Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

2-10-53929

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 11.10.2010. a kell 13. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS K. (hageja) ja K. J. ) 04.07.2008. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 4760 krooni. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressidega lepingus ja selle maksegraafikus toodud tingimustel ning tasumisega viivitamise puhul maksma võlgnevuselt leppetrahvi ja viivist 1% päevas tasumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt – tal on tasumata põhivõlast 4760 krooni, intress 985,12 krooni, sellepärast ütles hageja laenulepingu üles ning nõuab kostjalt 9519 krooni väljamõistmist, millest põhivõlg on 4760 krooni, intress 985,12 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni ja viivis (hagiavalduse esitamise seisuga vähendatud ulatuses) 3473,88 krooni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude – 3500 krooni – väljamõistmist, millest on riigilõiv 1000 krooni ja hageja õigusabikulud 2500 krooni, ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 02.05.2011. a (tl 22), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 2). Kohtu põhjendused 2 (5)

2-10-53929

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 02.05.2011. a (tl 22). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 1. juuniks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

3 (5)

2-10-53929 Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja hagejale tasuma 608,37 eurot (9519 krooni), millest on põhivõlg 304,22 eurot (4760 krooni), intress 62,96 eurot (985,12 krooni), lepingu sõlmimise tasu 19,17 eurot (300 krooni) ja viivis (hageja nõutud vähendatud ulatuses) 222,02 eurot (3473,88 krooni). Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 304,22 eurot (4760 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-5) ja menetluskulude nimekirjas (tl 6) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 1000 krooni (63,91 eurot), mis on tasutud 22.10.2010. a hagiavalduse esitamiseks (tl 17), ning hageja õigusabikulud - 2500 krooni ehk 159,78 eurot (tl 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 63,91 euro väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ Julianuse Õigusbüroo töötaja – S. E. . Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 95,87 eurot (ehk 1500 krooni).

4 (5)

2-10-53929 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud osaliselt, s.o kokku 159,78 (63,91+95,87) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.