045 summas 4431,35 krooni maksetähtajaga 04.01.2010. a. Kuna kostja ei ole kauba eest asunud, siis nõudis hageja kostjalt põhivõla – 7597,80 krooni (485,58 euro), viivise – 5539,35 krooni (354,03 euro) ning täiendava viivise, s.o 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest) väljamõistmist. Samuti nõudis hageja kostjalt riigilõivu – 2000 krooni (127,82 euro) väljamõistmist. Menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet (tl 25), Hageja nõuab kostjalt tasumata kauba eest 7596,80 krooni (485,52 euro) ja viivise seisuga 27.06.2011. a kokku 1055,86 krooni (67,48 euro), sealhulgas arve nr 20090859 järgi 532,26 krooni ja arve nr 20091045 järgi 523,50 krooni, väljamõistmist. TsMS § 367 alusel täiendava viivise väljamõistmist hageja enam ei nõua. Kostja seisukoht Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrusega on 16.03.2011. a kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kostja ei ole saatnud kirjalikku vastust ka hageja täpsustatud hagiavaldusele.

2 (5)

2-10-15578

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esialgses hagiavalduses on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on hagiavalduse (tl 13) ja selle lisad ning ka täpsustatud hagiavalduse (tl 25) kostjale kätte toimetanud postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on kostja seaduslikule esindajale K. L. isiklikult kätte toimetatud vastavalt 22.03.2011.a (tl 19) ja 01.07.2011. a (tl 27). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1; 313 lg 1 ja 318 lg 2 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o vastavalt 25. aprilliks ja 1. augustiks 2011, tl 1-2, 26) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 3 (5)

2-10-15578

Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata kauba eest 485,52 eurot (7596,80 krooni) ja viivis seisuga 27.06.2011. a kokku 67,48 eurot (1055,86 krooni). Käesoleva tsiviilasja lõplik hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 485,52 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 13) taotlenud kostjalt riigilõivu 2000 krooni (127,82 euro) väljamõistmist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 14.12.2010. a riigilõivu 2000 krooni (tl 14). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on 05.04.2010.a tasutud 750 krooni riigilõivu (tl 5 pöördel). Seega on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku 2750 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagi hinnalt 7596,80 krooni (485,52 eurot) tuli hagejal hagi esitamisel tasuda tegelikult riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 1600 krooni (102,25 eurot). Seega saab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu vaid 102,25 euro ulatuses. Enammaksutud riigilõivu tagastamist võib hageja maakohtult nõuda riigilõivuseaduses sätestatud korras. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis /allkiri/

4 (5)

2-10-15578 Kohtunik Lembit Käis

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.